Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tasumata osamaksed 2 585,00 2 535,00 2 470,00 2 405,00 2 340,00 2 275.00 2 210,00 2 145,00 2 080,00 2 015,00 1 950,00 1 885,00 1 820,00

Põhinõue

29,04 65.00 65.00 65.00 65.00 65.00 65.00

Intress 50.00 65.00 65.00 65.00 65.00 65.00 35.96

Kokku tasuda 50.00 65.00 65.00 65.00 65.00 65.00 65.00 65.00 65.00 65.00 65.00 65.00 65.00 1(4)

2-15-5291

20.12.2016 20.01.2017 20.02.2017 20.03.2017 20.04.2017 20.05.2017 20.06.2017 20.07.2017 20.08.2017 20.09.2017 20.10.2017 20.11.2017 20.12.2017 20.01.2018 20.02.2018 20.03.2018 20.04.2018 20.05.2018 20.06.2018 20.07.2018 20.08.2018 20.09.2018 20.10.2018 20.11.2018 20.12.2018 20.01.2019 20.02.2019

1755,00 1 690,00 1 625,00 1 560,00 1 495,00 1 430,00 1 365,00 1 300,00 1 235,00 1 170,00 1 105.00 1 040,00 975,00 910,00 845,00 780,00 715,00 650,00 585,00 520,00 455,00 390,00 325,00 260,00 195,00 130,00 65,00 Kokku:

65,00 65,00 65.00 65,00 65,00 65,00 65.00 65.00 65.00 65,00 65,00 65,00 65.00 65,00 65,00 65.00 65,00 65,00 65.00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65.00 65.00 2 174.04

410,96

65.00 65.00 65.00 65.00 65.00 65.00 65.00 65.00 65.00 65.00 65.00 65.00 65.00 65.00 65.00 65.00 65.00 65.00 65.00 65.00 65.00 65.00 65.00 65.00 65.00 65.00 65.00 2 585.00 eurot

EDASIKAEBAMISE KORD

2(4)

2-15-5291 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Eesti Vabariik (Haridus-ja Teadusministeeriumi kaudu) esitas Viru Maakohtule hagi A J, I P ja E G vastu võlgnevuse nõudes. Viru Maakohtu 13. novembri 2015 kohtumäärusega lõpetas kohus tsiviilasja menetluse kostja I P osas, kostjate A J ja E G osas tsiviilasja menetlus jätkus. Pooled esitasid kohtule kompromisslepingu ja taotluse menetluse lõpetamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi; komproimissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 3(4)

2-15-5291

Pooled on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja 2 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 176 lg 1 ja 2 alusel kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates. Kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja esitamist, kuna pooled on menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.