Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

ASJAOLUD

Eesti Energia AS esitas Viru Maakohtule hagi R. F. ́i vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja vahel on sõlmitud võrgu- ja elektrileping nr 41025092 tarbimiskoha asukohaga xxx võrguteenuse ja elektriga varustamiseks ja võrgu- ja elektrileping nr 4850600520 tarbimiskoha asukohaga xxHarjumaa võrguteenuse ja elektriga varustamiseks. Võlgnevuse tõttu tarbimiskohas xxx 14.01.2015 võrguühendus katkestati, kuid kontrollimise käigus 05.03.2015 avastati, et võrguühendus on taastatud ning nimetatud avastuste kohta koostati ka akt olukorra fikseerimise kohta. Võrguettevõtja on loovutanud kõik tasunõuded hagejale ning 13.02.2015 on võrguettevõtja uuendanud oma kinnitust nõuete loovutamise kohta. Lepingust tulenev põhivõlgnevus on kostjal 2 292,06 eurot. Hagiavalduse esitamise kuupäevaga 18.09.2015 on sissenõutavaks muutunud viisis summas 636,32 eurot.

Hagiavalduse esitamisest on arvestatud viivis vastavalt TsKMS § 133 lg 838,90 eurot, aga kuivõrd hageja ei soovi viivist lepingute lõikes nõuda põhinõuet ületavas osas, siis täiendavalt lisandub viivist kokku summas eurot 818,70 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista koguvõlgnevus 2 928,38 eurot sh põhivõlgnevus 2 292,06 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 636,32 eurot. Lisaks tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 65,10 eurot (lepingu nr 4850600520 alusel) ja põhinõudelt 2 226,96 eurot (lepingu nr 41025092 alusel) alates 19.09.2015 lepinguga sätestatud määras, so, 0,1% päevas, kuni põhinõuete kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõuete summa. Menetluskulud välja mõista kostjalt, summas 325 eurot.

ASJA KÄIK

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning palus kostjal teavitada kohut kas kostja soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagiavalduse kohaselt on kostja elukohaks „xxx“. Rahvastikuregistris on kostja elukohaks märgitud samuti „Aruserva tn 19-4, Kohtla-Järve“. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid eposti aadressidele „[email protected]“, kostja kohtule vastanud ei ole. Seoses sellega, et kostja R. F. ́i tegelik asukoht oli teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 26.11.2015. Kostjale selgitati hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Hagimaterjalid loeti kättetoimetatuks 07.12.2015. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 2 928,38 eurot, samuti tuleb kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 65,10 eurot (lepingu nr 4850600520 alusel) ja põhinõudelt 2226,96 eurot (lepingu nr 41025092 alusel) alates 19.09.2015 lepinguga sätestatud määras, so, 0,1% päevas, kuni põhinõuete kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõuete summa. Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja R. F. ́i kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esitas hagiavalduses taotluse riigilõivu väljamõistmiseks. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja on tasunud riigilõivu summas 325 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu (riigilõiv) summas 325 eurot. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.