Võlaõigus › Raviteenuse osutamise lepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. 1/3

2-15-17641 Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Kohus võttis 26.11.2015 määrusega Eesti Haigekassa hagi P M vastu lihtmenetlusse. Hageja nõue kostja vastu tuleneb Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt 22.07.2015 esitatud teatest ja jõustunud kohtuotsusest nr 1-15-4379, millest nähtub, et P M on süüdi tunnistatud põhjusel, et tekitas kannatanule G S tervisekahjustusi. P M 21.11.2014 teo tagajärjel pöördus kannatanu tervisekahjustuse raviks SA Narva Haigla poole. Haigekassa on võtnud kannatanult saadud ravikindlustushüvitise eest tasu maksmise kohustuse üle kokku summas 466,57 eurot. Kindlustusjuhtumi toimumise eest vastutab kostja. Hageja nõudeks on mõista kostjalt välja hageja kasuks võlg summas 466,57 eurot. Kostja vastas kohtule tähtaegselt ning taotles nimetatud kahju summas 466,57 tasumise ajatamist ja välja mõista igakuiselt summas, mis moodustab 20 % pensionist alates tema vanglast vabanemisest. Sotsiaalkindlustusameti 15.12.2015 teatise kohaselt P M on riikliku pensioni maksmine peatatud alates 01.08.2015 seoses viibimisega kinnipidamiskohas. Määratud pensioni summa on 110,86 eurot, millest peetakse kohtutäituri nõude alusel kinni 21,08 eurot. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja tunnistati P M süüdi tunnistatud põhjusel, et ta tekitas kannatanule G S tervisekahjustusi, mille alusel pöördus kostja raviks SA Narva Haigla. Haigekassa on tasunud kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest SA Narva Haigla esitatud raviteenuiste arvete alusel kokku summas 466, 57 euro ulatuses (21.11.2014 arve nr 2041675 summas 26,73 eurot; 24.11.2014 arve nr 2042284 summas 428,44 eurot ja 29.11.2014 arve nr 2044186 summas 11,36 eurot). RaKS § 26 lõike 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Seega kui kindlustatud isikule tekitati vigastusi, mille tõttu ta vajas arstiabi nõuab haigekassa isikult, kes põhjustas kindlustatud isikule vigastuse, tervishoiuteenuse osutamise, ravimite ja ajutise töövõimetuse hüvitise maksmiseks tehtud kulutused tagasi. Kohus tuvastas, et kostja süü on tõendatud Viru Maakohtu 22.07.2015 otsusega, mille kohaselt kannatanule tekitati tervisekahjustusi. Seega kindlustusjuhtumi toimumise eest vastutab kostja ja kostja on VÕS § 104 mõttes süüdi. Haigekassa on võtnud kannatanult saadud ravikindlustushüvitiste eest tasu maksmise kohustuse üle kokku summas 466,57 eurot. Seisuga 23.11.2015 on nõue täitmata täies ulatuses. Kuna kostja ei täitnud oma kohustust, oli hagejal 2/3

2-15-17641 õigus pöörduda kohtusse võla sissenõudmiseks. Kuna tsiviilkohtumenetluses peab iga pool ise tõendama asjaolud, millele ta tugineb, pidi kostja tõendama, et tema poolt võlg on ära tasutud. Seda aga kohtumaterjalidest ei nähtu. Hageja on aga esitanud tõendid võlgnevuse olemasolu kohta. Kohus leiab, et esitatud tõenditega on tuvastatud kostja võlgnevus hageja ees. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Eeltoodu alusel jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. menetluskulud puuduvad.

Hagejale hüvitatavad

Viivitamatu täitmine TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt) Pille Aver kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.