Kohtutäitur Elin Vilippuse avaldus saada luba võlgniku valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: kohtutäitur Elin Vilippus (büroo asukoht A. Lauteri 5, 10114 Tallinn, e-post [email protected]), esindaja kohtutäituri abi Sergei Volf (e-post [email protected]) Puudutatud isik I: võlgnik XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, XXXX, e-post XXXX) Puudutatud isik II: sissenõudja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), esindaja Külli Tikerpe (e-post [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Võtta avaldus menetlusse.
2.Rahuldada kohtutäitur Elin Vilippuse avaldus.
3.Lubada kohtutäitur Elin Vilippusel, kohtutäituri abi Sergei Volfil ja nendega koosolevatel isikutel viibida XXXX kuuluval kinnisasjal aadressil XXXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXXX) ja siseneda sellel asuvatesse ehitistesse ajavahemikul 23. detsembrist 2015 kuni 8. jaanuarini 2016, et läbi viia kinnisasja arestimistoiming ning kindlaks määrata ja fotografeerida vara seisukord.
4.Kohtumäärus hakkab kehtima ja kuulub viivitamatule täitmisele alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud.
5.Toimetada määrus kätte avaldajale ja puudutatud isikule I ning edastada puudutatud isikule II.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta XXXX kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Kohtutäitur Elin Vilippus (kohtutäitur) esitas 21.12.2015 Harju Maakohtule avalduse, milles palub lubada kohtutäituril, kohtutäituri abi Sergei Volfil ja nendega koosolevatel isikutel viibida XXXX(võlgnik) kuuluval kinnisasjal (registriosa nr XXXX, asukoht XXXX) ja siseneda sellel asuvatesse ehitistesse, ajavahemikul 23.12.2015 kuni 08.01.2016, et läbi viia kinnisasja arestimistoiming ning kindlaks määrata ja fotografeerida vara seisukord.
2.Avalduse järgi on kohtutäituri menetluses võlgniku vastu algatatud täiteasi hüpoteegiga tagatud võlgnevuse sissenõudmiseks (täiteasi nr 022/2015/6774). Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna notar Ants Ainson 08.11.2006 notariaalne dokument nr XXXXja Swedbank AS (sissenõudja) täitmisavaldus võlgnevuse sissenõudmiseks. Kohtutäitur on üritanud täitmisteadet võlgnikule isiklikult kätte toimetada, kuid see pole õnnestunud. Võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud juhindudes TsMS §-st 326, kuna menetlusdokumenti ei olnud võimalik võlgnikule elukohas isiklikult kätte toimetada. Kohtutäituri büroo töötaja käis võlgniku elukohas aadressil XXXX 20.11.2015 kell 19.20 ja 25.11.2015 kell 09.30, kuid võlgnikule ei õnnestunud täitmisteadet isiklikult üle anda. 20.11.2015 õnnestus kohtutäituri büroo kulleril võlgnikuga rääkida telefoni teel, kes kinnitas, et elab aadressil XXXX, kuid leppisid kokku, et räägivad täitmisteate kättetoimetamisest uuesti telefoni teel 24.11.2015 õhtul. 24.11.2015 võlgnik telefonile enam ei vastanud ja tagasi ei helistanud. 25.11.2015 kell 09.30 jättis kuller täitmisteate võlgniku postkasti. Täitemenetluse seadustikus (TMS) ei ole üheselt nõutud, et täitmisteade tuleb võlgnikule igal juhul isiklikult kätte toimetada ja seega võib kohtutäitur kasutada ka muid TsMS-s dokumentide kättetoimetamiseks antud võimalusi. Kuna täitmisteadet ei õnnestunud võlgnikule isiklikult üle anda, telefonile võlgnik enam ei vastanud, jättis kuller täitmisteate võlgniku elukoha ukse külge, millega luges täitmisteate võlgnikule kättetoimetatuks. Vabatahtliku täitmise tähtaeg möödus 10.12.2015. Võlgnik nõuet vabatahtlikult ei tasunud ning 11.12.2015 saadeti võlgnikule teade, et kinnisasja nr XXXX (XXXX) ülevaatamine kinnisasja arestimiseks toimub 17.12.2015 kell 09.00 kinnisasja asukohas. Antud teatele võlgnik ei reageerinud ning 17.12.2015 ei võimaldanud juurdepääsu varale, et arestimistoiminguid läbi viia, kinnisasja värav ja ehitise uks jäid kohtutäituri ees suletuks. Telefonile võlgnik ei vastanud. Võlgnik ei ole võimaldanud varale juurdepääsu, et kohtutäitur saaks kinnisasja arestimiseks vara üles kirjutada ning hinnata vara tegelikku väärtust vastavalt vara seisukorrale. Võlgnik helistas küll tagasi, kuid palus vaid analoogselt täitmisteate kättetoimetamisele, helistada järgmise nädala teisipäeval tagasi. Arvestades võlgniku eelnevat
2-15-19198 käitumist täitemenetluse läbiviimisel, puudub kohtutäituril alust eeldada, et tal õnnestub vara üle vaadatada muul viisil. Kui võlgnik oleks sisenemisega nõus või oleks muu võimalus kinnisasja ülevaatamiseks, puuduks kohtutäituril avalduse esitamiseks õiguskaitsevajadus. Kuna hüpoteegi täitmisel on tegemist asjaõigusliku realiseerimisnõudega, siis puuduvad kohtutäituril igasugused muud täiendavad võimalused nõude rahuldamiseks, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja realiseerimine ja seega tuleb vara müüa võimalikult efektiivselt. Varale juurdepääsu mittevõimaldamise läbi rikub aga võlgnik oma tegevusega ka sissenõudja õigust saada vara müügist võimalikult suurt tulemit, et sissenõutav summa rahuldada, kuna kohtutäitur on sunnitud vara hindama ilma vara väärtusest reaalset ettekujutust omamata. Mida madalam on vara hind, seda suuremad kohustused jäävad võlgnikul sissenõudja ees pärast kinnsasja reaalset müüki enampakkumisel. Vastavalt 01.10.2015 jõustunud TMS §-le 28 lg 21 võib kohus kohtumääruse teha ilma, et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada. Seejuures on seaduse seletuskirjas selgitatud, et nimetatud täpsustus on vajalik seetõttu, et tagada vara ülevaatamisel üllatusmoment ja välistada vara varjamine võlgniku poolt. Vaatamata sellele, et kohtutäitur on teinud kõik selleks, et võlgniku vara ülevaatamisest siiski informeerida, ei ole võlgnik varale juurdepääsu taganud. Täitemenetluse jätkamiseks on vajalik siseneda võlgniku eluruumi, et kohtutäituril oleks võimalik viia läbi arestimistoiming. Teisiti ei ole kohtutäituril võimalik kinnisasja päraldiste koosseisu, kinnisasja seisukorda ja hinda kindlaks määrata. Arestitud vara võimalikult täpne hindamine teenib muu hulgas ka võlgniku enda huve.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele ja ei esine avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.
4.Kohus asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt TsMS §-st 475 lg 2 lahendab kohus käesolevat avaldust hagita asjana. TMS § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur võlgniku nõusolekul siseneda võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Kui võlgnik nõusolekut ei anna, võib TMS § 28 lg 2 järgi tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. Eelnevalt nimetatud kohtumääruse võib teha, ilma et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada (TMS § 28 lg 21).
6.Riigikohus on leidnud, et TMS § 28 lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse siseneda ka juhul, kui see on vajalik selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind (vt Riigikohtu 29.12.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p 11). Samuti on Riigikohus leidnud, et TMS § 28 lg 2 alusel võib kohus anda loa ka võlgniku ruumidest hindamise või müümise eesmärgil fotode tegemiseks (vt Riigikohtu 03.10.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-12, p 11).
7.Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on täiteasja nr 022/2015/6774 võlgnik aadressil XXXX asuva kinnisasja (registriosa nr XXXX) omanik. Kohtutäituri avalduses esitatud asjaolude kohaselt on võlgnik oma tegevuse ning tegevusetusega takistanud täitemenetluse läbiviimist ning hoidnud kõrvale täitemenetlusest. Võlgnik ei ole võimaldanud varale juurdepääsu, et kohtutäitur saaks kinnisasja arestimiseks vara üles kirjutada ning hinnata vara
tegelikku väärtust vastavalt vara seisukorrale. Lähtudes TMS § 52 lg-st 1, toimub täitemenetluses võlgniku varale sissenõude pööramine vara arestimise ja müümise kaudu. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Kinnisasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur vastavalt TMS § 142 lg-s 1 sätestatule üles nii kinnisasja kui selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. TMS § 143 kohaselt peavad kinnisasja arestimisaktis olema muu hulgas märgitud kinnisasja päraldised ja olulised osad, samuti kinnisasja hind ning ehitiste mõõtmed, ruumide arv ja otstarve. TMS § 153 lg 2 järgi avaldatakse kinnisasja enampakkumise kuulutus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Internetis vähemalt ühes enamlevinud kinnisvara müügipakkumiste portaalis. Kohtutäitur võib kuulutuse avaldada ka enampakkumise kohas levivas ajalehes. Sissenõudja või võlgniku soovil avaldab kohtutäitur kuulutuse sissenõudja või võlgniku kulul ka muus väljaandes. Kohtutäitur avaldab Interneti-kuulutuses ka fotod kinnisasjast.
8.Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludel on põhjendatud käesoleva määrusega kohtutäiturile, tema abile ja nendega koosolevatele isikutele TMS § 28 lg 2 kohase loa andmine. Varale juurdepääsu mittevõimaldamisega takistab võlgnik täituril kinnisasja arestimiseks vajalike toimingute teostamist. Täitemenetluse jätkamiseks on täituril vajalik siseneda võlgniku eluruumi. Teisiti ei ole kohtutäituril võimalik kinnisasja päraldiste koosseisu, kinnisasja seisukorda ja hinda kindlaks määrata. Kohus on seisukohal, et efektiivse ja võimalikult väikeste kuludega täitemenetluse läbiviimiseks peaks heauskselt käituv võlgnik täituriga vajalikul määral koostööd tegema. Käesoleval juhul aga nähtub täituri poolt esitatust, et võlgnik (kes eeldatavalt on ka ruumide otsene valdaja) ei ole võimaldanud kohtutäituril korduvatele pöördumistele vaatamata ruumidesse siseneda. Kohus märgib, et arestitud vara võimalikult täpne hindamine teenib muu hulgas võlgniku enda huve. Fotode avaldamine on samuti mh võlgniku huvides, sest võib kaasa tuua enampakkumisel osalejate arvu suurenemise ning seeläbi ka müügihinna tõusu (ja sellega võla vähenemise).
9.Eeltoodud põhjendustel tuleb kohtutäituri avaldus rahuldada ning lubada kohtutäituril, tema abil ja nendega koosolevatel isikutel viibida võlgnikule kuuluval kinnisasjal aadressil XXXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXXX) ja siseneda sellel asuvatesse ehitistesse ajavahemikul 23.12.2015 kuni 08.01.2016, et läbi viia kinnisasja arestimistoiming ning kindlaks määrata ja fotografeerida vara seisukord.
10.TsMS § 478 lg 4 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.Menetluskulud kannab TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi võlgnik.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.