Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

KREENHOLMI

6-10-12

kasuks

2-15-17764

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas 25. novembril 2015 kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes, milles palub mõista kostjalt välja majandamiskulude võlgnevus summas 3307,15 eurot. Hageja väitel on kostja XXX asuva korteriomandi omanik ning KORTERIÜHISTU KREENHOLMI 6-10-12 liige. Alates 01. maist 2012 ei täida kostja ettenähtud viisil oma kohustust tasuda korteriühistule teenustasu ja kommunaalmakseid. Kostja põhivõlgnevus korteriühistule majandamiskulude eest moodustab 30. septembri 2015 seisuga 3307,15 eurot. Viivist korteriühistu arvestanud ei ole.

PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest (t.l.-23-25). Hagimaterjalid on nõuetekohaselt kätte toimetatud kostjale (t.l.-29). Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus asjas tagaseljaotsuse. Kostja kohtule vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2(3)

2-15-17764 Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja korteriomandi XXX majandamiskulude võlgnevuse perioodi 01. mai 2012 kuni 30. september 2015 eest summas 3307,15 eurot.

MENETLUSKULUD

Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja nimetab enda menetluskuludeks hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu 300 eurot ja õigusabi kulud 45 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 300 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 45 eurot juriidilise abi kasutamise eest kui õigusabi kulud ei ole põhjendatud. Menetluskulud on TsMS § 138 lg 1 järgi menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et hageja viidatud õigusabikulud juriidilise abi kasutamise eest ei ole käsitatav kohtukuludena TsMS § 138 lg 2 ja § 143 mõttes. Kohtu arvates ei ole väidetavad õigusabikulud käsitatavad ka menetlusosalisele menetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena TsMS § 144 mõttes, mis tuleks TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi hüvitada. Õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (vt Riigikohtu 22. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12). Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kohtumenetluses oli hagejal lepinguline esindaja. Hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindajana Irina Andrejeva (hageja juhatuse liige). Kohus jätab hageja menetluskulud 45 eurot juriidilise abi kasutamise eest kostjalt välja mõistmata. Hagiavalduses palub hageja määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (t.l.-5). Lähtuvalt TsMS § 177 lg 4 tuleb kostjal väljamõistetud menetluskuludelt tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.