Tsiviilasja number
2-13-38396
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. detsember 2015, Tallinn
Kohtukoosseis
Kohtunikud Ülle Jänes, Margo Klaar, Indrek Parrest
Tsiviilasi
Salva Kindlustuse AS hagi KÜ Õhtu Põik 2 vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
736, 09 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 10.04.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Salva Kindlustuse AS apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
17. detsember 2015
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja Salva Kindlustuse AS (RK 10284984), lepinguline esindaja Katrin Leppik Kostja KÜ Õhtu Põik 2 (RK 80047725), lepinguline esindaja adv Anu Talu
Pärnu Maakohtu 10.04.2014 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta Salva Kindlustuse AS kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Asjaolud ja hageja nõue Salva Kindlustuse AS esitas 21.08.2013 Pärnu Maakohtule KÜ Õhtu Põik 2 vastu hagi, milles nõudis 736, 09 eurot kahjuhüvitist. 17.02.2012 toimus Pärnus Õhtu põik 2-29 keskküttetorustiku
avarii: purunenud torustikust voolas välja vesi, mille tulemusel sai veekahjustusi samas majas asuv korter nr 18. Hageja hüvitas korteriomanikule (kindlustusvõtja) kindlustuslepingu alusel kahju, mis tekkis korteris nr 29 purunenud küttetoru tõttu. Kostja on kohustatud hüvitama hagejale tekkinud kulutused, kuna ta ei kontrollinud torude tehnilist seisukorda ning ei teinud õigel ajal hooldustöid. Hageja tugines hagiavalduses võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 5 ning korteriomandiseaduse (KOS) § 2 lg-le 2 ja korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg-le 1. Hageja viitas kostja vastutuse alusena ka tema põhikirja p-le 2.2 ning leidis lisaks, et kostja vastutuse alternatiivseks aluseks on VÕS § 100, § 103 lg 1 ja § 115. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et kostja ei taganud korteriomanike kaasomandis oleva keskküttetorustiku korrasolekut ning ei kontrollinud torustiku tehnilist seisukorda ega teostanud õigel ajal nende hooldustöid. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tekitas talle õigusvastaselt kahju. Kostjal ei ole korteriühistuna hea usu põhimõttest tulenevat üldist käibekohustust tagada keskküttetorustiku korrasolek. Keskküttetorustiku korrasoleku peavad tagama korteriomanikud ja viimased on seda ka teinud, vahetades 2007.a keskküttetorustiku. Arvestades torustiku iga, oli kostjale ja korteriomanikele teadaolevalt torude tehniline seisukord hea ning need ei vajanud hooldust. Kahjujuhtumi põhjustas torustiku puudustega detail, mida kostja ei saanud ette näha. Seega ei rikkunud kostja temalt oodatavat hoolsuskohustust elamu küttesüsteemide hooldamisel ning ta ei ole süüliselt käitunud. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ei tõendanud, et kostja ei taganud korteriomanike kaasomandis oleva torustiku korrasolekut ega kontrollinud torude tehnilist seisukorda ja ei teinud õigel ajal hooldust. Tõendatud ei ole, millal ja kuidas pidi kostja torustikku kontrollima. Torud vahetati 2007.a, mistõttu ei saa eeldada, et toru purunes vanuse tõttu. Hageja (otsuses ekslikult kostja) ei viita ühelegi normile, mis kohustaks ja määraks kindlaks torude kontrollimise aja. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tekitas talle õigusvastaselt kahju. Kostja on tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. KÜS § 2 lg 1 reguleerib korteriühistu ja tema liikmete vahelist võlasuhet ega tekita korteriühistule lepinguvälist kohustust. Riigikohtu otsusest asjas nr 3-2-1-161-12 tulenevalt ei ole korteriühistul hea usu põhimõttest tulenevat üldist käibekohustust tagada keskküttetorustiku korrasolek. Torude korrasoleku tagamise kohustus on elamu korteriomanikel. Hagi ei saa rahuldada hageja viidatud VÕS §-de 1043, 1045, 100, 103 ja 115 ega KÜS § 2 lg 1 alusel, sest tõendatud ei ole kostja õigusvastane tegu või süü, samuti põhjuslik seos kostja tegevuse või tegevusetuse ja kahju tekkimise vahel. Samuti pole hageja tõendanud, et kostja oleks kohustust rikkunud või vastutaks kohustuse rikkumise eest või oleks kohustatud kahju hüvitama. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja hinnangul kohaldas maakohus valesti korteriühistuseadust ja rikkus tõendite hindamisel menetlusõiguse norme. Kostjal oli kohustus hooldada keskküttetoru õigel ajal ja tagada selle korrasolek. Kuna kostja ei ole kordagi purunenud toru üle vaadanud, ei saa ta väita, et toru oli korras ning kahju ei tekkinud tema tegevusetuse tõttu. Sellest, et viis aastat tagasi paigaldatud toru purunes, saab järeldada, et see ei olnud korras.
Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu kaevatava otsuse lõppjärelduse tühistamiseks ei ole alust, kuid kohtuotsuse põhjendused vajavad muutmist. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab kohtuotsuse põhjendusi. Maakohus eksis materiaalõiguse kohaldamisel. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja kui korteriühistu peab hüvitama hagejale kindlustushüvitise, mille viimane on maksnud korteriomanikust kindlustusvõtjale. Hageja leidis, et kindlustusjuhtum tekkis kostja tegevusetuse tõttu, sest ta ei taganud keskküttetorustiku korrasolekut. Maakohus asus seisukohale, et hageja ei ole kahju hüvitamise eeldusi tõendanud ning kostja ei vastuta hageja viidatud sätete alusel. Kolleegiumi hinnangul kvalifitseeris maakohus hageja nõude ebaõigesti deliktiõigusliku kahju hüvitamise nõudena, jättes kontrollimata kostja vastutuse muud alused. Hageja nõuab kostjalt keskküttetorustikust tekkinud kahju hüvitamist. KOS § 1 lg-st 2 ja §-st 2 tulenevalt kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud korteriomanike kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa. Kaasomandisse kuuluvast ühiskommunikatsioonist lähtuva kahju eest võivad vastutada kõik korteriomanikud ja korteriühistu solidaarselt (Riigikohtu otsus nr 3-2-1129-13, p 28). Riigikohtu praktika kohaselt on korteriühistul KOS § 15 lg-te 5 ja 6 järgi muu hulgas kohustus tagada kaasomandi eseme korrahoid. Seega saab korteriühistu vastutuse aluseks olla tema tegevusetus, s.o tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine. Selles olukorras saab kahjunõude aluseks olla VÕS § 115 lg 1. Eeltoodu kohaselt võib kostja praegusel juhul vastutada elamu keskküttetorustiku korrasoleku tagamata jätmise tõttu kahju põhjustamise eest KOS § 15 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. KOS § 15 lg 5 järgi võib korteriomanik nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes, kusjuures korteriomanike huvidele vastava valitsemisena käsitletakse eelkõige korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist (lg 6 p 2). Hagile esitatud vastuväidete kohaselt on kostja täitnud oma kohustust hoida korras elamu keskküttetorustik, sest on seda nõuetekohaselt hooldanud. Kostja väitel on elamu torustik uue vastu vahetatud 2007.a, kusjuures ka pärast seda on torustikku nõuetekohaselt hooldatud. Seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks sõlmis kostja halduslepingu KV Halduskoda OÜ-ga. Kostjaga sõlmitud lepingu täitmiseks on elamu haldaja kohustatud tagama kaasomandi eseme korrashoiu, sh teostama küttesüsteemi hooldust, mida kostja väitel on haldaja ka teinud. Oma väidete tõendamiseks esitas kostja sellekohased tõendid, millest nähtuvalt teostati enne 2011/2012 kütteperioodi (torustiku purunemine toimus 17.02.2012) eelmine küttepaigaldise surveproov 2010.a sügisel. Vastava akti kohaselt katsetati Õhtu põik 2 elamus küttesüsteemi 28.10.2010, tõstes surve abil hüdraulilist rõhku 6 baarini, kusjuures 30 minuti jooksul rõhk süsteemis ei langenud, seega lekkimisi ei ilmnenud (tl 180). Järeldusena on aktis fikseeritud, et süsteem vastab ekspluatatsiooni tingimustele. Täiendavalt esitas kostja kohtule ka Fortum Eesti AS-ga sõlmitud
soojuse müügilepingu lisa „Nõuded tarbijapaigaldise – hoone küttesüsteemi hooldamiseks“ (tl 178). Nimetatud dokumendist nähtuvalt tuleb kliendile kuuluva soojustorustiku surveproov teostada igal teisel aastal, seega iga kaheaastase perioodi järel. Praegusel juhul on kostja tõendanud, et sellest nõudest on kinni peetud. Eeltoodud asjaoludel ei ole võimalik nõustuda hagejaga, et kostja ei ole hooldanud elamu küttesüsteemi nõuetekohaselt. Kohtule esitatud tõendid seda väidet ei kinnita. Asjaolu, et kostja on eelnevalt väitnud, et ei ole purunenud toru kordagi üle vaadanud, ei kinnita hageja seisukohta küttesüsteemi hooldamata jätmise kohta. Vaidlust ei olnud selles, et torustiku purunenud detail paiknes viimistletud seina taga, mistõttu selle tehnilist seisundit ei olnud võimalik visuaalselt kontrollida. Vaidlust ei ole poolte vahel ka selle üle, et kaasomandis oleva vara korrashoiu sisu määratlemisel tuleb muuhulgas lähtuda Eesti Standardist EVS 807:2010 „Kinnisvara korrashoid“, mille kohaselt hõlmab kinnisvara korrashoid ka ehitise tehnilist hooldamist eesmärgiga füüsiliselt säilitada ehitist, tagada selle vastavust ettenähtud nõuetele, välistada sellest kahju tekitamist (standardi lisaks oleva tabeli kohaselt sisaldab küttesüsteemide tehnohooldus kõiki tegevusi küttesüsteemi ettevalmistamiseks kütteperioodiks). Kõnealusele standardile ning kostja ja Fortum Eesti AS vahelisele lepingule viidates väitis hageja, et küttesüsteemi tehnohooldust tuleb teha igal aastal enne kütteperioodi algust, seostades selle surveprooviga. Kolleegium sellega ei nõustu. Kohtul ei ole põhjust kahelda nimetatud lepinguga reguleeritud soorituste sageduse vastavuses standardi sisule ning sellele, et kütteperioodiks valmisolekuks piisab teatud intervalli tagant teostatavates katsetustes. Kuigi kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid elamu küttesüsteemi tehnohoolduse kohta 2011/2012 kütteperioodile vahetult eelnenud ajal, ei ole sellest võimalik järeldada, et tegemist on kostja poolt oma kohustuse rikkumisega, mis põhjustas kahju. Torustiku vastupidavust sai siiski kontrollida eelkõige küttesüsteemi hüdraulilise katsetamisega, mida on Õhtu põik 2 elamus nõuetekohaselt teostatud. Hageja ei tõendanud oma väidet, et küttesüsteemi hüdraulilist katsetamist tuleb teha igal aastal enne kütteperioodi algust. Hageja ei ole kummutanud kostja väidet ja sellekohast tõendit vastavate katsetuste nõutava sageduse kohta. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja rikkus oma kohustust teostada Õhtu põik 2 asuva elamu kui kaasomandi eseme korrapärast hooldust (korrashoidmist). Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata ning hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna maakohus ei määranud otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, määrab ka ringkonnakohus oma otsuses vaid menetluskulude jaotuse. Alates 01.01.2015 kehtiva menetluskulude kindlaksmääramise korra järgi, kui lõpplahendis ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.