2-15-102878/8 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal A I’l on õigus 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded Era Liisingu Inkassoteenused AS esitas 05.02.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 28.09.2015 hagi A I vastu võla nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja A I ja SMS Laen AS interneti vahendusel 21.03.2014 lepingu nr. 312590 500 euro saamiseks 180-ks päevaks intressiga 286,80 eurot laenu perioodiks. Kostja on varasemalt käinud enda isikut tuvastamas. Peale laenutaotluse esitamist on kostjale saadetud e-posti teel täiendavalt laenutingimused. Peale kostja poolt täiendavalt laenutingimustega tutvumise kinnitamist rahuldas võlausaldaja taotluse ja SMS Laen AS kandis 21.03.2014 kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 500 eurot. Peale kostjale laenu ülekandmist saadeti kostjale arve, et kostjat veelkord teavitada laenutagasimakse tähtajast. Kostja kohustus laenusumma 500 eurot ja intressi 286,80 eurot tasuma hiljemalt 30.09.2014. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. SMS Laen AS on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. Kostja nendele ei reageerinud. SMS Laen AS loovutas nõude ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le nõuete loovutamise lepinguga nr 011210 koos kõikide seadusest ja lepingust nr 312590 p 10. tulenevate õigustega. Kostja ei ole sooritanud ühtegi makset. Seega kostja võlgnevus hagejale seisuga 28.09.2015 tagastamata laenupõhiosa eest on 500 eurot. Pooled leppisid kokku, et 500 euro suuruse laenu, laenu perioodiga 180 päeva, puhul moodustub intressimäär 176,67 % aastas. Laen oli väljastatud intressiga 286,80 eurot laenu perioodi eest. Antud kohustust ei ole kostja tänase päevani täitnud. Vastavalt lepingu p. 11 on hagejal õigus nõuda laenusaajalt viivist lepingus sätestatud intressi määras kalendripäevas, kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu ja/või muude maksete tagasimakset tähtaegselt. Hageja arvestab viivise alates 01.10.2014 tagastamata laenupõhiosalt 500 eurot ja on arvestanud perioodi 01.10.2014 kuni 27.09.2015 viivist summas 500 x 360 p x 0,48 % = 864 eurot. Hageja vähendab vabatahtlikult viivist summani 500 eurot. Laenulepingu punktide 10.2.1, 10.2.2 , 10.2.3 ja 10.2.4 alusel on hageja arvestanud kostjalt laenu tagasinõudmisele suunatud menetluskulutusteks kokku 63,91 eurot. Hageja vähendab vabatahtlikult

võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste suurust 13,20 euroni. Seega kostja võlgnevuseks võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste eest on 13,20 eurot. Hageja palub kostjalt A I’lt välja mõista hageja kasuks tagastamata laenu põhiosa summas 500 eurot, intress summas 286,80 eurot, viivis summas 500 eurot ning võla sissenõudmise kulud 13,20 eurot, kokku 1300 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 200 eurot ja kohtutäituritasu summas 36 eurot. Samuti palub hageja välja mõista alates kohtuotsuse jõustumisest menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras (elukaaslane I M kaudu) 25.11.2015. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja nõusolekul, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 28 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale TsMS § 322 lg 1 korras kättetoimetatud 25.11.2015, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 23.12.2015. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt RKTKo nr 3-2-1-122-08, p 19, RKTKo nr 3-2-1116-10, p 40; RKTKo 3-2-1-106-13, p 24). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. AS SMS Laen on andnud laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses Hagiavalduses märgitu järgi oli intressimäär 176,67 % aastas. Hageja arvestab viiviseid perioodi 01.10.2014 kuni 27.09.2015 eest viivise määras 176,67% aastas, so 0,48% päevas. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on lepingu järgi 419,75% (tlk. 49). Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel tühine. Riigikohus on leidnud, et

krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) olemasolu ei välista krediidilepingu tühisuse võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Riigikohtu hinnangul võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegemist, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt RKTKo nr 3-2-1-186-13, p 22). Krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 33,96% (krediidi kulukuse määr 2014.a märtsis). Seega ületas krediidi kulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kaksteist korda (419,75/33,96=12,36). Hageja ei ole hagis välja toonud asjaolusid, mis lükkaksid ümber eelduse, et vastastike kohustuste osas sel määral tasakaalust väljas olev leping on heade kommete vastane. Kohus leiab, et krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ning laenuleping on TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine. Laenulepingu tühisuse tõttu ei ole hagejal õigust nõuda lepingus sätestatud määras ei intressi ega viivist. Kostja ei ole hagejale lepingu alusel midagi tasunud. Kuna kostja ei ole hagejale laenusummat tagastanud hiljemalt 30.09.2014 (tlk. 54), siis on hagejal VÕS § 1028 lg 1 alusel alates sellest kuupäevast õigus nõuda kostjalt tasumata laenusumma, so 500 euro tagastamist. Hagejal on lisaks õigus kostjalt nõuda TsÜS § 86 lg 4 alusel raha kasutamise eest intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras ning alates põhivõla lepingujärgse tagastamise kuupäevast tagastamata põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 500 eurot, VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras intress alates 22.03.2014 kuni laenu tagastamise kuupäevani 30.09.2014 määraga 8,15 % aastas s.o. 21,55 eurot (500 x 0,0815/365x193 päeva) ning alates 01.10.2014 kuni 28.12.2015 tagastamata põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivis 50,19 eurot (92 päeva eest 8,15 % aastas, so 10,27 eurot (500 x 0,0815/365x92 päeva); 362 päeva eest 8,05% aastas, so 39,92 eurot (500 x 0,0805/365x362 päeva)) ning võla sissenõudmise kulu 13,20 eurot, kokku 584,94 eurot. Hagi tuleb jätta rahuldamata intressi 265,25 euro ja viivise 449,81 euro väljamõistmise osas. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 45% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 45% ulatuses kostja ja 55% ulatuses hageja kanda.