Krista Arraste (OÜ Julianuse Õigusbüroo, volikirja alusel, e-post: [email protected])
Kostja:
E. A. (IK xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Koteriühistu Torjujõe 31 hagi osaliselt. 1.1 Rahuldada Korteriühistu Torujõe 31 poolt E. A. vastu perioodil mai 2013. a kuni märts 2015. a eest esitatud majapidamiskulude nõudes esitatud hagi.
2.Välja mõista kostjalt E. A.lt Korteriühistu Torujõe 31 kasuks põhivõlgnevus summas 1 530 (üks tuhat viissada kolmkümmend) eurot 81 senti ja sissenõutavaks muutnud viivis 353 (kolmsada viiskümmend kolm) eurot, kokku 1 883 (üks tuhat kaheksasada kaheksakümmend kolm) eurot ja 81 senti.
3.Välja mõista E. A.lt Korteriühistu Torujõe 31 kasuks viivis 0,07% päevas alates 20.04.2015. a kuni põhinõude (1 530,81 eurot) tasumiseni.
Jätta hageja menetluskulud 88,78% ulatuses kostja kanda ja 11,22% osas hageja enda kanda.
5.Välja mõista E. A.lt Korteriühistu Torujõe 31 kasuks menetluskulude katteks 617 (kuussada seitseteist) eurot ja 90 senti.
6.Välja mõista E. A.lt Korteriühistu Torujõe 31 kasuks viivis menetluskuludelt (617,90 eurolt) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
7.TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra: 7.1 E. A. kohustub tasuma Korteriühistule Torujõe 31 võlgnevuse summas 1 883 (üks tuhat kaheksasada kaheksakümmend kolm) eurot 81 senti, osamaksetena 48 kuu jooksul, summas 39 (kolmkümmend üheksa) eurot ja 25 senti kuus, alates käesoleva kohtuotsuse jõustumistest kuni võlgnevuse tasumiseni. 7.2 Igakuised maksed summas 39,25 eurot kuus kannab E. A. Korteriühistu Torujõe 31 arveldusarvele selgitusega tsiviilasja nr 2-14-31650
8.Otsuse täitmisel arvestada kostja poolt alates 07.04.2015. a võlgnevuse katteks tasutud summasid.
9.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt on kostja KÜ Torujõe 31 liige, olles Torujõe xxx Kohtla- Järve asuva korteriomandi omanik. Hageja teostab korterelamu haldamist. Hageja esitas igakuiselt kostjale haldamist ja kommunaalteenuste arved, mida kostja ei tasunud korrektselt. Hageja esitas kostjale ajavahemikul 30.04.2013. a kuni 31.03.2015. a tasumiseks arveid kokku summas 2 090,12 eurot põhivõlgnevus ja 433,32 eurot viivist. Hageja poolt arvestatakse ja nõutakse viivist alates 2013. aasta aprillist. Hageja rõhutab, et põhinõue ei sisalda remondifondi nõuet. Hageja leiab, et hagiavalduses on viivisenõue igati põhjendatud ja seadusega kooskõlas arvestatud. Hageja esitas kohtule kostjale edastatud arved alates aprill 2013. a kuni 31.03.2015. a. Hageja palub kostjalt välja mõista KÜS § 7 lg 4 sätestatud viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja palub välja mõista
menetluskuludelt viivis, alates kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast, kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (8,05% aastas).
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on teadlik, et tal lasub haldus- ja kommunaalkulude maksmise kohustus, kuna ta on korteriomandi Torujõe xxx omanik. Kostja selgitab, et võlgnevus tekkis seoses raske majandusliku olukorraga, kostja on töötu ning tema ülalpidamisel on keskmise puudega alaealine laps. Kostja viitab, arvetele milles hageja on märkinud tasu remondifondi eest. Kostja ei nõustu sellega, kuna korteriühistus ei koguta remondifondi raha. Kostja ei nõustu ka hageja viivise arvestusega, kuna hagiavalduses ja arvetel esineb viivise arvestus kardinaalselt. Kostja on arvamusel, et hageja viivise nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kostja leiab, et põhjendatud ja tõendatud nõue on summas 1 672,07 eurot. Kostja on nõus nimetatud summa tasuma maksegraafiku alusel. Kostja leiab, et asja on võimalik lahendada kompromissiga ning on arvamusel, et iga menetlusosaline peab ise oma menetluskulud kandma.
KOHTUISTUNG
3.08.10.2015. a kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et hageja on esitanud kostjale arveid perioodil aprill 2013. a kuni märts 2015. a, mis on kostja poolt tähtaegselt tasumata. Lisaks nõuab hageja kostjalt arvete tasumisega viivitamise eest viiviseid. KÜ põhikirjas on vastav punkt olemas. Hagiavalduse esitamise seisuga on viivised 433, 32 eurot. Lisaks on hageja esitanud täiendava viivise nõude, alates hagi esitamisele järgnevast päevast alates, haginõude täieliku tasumiseni. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista 2 523, 43 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud ja menetluskulude täieliku tasumiseni viivised, vastavalt seadusele. Hageja võtab kostja poolt tasutud arved arvesse ja selle võrra hageja vähendab oma põhivõlgnevust. Põhinõudeks jääb 1 724,31 eurot ja seoses põhinõude vähenemisega väheneb ka viivise nõue. Kostja selgitas, et seoses raske majandusliku olukorraga on tekkinud tal hageja ees võlgnevus. Sissetulek on 180 eurot kuus ja ülalpidamisel on alaealine laps. Alates jaanuarist maksab kostja jooksvaid arveid ja vana võla katteks 20 eurot kuus. Ühistu raamatupidaja selgitas, et nii võib teha, kuid tuleb eraldi arvetega maksta. Kostjal on võimalik tasuda põhivõla võlgnevuse katteks 20 eurot kuus ja mitte tasuda viiviseid. Kohus määras, et pakub välja kompromissitingimused ja edastab need pooltele. Kostja nõustus kohtu poolt pakutud kompromissi tingimustega. Hageja esindaja ei olnud nõus kohtu poolt pakutud kompromissi tingimustega ja palus hagi rahuldada ja jätta hagejale kaasnenud menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. Vaidlust ei ole selles, et korteri Torujõe xxx omanik on kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt E. A. (tl 28). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on korteriühistu Torujõe 31 liige. Kostja tunnistas võlgnevust osaliselt ning oli nõus sõlmima kompromissi.
6.Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Majandamiskulud on korteriühistuseaduse tähenduses KÜS § 151 lg 1 järgi korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste eest (sh küte) ja tehnosüsteemide hooldus- ja remondikulud ning need kujutavad endast korduvaid/perioodilisi kohustusi. Korteriühistu liige on kohustatud tasuma tema poolt tarbitavate kommunaalteenuste eest (vesi, kanalisatsioon, keskküte). Kostja esitas võlgnevuse ja viivise suurusele vastuväite. Kostja ei ole nõus hageja poolt esitatud arvetel märgitud remondifondi raha nõudega ja viiviste arvestusega. Kostja väidab, et hageja ei ole kunagi kogunud remondifondi jaoks raha ning viiviste arvestus hagiavalduses ja hageja poolt esitatud arvetes on täiesti erinevad. Kostja vastuse kohaselt tunnistab ta hagi osaliselt (tl 63-65).
7.Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses üldjuhul kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Praeguses asjas tugineb hageja sellele, et kostja on rikkunud kohustust tasuda majandamiskulude eest. Järelikult pidi hageja tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse. Hageja esitas arved millest nähtub, millise perioodi eest on kostjal võlgnevus, millest see koosneb ja kui suur see on kuude kaupa. Hagiavalduses on hageja märkinud, et kostja põhivõlgnevus märts 2015. a seisuga on 2 090,12 eurot ja viivised 433,32 eurot, kokku 2 523,44 eurot. Kohtuistungil vähendas hageja põhivõlgnevust summani 1 724,31 euroni ja seoses põhinõude vähendamisega vähendas viivise nõuet. Hageja arvestab kostja võlgnevust alates 30.04.2013. a. Hagile lisatud arve nr 57, mille tasumise tähtaega oli 23.06.2013. a, oli kostja võlg arveldusperioodi 30.05.2013. a alguses 127,64 eurot (tl 29). Hagile lisatud arvelduste tabelist järeldub, et võlgnevus on tekkinud juba enne 2013. aastat aprilli (tl 1819,29). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostja võlgnevust alates 2013. aasta aprillist. Hageja esitas arved 2013. a mai (juuni, juuli esitamata,) august kuni aprill 2015. a (tl 29-49). Esitatud arvete kohaselt tasub kostja makseid korteriühistule ebaregulaarselt ja/või osaliselt. Kohus leiab, et õige on lähtuda võlgnevuse arvestamisel hageja poolt esitanud arvetest. Kokku on kostja võlgnevus perioodi eest 2013. a mai kuni aprill 2015. a 1 530,81 eurot.
8.KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas
iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kostja võla arvestuse kohta esitatust nähtub, et kostja on maksmata jätnud majandamiskulude eest, millelt seaduse järgi võib arvestada viivist. Kuna hageja nõuab kostjalt seadusjärgset viivist, siis ei eelda see KÜ üldkoosoleku ega juhatuse otsust. Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab arvestama viivise tasumise kohustusega. Kostja pidi ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Kostja esitas vastuväiteid viivise suurusele, kuna arvetel ja hagiavalduses oli viiviste arvestus erinev. Kuna kostja ei ole majandamiskulusid tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma ja see tuleb kostjalt välja mõista nõutud ulatuses, so kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 353 eurot ning edasi protsendina (0,07%) päevas alates 20.04.2015. a kuni põhinõude täitmiseni.
9.TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes poolte poolt avaldatud seisukohtadest ja arvestades poolte huve tasakaalustatult, tuleb määrata TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise kord ja tähtaeg kindlaks selliselt, et kostja on kohustatud temalt väljamõistetud summa 1 883,81 eurot tasuma hagejale 48 kuu jooksul osamaksetena 39,25 eurot kuus, lisaks esitatavatele arvetele hageja pangakontole alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus tuvastas, et kostjal on menetluses mitu täitemenetlust ning arvestades kostja majanduslikku olukorda, võlgnevuse tasumine ühekordse maksena halvendaks kostja olukorda, mis tooks kaasa uue täitemenetluse. Seega on põhjendatud kohaldada hageja nõude rahuldamiseks TsMS § 445 lg 1. Kostjal tuleb lisaks võlgnevuse tasumisele tasuda igakuiselt ka jooksvad arved. Eeltoodu alusel ja juhindudes kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kogusummas 1 883,81 eurot. Menetluskulud
10.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades. Kohus rahuldab hagi osaliselt.
Hageja menetluskulud on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 369 eurot, kokku 696 eurot. Kostja kanda tuleb jätta 88,78% hageja menetluskuludest e 617,90 eurot ning 11,22% hageja menetluskuludest jääb hageja kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.