Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. jaanuar 2016, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-15-14049
Tsiviilasi
OÜ Cratoni hagi Marju Martinson vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
6 099 eurot 42 senti
Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ Cratoni, registrikood 10063326; asukoht Riia 24, esindajad Tartu; hageja lepinguline esindaja Maia Ploom, e-post [email protected] ; kostja Marju Martinson, isikukood XXXX; elukoht XXXX; epost XXXX . Kohtuistungi toimumise aeg 5. jaanuar 2016
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
OÜ Cratoni esitas 22.09.2015 Tartu Maakohtule Marju Martinsoni vastu hagi, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 4671 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1052.41 eurot, alates 21.09.2015 viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt kuni kohtotsuse tegemiseni ning alates kohtuotsuse tegemisest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt oma korteriomandile XXXX juurde lisatud ruumi väljaehitamise jaoks elamu pööningukorrusel vana katuse renoveerimistööd. Pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu. Tööd valmisid lõplikult 2012. a detsembriks, mille kohta koostati tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. Tööde maksumuseks oli kokku 7671.38 eurot, millest on tasutud 3000 eurot ja tasumata oli 4671 eurot. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole sooviga raha kätte saada. Kostja ei ole tasumisest küll keeldunud, kuid ta viitab pidavalt raha maksmiste takistustele. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras alates 08.12.2012, hagiavalduse esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis 1052.41 eurot. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt tellis katuse renoveerimise Stefec Grupp OÜ, mitte Marju Martinson. Hageja on esitanud Stefec Grupp OÜ-le kaks arvet kokku 7254.82 euro tasumiseks, millest Stefec Grupp OÜ on tasunud 3000 eurot. 29.04.2015 on hageja edastanud eelpool toodud arved nr 107 ja nr 64 veelkord Stefec Grupp OÜ e-mailile. Stefec Grupp OÜ on korduvalt tunnistanud oma võlgnevust Cratoni OÜ ees, maksmine on viibinud seoses tööpuudusega ehitussektoris. Hageja jäi nõude juurde, leides, et kostjaks on M. Martinson, mitte osaühing. Elamu, milles hageja töid teostas, kuulub kaasomandina ka kostjale ja ainult tema sai töö tellida. Vastuvõtuaktiga on tõendatud, et töö tellija oli M. Martinson. Hageja esitas 07.12.2012 arve kostjale kuuluvale osaühingule, sest kostja soovis, et tema eest tasub arve osaühing. Kuna võlaõigusseadus seda võimaldab, nõustus hageja kostja ettepanekuga. 01.09.2013 esitas hageja arve kostjale. See arve on tasumata. Kohtuistungil avaldas kostja, et võlgnik on Stefec Grupp OÜ ja maja elanikud ei ole maksnud Stefec Grupp OÜ-le vastavalt nende vahel sõlmitud lepingule. Hageja esindaja jäi selle juurde, et poolte vahel on lepinguline suhe ning kolmas isik võib maksta tellija eest.
Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
Kohtumenetluse pooltel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:
VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Hageja on kohtule esitanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja arve nr 64, 01.09.2013 (tl 11), millel on arve maksmise tähtajaks märgitud 7 päeva. Seega oli maksekohustuse täitmise viimaseks päevaks 8. september 2013. Tähtaeg on mõistlik, sest juba 07.12.2012 on M. Martinson allkirjastanud OÜ Cratoni tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, millest nähtub tehtud tööde maksumus 7671 eurot, millest on akti koostamise ajaks tasutud 3000 eurot. Hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 4671 eurot. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivised tasumata põhivõlalt seaduses sätestatud määras kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni. Hageja on viiviseid arvestanud alates 8.12.2012. Tasu maksmise tähtaega tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist ei nähtu. Kohus on seisukohal, et kohustus muutus sissenõutavaks kostjale esitatud arve nr 64, 01.09.2013 tasumise tähtaja saabumisel. Hageja viivisenõue ajavahemiku eest 8.12.2012 kuni 8.09.2013 tuleb jätta rahuldamata. Kostja on tasumisega viivituses alates 9. septembrist 2013. VÕS § 113 lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus arvestab viivised 4671 eurolt välja vastavalt TsMS § 367 teisele lausele kindla summana alates 09.09.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni järgmiselt: Alguskuupäev Lõppkuupäev Põhivõlg
09.09.2013 01.01.2014 01.07.2014 01.01.2015 Kokku
31.12.2013 30.06.2014 31.12.2014 22.01.2016
Viivise määr (aastas) 8,5% 8,25% 8,15% 8,05%
Viivitatud päevi
Viivis (€)
122.92 191.09 190.87 397.65 902.53
Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt 4 671 eurot kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 902.53 eurot ning alates 23. jaanuarist 2016 sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid koos väljamõistetud viivisega mitte rohkem kui 4 671 eurot.
menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskulud on esitatud taotluse kohaselt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 450 eurot ja õigusabi kulu 480 eurot (käibemaksuta), kokku 930 eurot. Hagejale osutatud õigusabi maht kokku 4 tunni ulatuses on mõistlik ja põhjendatud. Õigusabi tunnihind 120 eurot on vastavuses kohtupraktikaga. Arvestades hagi rahuldamist tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda, tulenevalt TsMS § 162 lg-s 1 sätestatust. Kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 930 eurot. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõistetavalt menetluskulult viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Esitatud taotlus on seaduslik ja kuulub rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.