Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
30.12.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-11796
Tsiviilasi
AS-i BLM Eesti hagi OÜ PÕLVA PIIM vastu kahju 62 842.50 eurot hüvitamiseks OÜ PÕLVA PIIM avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.10.2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ PÕLVA PIIM määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS BLM Eesti (registrikood lepinguline esindaja v/adv Merle Veeroos
11347592),
Kostja OÜ PÕLVA PIIM (registrikood 10666119), lepinguline esindaja adv Hendrik Mühls Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 28.10.2015 määrus tühistada osas, milles maakohus jättis kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse 300 euro osas rahuldamata. Teha tühistatud osas uus lahend, millega rahuldada kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus kokku 1050 euro ulatuses. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses (TsMS § 654 lõige 22, § 659): 1) Rahuldada OÜ PÕLVA PIIM avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt; 2) Määrata OÜ PÕLVA PIIM menetluskuludeks 1050 eurot; 3) Mõista AS-ilt BLM Eesti OÜ PÕLVA PIIM kasuks välja menetluskuluna lepingulise esindaja kulu 1050 eurot;
4) Jätta rahuldamata OÜ PÕLVA PIIM menetluskulud 1000 euro ulatuses; 5) Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb AS-il BLM Eesti tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1050 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.
5.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja avaldus
1.Harju Maakohtu jättis 16.09.2015 määrusega hageja hagi kostja vastu kahju 62 842.50 euro hüvitamiseks läbi vaatamata, menetluskulud jäid hageja kanda.
2.16.10.2015 esitas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palub hagejalt välja mõista õigusabikulud 2050 eurot (sh käibemaks). Kostja lepinguline esindaja osutas õigusabi tunnihinnaga 125 eurot (käibemaksuta) kokku 13h 40min. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane, millest tulenevalt taotles menetluskulude kindlaksmääramist käibemaksuga. Kostja palus lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suuruse kindlaks tegeva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Hageja vastuväide
3.Hageja vaidles avalduses toodud õigusabikulude suurusele vastu. Asjas ei toimunud sisulist menetlust. Arvestades menetluse sellist käiku ja tehtud toimingute olematut hulka ei ole kostja õigusabikulud 2050 eurot proportsioonis asja olemusega. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohus rahuldas 28.10.2015 määrusega avalduse osaliselt ja mõistis hagejalt kostjale välja menetluskulu 750 eurot ja viivise.
5.Harju Maakohtu 16.09.2015 määrus jõustus 02.10.2015. 16.10.2015 esitas kostja taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Samuti ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14). Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-115-14 punktides 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus.
6.Kostja nõuab hagejalt menetluskuluna lepingulise esindaja kulu 2050 euro väljamõistmist 13h 40min ulatuses. Hinnates kostja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust leidis kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja esindaja tunnitasumäära 125 eurot (käibemaksuta) pidas kohus käesolevas menetluses mõistlikuks. Arvestades asja keerukust ja mahtu ning kostja esindaja kvalifikatsiooni, on tegemist tavapärase tunnitasumääraga. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-115-14 punktis 14 märkinud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja esindaja tunnitasu 125 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
7.Küll ei ole kohtu hinnangul mõistlik ega põhjendatud kostja esindaja ajakulu 13h 40min. Kostja ajakulu hagi materjalidega esialgseks tutvumiseks ning kliendiga kirjavahetuseks on 5h 40 min; nõupidamine kliendiga 3h 30min; 11.09.2015 taotluse koostamine 4h ja 30min. Kostja on käesolevas menetluses esitanud ühe menetlusdokumendina 11.09.2015 taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks ja taotluse eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks (t II kd lk 154-160). Hagiavaldusega tutvumiseks, kliendiga nõupidamiseks ja nimetatud dokumendi koostamiseks kulunud põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul 5h. Eeltoodud ajakulu hõlmab vaid ühe esindaja ajakulu. TsMS § 175 lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Käesolev tsiviilasi ei tinginud mitme esindaja kasutamise vajadust, sest asja sisuliselt ei arutatud. Tsiviilasja ei muuda iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-112-09, p 17). Kohtu hinnangul ei ole antud asjas põhjendatud kahe esindaja kulude väljamõistmine ühe ja sama menetlustoimingu eest.
8.Ülejäänud kostja esindaja ajakulu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Vastaspoolelt saab välja mõista esindaja kulu toimingute eest, mis on toimikust nähtavad ja kohtu poolt kontrollitavad. Kostja esindaja toimingud ülejäänud ajakulu 8h 40min ulatuses ei ole toimikust nähtuvate materjalide põhjal tuvastatavad. Kohus nõustus, et esindajal on vaja kliendiga nõu pidada ja informatsiooni saada, et koostada menetlusdokument. Samas peab see ajakulu olema vajalik ja proportsioonis teostatava menetlustoiminguga. Mõistlikuks ajakuluks kliendiga nõupidamiseks pidas kohus 1h, hagiavaldusega tutvumisele kulunud mõistlikuks ajakuluks samuti 1h ning menetlusdokumendi koostamise mõistlikuks ajakuluks 3h. Seega vähendas kohus ajakulu 8h 40min võrra. Kokku on kostja esindaja põhjendatud ajakulu 5h summas 750 eurot. Kostja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu kuulub kindlaksmääratud summa väljamõistmisele käibemaksuga.
10.12.11.2015 esitatud määruskaebuses palub kostja tühistada maakohtu määruse osas, milles kostja avaldus jäi rahuldamata, ja teha selles osas uus määrus, millega rahuldada avaldus täielikult. Maakohtu määrus rajaneb ebaõigetel järeldustel, mh kostja esindajate vahel menetlustoiminguteks kulunud aja jaotamise ning asja keerukuse hindamise osas. Kohus ei arvestanud hagi materjalide mahukust ja sisu ning on ebaproportsionaalselt vähendanud kostja menetluskulude suurust.
11.Seoses kohtu järeldusega, et antud asjas ei ole põhjendatud kahe esindaja kulude väljamõistmine sama menetlustoimingu eest, märkis kostja, et tema avalduses ei ole märgitud, et kostja esindaja ajakulu – kokku 13h 40min, oleks võrdselt jaotatud kahe esindaja vahel, või seda, et kostja palub kohtul hagejalt välja mõista kahe esindaja kulu sama menetlustoimingu eest. Nimetatud järelduse on kohus teinud omaalgatuslikult. Asjaolu, et kostjal on praeguses menetluses olnud kaks esindajat, ei tähenda, et mõlemal esindajal on kulunud võrdne aeg sama menetlustoimingu tegemiseks. Kohus on sellist järeldust tehes väljunud diskretsioonipiiridest ning järeldanud ebaõigesti, nagu sooviks kostja kahe esindaja kulude väljamõistmist sama menetlustoimingu eest.
12.Määrusest ei ole jälgitav, mis põhjusel on kohus pidanud põhjendatud ajakuluks kokku 5h, mis hõlmab vaid ühe esindaja ajakulu. Kohus ei ole arvestanud asjaolu, et hagi (27 lk) ja sellele lisatud tõendite maht (74 tõendit, sh mitmed võõrkeelsed) oli tavapärasest märgatavalt suurem. Ehkki asjas ei toimunud sisulist arutelu, ei võimalda see teha järeldust, justkui ei oleks käesolev asi tavapärasest keerukam (mh tulenevalt esitatud hagi ja sellele lisatud tõendite mahukusest, vt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-43-10 p 16). Ehkki kostja esitas menetluses vaid ühe menetlusdokumendi (11.09.2015 taotluse), ei võimalda see järeldada, justkui piirduks kostja esindaja ajakulu vaid selle dokumendi koostamisega. Kohus on küll analüüsinud iga kostja esindaja menetlustoimingu vajalikkust ning leidnud, et kõik menetlustoimingud on eraldiseisvana küll põhjendatud, kuid vähendas siiski igale toimingule kulunud aega mh põhjusel, et praeguses asjas ei toimunud sisulist arutelu. Kostjale jäi arusaamatuks, kuidas on 27 lk mahuga hagi ning 74 eri lisaga tutvumiseks põhjendatud ajakuluks vaid 1h. Kostja esindaja ajakulu hagi materjalidega tutvumisel – 5h 40min, ei saa pidada ebamõistlikuks, arvestades hagimaterjalide mahukust ja sisu (mh asjaolu, et mitmed hagile lisatud tõendid olid võõrkeelsed ning erialaseid teadmisi kätkeva sisuga). Menetlusosaliselt ei saa mõistlikult eeldada, et tema esindaja viib ühe 1h jooksul end piisavalt kurssi niivõrd mahukate hagimaterjalidega, et koostada selle suhtes vastav menetlusdokument. Vastupidisele seisukohale asumine võimaldaks hageda soovival isikul oma menetlusõigusi kostja arvel jämedalt kuritarvitada. Samuti oleks selline järeldus kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Ka kostja esindaja teised menetlustoimingud (nõupidamine kliendiga – 3h 30min ning 11.09.2015 menetlusdokumendi koostamine – 4h 30min) on olnud täies mahus vajalikud ja põhjendatud ning kohus on sarnaselt eelnevaga ebaõigetel motiividel vähendanud mõlema toimingu ajakulu. 3h 30min nõupidamist kliendiga ei saa pidada ebamõistlikuks, kuna esindaja ja kliendi vaheline nõupidamine kätkeb endas nii kliendile õigusliku olukorra selgitamist, esitatud hagi ja tõendite tutvustamist (sh erialaseid eriteadmisi vajavate asjaolude täpsustamist kliendiga) kui ka edasise tegevuskava planeerimist. 3h 30min kestvusega nõupidamist ei saa esitatud hagi materjale ja sisu arvesse võttes pidada kuidagi ebamõistlikuks. Kostja 11.09.2015 menetlusdokumendi koostamisele kulunud ajakulu puhul märkis kostja, et kohtupraktikas kujunenud seisukoha järgi saab pidada põhjendatuks menetlusosalise esindaja ajakulu arvestamisel ajaühikut 1h 1 lk menetlusdokumendi kohta. Kostja 11.09.2015 menetlusdokumendi maht on 7 lk, mistõttu ei saa antud dokumendi koostamiseks kulunud ajakulu – 4h 30min, juba ainuüksi viidatud seisukohast lähtudes pidada ebamõistlikuks või põhjendamatuks. Maakohtu määrusest ei nähtu, miks ei pea kohus praegusel juhul põhjendatuks lähtuda nimetatud seisukohast. Kohus on üksnes märkinud, et peab kostja 11.09.2015 menetlusdokumendi koostamiseks kulunud mõistlikuks ajakuluks 3h, muid selgitusi, miks kohus antud menetlustoimingu
tegemiseks kulunud aega vähendas, määrusest ei selgu. Vastustaja seisukoht
13.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
14.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 28.10.2015 määrus tuleb osaliselt tühistada. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, millega kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt rahuldati. Osas, millega avaldus osaliselt rahuldamata jäeti, on määruskaebus osaliselt põhjendatud ning annab alust maakohtu määruse osaliseks tühistamiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab alljärgnevatel põhjendustel kostja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks 1050 eurot.
16.Kolleegium nõustub kaebuse väitega, et maakohus on kostja lepingulise esindaja kulude hindamisel osaliselt ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga osas, milles kohus on leidnud, et kliendiga suhtlemiseks on mõistlik ajakulu 1h ning et 11.09.2015 taotluse koostamiseks saab põhjendatuks pidada 3h. Maakohus on õigesti märkinud, et vastaspoolelt saab välja mõista esindaja kulu toimingute eest, mis on toimikust nähtuvad ja kohtu poolt kontrollitavad. Kliendiga suhtlemise ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest. Arvestades, et samade poolte vahel on käimas ka mitmed teised tsiviilvaidlused, on kolleegiumi hinnangul mõistlik ja põhjendatud antud asjas maakohtu poolt kohaldatud ajakulu 1h kliendiga suhtluseks. Samuti on kooskõlas asja materjalidega 11.09.2015 taotluse koostamiseks maakohtu poolt põhjendatuks peetud 3h. Kõnealune menetlusdokument sisaldab endas nii hagi läbi vaatamata jätmise taotlust (sisuline osa ca 2 lk) kui ka alternatiivset taotlust menetluskulude katteks tagatise määramiseks (sisuline osa samuti ca 2 lk). Kolleegium leiab, et ca 2 lk sisulise osaga hagi läbi vaatamata jätmise taotluse koostamiseks on 3h enam kui piisav ajakulu. Alternatiivset taotlust menetluskulude katteks tagatise andmiseks ei olnud tegelikult kostjal vajadust enne hagi läbi vaatamata jätmise taotluse lahendamist esitada, piisanuks vaid lühidalt märkimisest, et juhul, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata jätmise taotluse rahuldamata, on kostjal soov selline taotlus esitada vmt.
17.Küll aga on maakohus kolleegiumi hinnangul vähendanud ülemääraselt hagimaterjalidega tutvumiseks kulunud aega. Määruskaebuses on õigesti märgitud, et mõistlikult ei saa eeldada, et esindaja viib 1h jooksul end piisavalt kurssi niivõrd mahukate hagimaterjalidega nagu antud juhul oli esitatud, et koostada selle suhtes asjakohane menetlusdokument. Ajakulu hagimaterjalidega tutvumiseks ei saa arvestada üksnes lähtuvalt asja lõpptulemusest, st et sisulist arutelu ei toimunud, kuna hagi jäi läbi vaatamata, kuna selleks, et kostja esindaja saaks aru, et asjas on võimalik ja perspektiivikas esitada hagi läbi vaatamata jätmise taotlus, tuleb tal ikkagi piisaval määral asja materjalidega tutvuda. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu (sisulist osa ca 23 lk, millest ca 7 lk on hagi tagamise taotlus, mille maakohus jättis rahuldamata ning millises osas seega kostja esindajal puudus vajadus hagiavaldusega tutvumiseks),
sh seda, et samade poolte vahel on kohtutes mitmeid vaidlusi läbivaatamisel (mistõttu poolte esindajad on eelduslikult paljude käesolevas asjas esitatud asjaoludega juba kursis), ning esitatud lisade rohkust (74 lisa, millest küll hinnanguliselt vähemalt 1/3 peavad olema kostjale juba varasematest menetlustest/kohtueelsest suhtlusest tuttavad), siis on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud esindaja ajakulu hagimaterjalidega tutvumiseks 3h. Seega tuleb hagejalt väljamõistetavat menetluskulu suurendada kostja esindaja 2h töötasu võrra.
18.Eeltoodust tulenevalt loeb kolleegium kostja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks esindamisel käesolevas asjas 7h, mistõttu kuulub kostja avaldus rahuldamisele 1050 euro ulatuses (7h x 150 eurot) ehk lisaks maakohtu poolt väljamõistetud 750 eurole tuleb hagejalt täiendavalt välja mõista menetluskulu 300 eurot.
19.TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.