V. B.i (nimetavas B.) avaldus OÜ Coniery pankroti väljakuulutamiseks Avaldaja (võlausaldaja): V. B. (isikukood xxx, elukoht: xxx) Avaldaja esindaja: M. T., e-post: xxx Puudutatud isik (võlgnik): OÜ Coniery (registrikood xxx, aadress: xxx) Puudutatud isiku esindaja: vandeadvokaat Hillar Villers, JeweLex Advokaadibüroo OÜ, e-post: [email protected] Ajutine Haldur: Martin Krupp, Cavere Õigusbüroo OÜ, epost: [email protected]
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse lahendamine
Resolutsioon
1.Jätta avaldus OÜ Coniery pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata.
2.Kohtumääruse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 26.10.2015. a määrus, millega OÜ-l Coniery keelati vara käsutamine ilma ajutise halduri nõusolekuta.
3.Jätta avaldaja menetluskulud avaldaja kanda. Jätta puudutatud isiku menetluskulud avaldaja kanda. Jäta ajutise halduri tasu ja kulutused avaldaja kanda.
4.Välja mõista V. B.lt OÜ Coniery (arvelduskonto EE661010552005353009 SEB Pank AS-is) kasuks menetluskulud 1 160 (üks tuhat ükssada kuuskümmend) eurot (ilma käibemaksuta).
Välja mõista V. B.lt OÜ Coniery kasuks viivis menetluskuludelt (1 160 eurot) alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
6.Välja mõista V. B.lt ajutise halduri Martin Kruppi tasu 1 520 (üks tuhat viissada kakskümmend) eurot, millele lisandub käibemaks 304 (kolmsada neli) eurot, kokku 1 824 (üks tuhat kaheksasada kakskümmend neli) eurot ja kulutuste katteks 96 (üheksakümmend kuus) eurot 32 senti. Ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb tasuda Saneerimismenetluse OÜ-le (arvelduskonto EE092200221044428799 Swedbank AS-is).
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest.
Asjaolud
1.06.2009. a andis OÜ Coniery juhatuse liige V. R. võlakirja selle kohta, et sai V. B.lt raha 15 000 EUR, 3 000 USD ja 34 000 EEK intressiga 3% kuus, tagastamise tähtaeg on 01.09.2009. a. Võlakirjas toodud tähtajaks OÜ Coniery raha tagastamise ja intressi maksmise kohustust täies ulatuses ei täitnud. Poolte kokkuleppel pikendati raha tagastamise tähtaega kuni võlgniku majandusliku stabiilsuseni intressivõlgnevuse kustutamise tingimusel perioodi eest 01.09.2009. a kuni 31.01.2011. a. 01.02.2015. a seisuga on võlgnikul tasumata 19 273 eurot põhivõlga ja 37 582,35 eurot intressi. Võlgnik on tasunud 14 000 eurot. Seega on tasumata 42 855,35 eurot. 02.07.2009. a andis OÜ Coniery juhatuse liige V. R. võlakirja selle kohta, et sai V. B.lt raha 100 000 EEK intressiga 5% kuus, tagastamise tähtaeg vastavalt poolte kokkuleppele. 05.02.2015. a esitas võlausaldaja võlgnikule avalduse, milles ütles üles 02.07.2009. a laenulepingu (võlakirja) ning nõudis võla 100 000 EEK (6 391,16 eurot) ning intressi 21 090,34 eurot tasumist hiljemalt 26.02.2015. a. 20.05.2015. a saatis võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, milles nõudis võla (70 336,85 eurot) tasumist 10 päeva jooksul.
2.Võlausaldaja esitas 17.08.2015. a kohtule pankrotiavalduse, milles taotles, et kohus kuulutaks välja OÜ Coniery pankroti. Võlgnik võlgneb võlausaldajale mõlema võlakirja alusel kokku 72 9045,51 eurot. Kohus võttis avalduse menetlusse 18.08.2015. a kohtumäärusega.
3.Kohtu eelistungil 15.09.2015. a taotles avaldaja esindaja, et kohus rahuldaks avalduse ning kuulutaks välja OÜ Coniery pankroti. 26.06.2009. a võlakirja alusel võlgneb võlgnik võlausaldajale 43 452,62 eurot ja 02.07.2009. a võlakirja järgi 29 451,89 eurot. Võlgnik on esimese võlakirja järgi tagasi maksnud 14 000 eurot 2013. a ja 2014. a sularahas. Arvestades seda, et võlgnik on tagasi maksnud veel 20 245,60 eurot, võlgneb võlgnik võlausaldajale 52 658,91 eurot. Võlgniku esindajad leidsid, et võlausaldaja nõue ei ole selge, mistõttu nõude suurus tuleks selgeks vaielda hagimenetluses. Juhatuse liige selgitas, et ta on 26.06.2009. a võlakirja alusel saadud laenu täies ulatuses sularahas tagastanud 2009. aastal ning 02.07.2009. a võlakirja alusel saadud laenu summas 20 245,60 eurot (põhiosa 6 391,16 eurot ja intressi 13 854,44 eurot) tagastanud 15.09.2015. a pangaülekandega. Võlausaldaja lubas anda kinnituse võla tasumise kohta, kui kohustused on täidetud mõlema võlakirja alusel. Võlgniku lepinguline esindaja selgitas, et võlgnik ei ole kätte saanud pankrotihoiatust ning lisaks on 26.06.2009. a võlakirja alusel esitatud nõue aegunud. Ebaselge on pankrotiavalduses märgitud kurss “15,6466 Pank USD”.
4.Kohtu 28.09.2015. a määrusega algatati OÜ Coniery pankrotimenetlus ning ajutiseks halduriks nimetati Martin Krupp.
5.Kohtu 26.10.2015. a määrusega kehtestati OÜ-le Coniery käsutuskeeld ning tal keelati vara käsutamine ilma ajutise halduri nõusolekuta.
6.Ajutine haldur esitas 17.11.2015. a kohtule aruande, mille kohaselt võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu, sest võlgniku varad ületavad võlgniku kohustusi. Võlgnikul on vara 285 419 euro väärtuses. Võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 52 000 eurot. Lisaks on ajutine haldur arvestanud avaldaja nõuet võlgniku vastu summas 52 658,94 eurot. Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt katab võlgniku vara võlgniku teadaolevad kohustused nii pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõuet arvestades kui ka mitte arvestades. Võlgniku varaks on hulgaliselt sõidukeid ja kaks kinnistut, mis ei ole kolmandate isikute kasuks koormatud. Seega on võlgnikul vara, mille arvelt on võimalik kohustusi täita ja vara bilansiline väärtus ületab kohustusi.
7.Kohtuistungil 16.12.2015. a jäi avaldaja esindaja avalduse juurde ning palus välja kuulutada OÜ Coniery pankrot. Võlausaldaja esindaja taotles, et kohus jätaks pankrotiavalduse rahuldamata, sest OÜ Coniery pankroti väljakuulutamise eeldused (püsiv maksejõuetus) on täitmata. Avaldaja nõude suurus on ebaselge ja oma nõuet peaks avaldaja tõendama väljaspool pankrotimenetlust. Pankrotiavaldus on esitatud pahatahtlikult, sundimaks OÜ-t Coniery täitma alusetut nõuet ja eesmärgiga takistada OÜ Coniery tavapärast majandustegevust. Ajutine haldur jäi oma seisukoha juurde, et OÜ Coniery ei ole maksejõuetu ning tema varad ületavad mitmekordselt kohustusi. Kohtumääruse põhjendused
8.Kohus leiab, et avaldus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
9.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi 3 lõike kohaselt juriidiline isik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
10.PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
11.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-57-14 märkinud, et „ PankrS § 22 lg 2 p 2 järgi on võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse hindamine ajutise halduri ülesanne /.../ kohtul tuleb võlgniku maksejõulisust (st suutlikkust tasuda võlgu ning vara ja kohustuste omavahelist vahekorda) hinnata ilma vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka ilma vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, siis on täidetud püsiva maksejõuetuse esimene eeldus PankrS § 1 lg 2 või lg 3 järgi. Seejärel tuleb hinnata ka samadest sätetest tuleneva teise eelduse täidetust ehk seda, kas maksejõuetus on püsiv“. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu, sest võlgniku varad ületavad võlgniku kohustusi. Võlgnikul on vara 285 419 euro väärtuses. Võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 52 000 eurot. Lisaks on ajutine haldur arvestanud avaldaja nõuet võlgniku vastu summas 52 658,94 eurot. Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt katab võlgniku vara võlgniku teadaolevad kohustused nii pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõuet arvestades kui ka mitte arvestades. Võlgniku varaks on hulgaliselt sõidukeid ja kaks kinnistut, mis ei ole kolmandate isikute kasuks koormatud. Võlgnik on tegutsev äriühing, kus töötab 29 töötajat. Seega on võlgnikul vara, mille arvelt on võimalik kohustusi täita ja vara bilansiline väärtus ületab kohustusi.
12.Seega ei ole võlgnik maksejõuetu, sest tema vara katab kohustusi ilma V. B. nõuet arvestamata enam kui 5 korda ning V. B. nõuet arvestades enam kui 2,5 korda.
Menetluskulude jaotus
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku(TsMS) § 172 lg 1 teine lause sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Sama paragrahvi lg 7 teine lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.
14.Eeltoodu alusel, seoses avalduse rahuldamata jätmisega, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.
15.Puudutatud isiku menetluskulud on õigusabikulud 1 160 eurot. Õigusabikulud on põhjendatud ning vastavad osutatud õiguabi mahule.
16.PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur taotleb tasu määramist 19 töötunni eest 1 520 eurot (arvestusega 1 tund = 80) eurot, millele lisandub käibemaks ning kulutuste hüvitamist summas 96,32 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tasu ja kulutuste hüvitamiseks on põhjendatud, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu. Ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb välja mõista avaldajalt.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.