Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I. Asjaolud. Viru Maakohtu menetlusse saabus maksekäsust 29.10.2015 Tartu Ülikool hagi H V vastu õppeteenustasu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja H V vastu poolte vahel 22.07.2010 sõlmitud õppeteenuse osutamise lepingust nr 2.1-9.1/PC07048. Hageja ja kostja vahel sõlmitud õppeteenuse osutamise lepingu alusel hageja osutas kostjale õppeteenust ning kostja kohustus õppeteenuste eest tasuma õppeteenustasu. Tasemeõppe õppekulude hüvitamise tingimused ja kord punkti 8 kohaselt õppeteenustasu makstakse semestritasuna jooksva semestri eest, välja arvatud määruses nimetatud juhtudel. Lepingu punkt 5.2 kohaselt ülikool võib õppeteenustasu suurust ühepoolselt muuta enne iga õppeaasta algust vastavalt ülikooliseadusele. Lepingu punkti 4.2 kohaselt üliõpilane kohustub maksma õppeteenustasu iga semestri eest vastavalt õppekulude hüvitamise tingimustele. Vastavalt Tartu Ülikooli infosüsteemi väljavõttele oli kostja ennast 2013/2014 sügissemestril registreerinud 9 (üheksale) õppeainele. Tartu ülikool esitas 19.09.2013. a arve nr PC03998 õppeteenustasu tasumiseks Pärnu kolledžis turismi- ja hotelliettevõtluse sügissemestri eest, summas 840 eurot, tasumise tähtpäevaga 15.11.2013. 12.02.2014 eksmatrikuleeris Tartu Ülikooli õppeprorektor kostja õppetasu tähtajaks tasumata jätmise tõttu. Vastavalt õppeteenuse osutamise lepingu punktile 4.4 ja 5.1 on kostja kohustatud tasuma viiviseid õppeteenustasu tähtajaks maksmisega viivitamisel. Viivise määr tuleneb samuti Tasemeõppe õppekulude hüvitamise tingimused ja kord punktist 59, mis ütleb, et õppetasu tähtaegselt tasumata jätmisel, tuleb tasuda viivist 0,06% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja arvestab viiviseid alates arve tasumise tähtajale järgnevast päevas so 16.11.2013 kuni hagiavalduse esitamiseni 28.10.2015, 711 päeva eest summas 358,34 eurot. Tuginedes TsMS § 367 palub hageja kostjalt välja mõista viivised alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,06% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Vastavalt Julianus Inkasso OÜ ja Tartu Ülikool vahel 17.12.2003 sõlmitud lepingule nr 04352-1203N loovutas Tartu Ülikool 27.03.2014 kostja ja Tartu Ülikool vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuete ja nõudeid tõendavate dokumentidega Julianus Inkasso OÜ-le. Julianus Inkasso OÜ saatis kostjale sellekohase võlateatise ning andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust ei tasunud ning OÜ Julianus Inkasso loovutas 26.08.2015 nõude tagasi Tartu Ülikoolile, pärast mida volitas ennast kohtus esindama tsiviilvaidluses kostja vastu OÜ Julianus Inkasso, edasivolitamise õigusega OÜ-le Julianuse Õigusbüroo. Seisukohas kostja vastusele märgib hageja, et hageja on hagiavalduse lisas 8 toonud välja ekirjavahetuse kostjaga. Algselt lubas kostja oma 16.12.2013 e-kirjas, et tasub 20.12.2013 summa 450 eurot ja 15.01.2014 summa 250 eurot ja järgneval kuul 250 eurot. Hageja aktsepteeris/nõustus, et kostja tasub hagejale makse 20.12.2013 summas 450 eurot ja 430 eurot jaanuari kuu jooksul

2014 ning lisaks teatas hageja, et hageja ei luba võlglaseid uuele semestrile. Kostja oma lubadust ei täitnud. Hageja saatis 05.02.2014 uue e-kirja, kus hageja andis kostjale täiendava võimaluse maksegraafiku sõlmimiseks, kuigi kostja varasemat lubadust ei täitnud. Kostjal oli võimalus kuni 05.02.2014 oma esialgselt lubadust täita. Kostja ei vastanud hageja 05.02.2014 e-kirjale. Juhul, kui kostja oleks oma lubadust täitnud või hagejaga ühendust võtnud ei oleks hageja pidanud pöörduma inkassaatori poole. Kostjale korduvalt antud võimalusi maksegraafiku sõlmimiseks ning võlgnevuse tasumiseks, millele kostja ei ole vastanud. Kui kostja pärast arve saamist perioodil 19.09.2013 kuni 30.08.2015 oleks tasunud hagejale igakuiselt võlgnevust osamaksete kaupa, ei oleks hageja pidanud pöörduma oma nõude kaitseks kohtu poole ning võlgnevus oleks juba käesolevaks hetkeks täies ulatuses tasutud. Kostja ei ole tasunud mitte ühtegi makset hagejale, et vähendada oma võlgnevust hageja ees ja näidata välja tahtmist/valmisolekut oma kohustusi täita. Kuna kostja on ise teadlikult viivitanud võlgnevuse likvideerimisega on hageja viiviste nõue kostja vastu igati põhjendatud. Hageja peab vajalikuks siinkohal rõhutada, et vastavalt hagiavalduses ja käesolevas vastuses toodud tõenditele, kostja ise/omaalgatuslikult ei ole hageja poole pöördunud ning ühtegi tasumist teinud. Hageja on seisukohal, et kostja väide, et kostja on endast tulenevalt teinud kõik võimaliku olukorra lahendamiseks ei vasta tõele. Kuna kostja oma lubadusi ei täitnud ja võlgnevust ei tasunud pea 2 aasta jooksul, siis hagejal ei jäänud muud üle kui pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Seega tuleb ka menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda, kuna kostja on oma käitumisega andnud põhjuse hagiavalduse esitamiseks. Hageja on vastavalt hea usu põhimõttele korduvalt andnud kostjale 2 aasta jooksul pärast arve nr PC03998 esitamist võimaluse maksegraafiku sõlmimiseks ja võlgnevuse tasumiseks, mida kostja ei ole suutnud/tahtnud täita. Kostjale on kogu selle perioodi vältel olnud teadlik hageja nõudest ning pangarekvisiitidest, kuhu võlgnevus tasuda Hagiavalduse kohaselt palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 840 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 358,34 eurot, kokku 1198,34 eurot ning viivised põhinõudelt 840 eurot alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,06% päevas. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulud s.o. riigilõiv summas 200 eurot ja esindustasu 310 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. II. Kostja vastus. Kostja oma 10.11.2015 kirjalikus vastuses tunnistab hagi ja võtab selle õigeks. Kostja märgib, et soovis tasuda hagejale võla juba enne inkassatsiooni, kuid hageja keeldus sellest. Seega on kostja teinud endast tulenevalt kõik, et võlg oleks varasemalt tasutud olnud ja keeldub maksmast menetluskulusid. Samuti märgib kostja, et fakte ei ole võimalik tõendada, sest hageja ei lase kostjat enda ülikooli meilide peale, kus on kirjavahetus hagejaga. Kohusetundest asi varakult lahendada, soovib kostja teha maksegraafiku, mis on mõistlik tema palga suhtes. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud hagiavalduses esitatud ulatuses ning kuulub ka vastavalt kostja poolt hagi õigeksvõtule täielikult rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 võib kohus õigeksvõtva kohtuotsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. Kostja ei ole oma kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Kostja on jätnud hagejale tasumata õppeteenuse osutamise lepingust ja selle alusel 19.09.2013 koostatud arvest nr. PC03998 tuleneva võlgnevuse summas 840 eurot, maksetähtajaga 15.11.2013 (tlk 28). Õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist tuleneb otsesõnu seadusest, samuti on pooled lepingus kokku leppinud viivise tasumises. Samas peab kohus vajalikuks täpsustada, et võlgnetavalt summalt arvestatav viivis ei tohiks kohtupraktikas omaks võetud arusaama järgi ületada põhivõlgnevuse summat, mistõttu peab kohus põhjendatuks piirata väljamõistetava viivise summat põhinõude summaga. 10.11.2015 vastuses on kostja võtnud hagi õigeks. TsMS § 206 lg 1 kohaselt on kostjal õigus hagi õigeks võtta. Vastavalt TsMS § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi 3. lõike teise lause kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Et kostja õigeksvõtt oleks mõjutatud pettusega või oleks rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Kuna kostja on jätnud endale võetud kohustused täitmata ja on võtnud hagi õigeks, siis hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel kohus jätab otsusest välja põhjendava osa ja rahuldab hagi lihtsustatud vormis. Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 1 kuulub õigeksvõtul põhinev otsus viivitamatule täitmisele Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul on kostja võtnud hagi kohe õigeks, kuid kohtu hinnangul ei kuulu kohaldamisele TsMS § 168 lg 6. Hageja on lisanud hagiavaldusele tõendeid selle kohta, et hageja on andnud kostjale korduvalt ligi kahe aasta jooksul võimalusi võlgnevuse tasumiseks (tlk 30, 37, 38, 39, 73, 74, 75), hoiatades ka võimalikust kohtumenetluse alustamisest. Vaatamata lubadustele ei ole kostja võlgnevust ka osaliselt tasunud (tlk 39). Seega on kostja oma käitumisega andnud põhjust pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtu poole, kuna kostja ei ole asunud võlgnevust tasuma. Kohus leiab, et kuna otsus tehti kostja kahjuks, siis tuleb nii hagejate kui ka kostja menetluskulud jätta kostja kanda.

Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja 30.11.2015 (tl. 82-84). Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 200 eurot (tl. 49-50) ja lepingulise esindaja kulud summas 310 eurot (käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hagejale on osutatud õigusabiteenust järgmiselt: maksekäsu kiirmenetluse koostamine hinnaga 20 eurot ja õigusabi seoses hagimenetlusega 4,53 tundi tunnihinnaga 64 eurot + käibemaks. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on põhjendatud ja vastab menetluses tuvastatud töö mahule. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 64 eurot ilma käibemaksuga. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on ka hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Lähtudes eeltoodust on kohtu hinnangul hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud ning need tuleb kostjalt välja mõista. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 200 eurot ja õigusabikulud 310 eurot, kokku 510 eurot. Hageja taotleb menetluskulude kandmist Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. Kohus juhindus TsMS § 442; 468 ja 632 nõudeist. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.