Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostjal A I’l on õigus 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded Krediidikaitse Grupp OÜ esitas 24.03.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 14.09.2015 hagi A I vastu võla nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja A I ja Credit Invest OÜ laenuandjana 31.03.2014 sidevahendite abil laenulepingu nr. 2100267989 300 € saamiseks, tähtajaga 90 päeva ja intressiga 81 €. Samal päeval laenuandja kandis maksekorralduse 24816 alusel kostja arvelduskontole 300 € ning laenuvõtja e-posti aadressile saadeti kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis laenuleping ja arve nr. 52788. Käesolevaks ajaks lepingudokumenti kostja allkirjastatult laenuandjale tagastanud ei ole. Vastavalt lepingule oli kostja kohustatud laenu koos laenu intressiga laenuandjale tagastama kolme osamaksega (a 127 €) 30.04.2014, 30.05.2014 ja 29.06.2014 kuupäevaks. Kostja on rikkunud laenu tagastamise kokkulepet kuna on jätnud laenu koos intressiga tähtajaks tasumata. Eelnevat arvesse võttes ja juhindudes laenulepingu punkti 10.8 sättest, Credit Invest OÜ sõlmis hagejaga nõude loovutamise lepingu 4047288INK, mille kohaselt loovutas 21.05.2014 kostja ja laenuandja vahelisest tehingust tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Vastavasisuline nõude loovutamise teade saadeti samal päeval laenuandja poolt ka kostjale. 21.05.2014 hageja saatis kostjale võlateatise 1047288, millega andis kostjale täiendava tähtaja (hiljemalt 04.06.2014) võlakohustuse täitmiseks. 11.09.2015 seisuga on kostja hagejale laenulepingu alusel võlgu põhinõude 300 €, intressi summas 81 € ja viivised summas 422,10 €, kokku 803,10 €. Hageja on võtnud viivise määra arvestuse aluseks lepingulise intressi määra (lepingu p. 5.5), mis käesoleval juhul on 0,3% päevas. Kuna viivis on ületanud põhivõlgnevuse summa, siis hageja on seisukohal, et ebamõistlik on nõuda võlgnikult intressi ja viivist põhivõlgnevuse summat ületavas osas. Seega nõuab hageja kostjalt viivist summas 219 €. Hageja palub kostjalt A I’lt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 300 eurot, intress 81 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 219 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 125 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostja on menetlusdokumendid kätte saanud isiklikult 10.11.2015. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja nõusolekul, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 408 lg 2 kohaselt käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 15 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud isiklikult 10.11.2015, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 25.11.2015. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 125 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.