P. C. (IK xxx, käesoleval ajal viibib Viru Vanglas, Ülesõidu 1, Jõhvi )
RESOLUTSIOON
1.Eesti Haigekassa hagi P. C. vastu tekitatud kahju 3 259 (kolme tuhande kahesaja viiekümne üheksa) euro ja 73 sendi nõudes rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt P. C.lt Eesti Haigekassa kasuks 3 259 (kolm tuhat kakssada viiskümmend üheksa) eurot ja 73 senti.
3.Väljamõistetud summa kuulub tasumisele Eesti Haigekassa arveldusarvele nr EE631010022088784002 AS-s SEB Pank või arveldusarvele nr EE652200221001127282 AS-s Swedbank.
4.Jätta kõik menetluskulud kostja P. C. kanda. 4.1 Välja mõista kostjalt P. C.lt Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv summas 300 (kolmsada) eurot, mis tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele vastavalt
otsusele lisatud makseinfole (unikaalne viitenumber) ning märkima selgitusse „P. C., tsiviilasi nr 2-15-18469, riigilõiv“ 3 (kolme) kuu jooksul lahendi jõustumisest.
5.Saata kohtuotsus hagejale teadmiseks ja kostjale täitmiseks.
Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu menetluses on Eesti Haigekassa hagi P. C. vastu 3 259,73 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt tunnistati kostja süüdi A. P.le tervisekahju tekitamises (kriminaalasja nr 1-14-7674). Kannatanule osutati arstiabi. Haigekassa on tasunud kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest Ida-Tallinna Keskhaigla AS esitatud raviteenuste arvete alusel järgmiselt; 1) arve seeria MP nr 66898477, summas 1 001,96 eurot (tl 16-17); 2) arve seeria MP nr 6698487 , summas 1 135,69 eurot (tl 18-19); 3) arve seeria MP nr 6810312, summas 119,12 eurot (tl 20), ning Medicum OÜ raviteenuste arve LK nr 1893763 summas 17,05 eurot (tl 21). Arved on tervishoiuteenuse osutajale hageja poolt summas 2 273,82 eurot tasutud. Perioodil 12.12.2013. a kuni 30.04.2014. a maksis hageja kannatanule ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehtede nr 1067837, nr 14000831, nr 28062, nr 28280 ja nr 28504 alusel kokku 985,91 eurot. Haigekassa on võtnud kannatanult tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle kokku summas 3 259,73 eurot. Ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 26 lg 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitist. Kannatanu oli kindlustatud. Seega, kui kindlustatud isikule tekitati vigastusi, mille tõttu ta vajas arstiabi, nõuab haigekassa kahju hüvitamist isikult, kes põhjustas kindlustatud isikule vigastuse. Harju Maakohtu kriminaalasja nr 1-15-7674 otsusest nähtub, et kostja tekitas 12.12.2013. a õhtul kannatanule kehavigastusi (kohtuotsus jõustus 10.06.2015. a.). Kindlustusjuhtumi toimumise eest vastutab kostja. Lähtudes RaKS § 26 lg-st 1 ja ülalnimetatud otsusest vormistas hageja kostjale 10.07.2015. a nõudeavalduse kahju hüvitamiseks. Nõue on edastatud kostjale. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista tervisekahjustuse tekitamisega seotud kahju summas 3 259,73 eurot ning menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on nõus, tsiviilasja menetlemisega kirjalikus menetluses.
2.20.12.2015. a esitas kostja P. C. kohtule vastuse: Kostja palub võlgnevuse tasumine lükata aastaks edasi, kuna on kinnipeetav ja töötu. Kostja on veendunud, et aasta pärast on tal võimalik asuda tööle ja nimetatud võlgnevus likvideerida. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt nõutud ulatuses. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses.
4.Hageja tugineb sellele, et kannatanu oli kindlustatud isik ning hagejal oli tervishoiuteenuste osutajatega sõlmitud ravi rahastamise leping. Hageja on kohustatud maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste ja ajutise töövõimetuse eest ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 25 lg 1 alusel. Sama seaduse § 29 lg 1 kohaselt, haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel.
5.Haigekassa võtab kindlustatud isikult tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle RaKS § 39 sätestatud korras tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel. Kannatanu oli kindlustatud isik. Seega olid täidetud eeldused lepingu kannatanult tervishoiuteenusest eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks. Isik oli kindlustatud ning hagejal oli tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise leping.
6.RaKS § 26 lg 1 kohaselt, haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Seega kui kindlustatud isikule tekitati vigastusi, mille tõttu ta vajas arstiabi nõuab haigekassa isikult, kes põhjustas kindlustatud isikule vigastuse, tervishoiuteenuse osutamise, ravimite ja ajutise töövõimetuse hüvitise maksmiseks tehtud kulutused tagasi.
7.Kostja poolt kannatanule kehavigastuste, mis tingisid kannatanu haiglasse pöördumise, tekitamine on tõendatud Harju Maakohtu jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-147674 (tl. 7-9). Hageja poolt kannatanu A. P.i raviga seotud kulude kandmine on tõendatud hageja poolt kostjale 10.07.2015 esitatud nõudeavaldusega nr. 85 (tl. 15). Hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju summas 3 259,73 eurot.
8.Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104, seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kui isik seadusest või lepingust tulenevalt peab ilmutama üksnes niisugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjades, vastutab ta siiski ka tahtluse ja raske hooletuse korral.
9.Seega puudub poolte vahel vaidlus kahju tekkimise/tekitamise osas. Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, kostja on nõus nimetatud summa tasuma aasta pärast.
10.Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud RaKS § 26 lg 1, VÕS § 104 alusel ja seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tekitatud kahju summas 3 259,73 eurot.
Menetluskulud
11.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
12.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
13.RLS § 22 lg 1 p 12, kohaselt, riigilõivu ei võeta kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest.
14.Vastavalt TsMS § 190 lg 3 kohaselt, menetluskulud, mille kandmisest hageja oli vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamisel kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osale, § 179 lg 5 kohaselt tuleb raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul kui lahend kuulub täitmiseks viivitamata või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Vastavalt RLS kuulub hagilt hinnaga kuni 3 259,73 eurolt tasumisele riigilõiv summas 300 eurot. Seega kuulub kostjalt riigi kasuks väljamõistmisele 300 eurot. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 190 lg 3, § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.