Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal OÜ-l Kurtna PM on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded OÜ Alvaro esitas 12.10.2015 Viru Maakohtule hagi OÜ Kurtna PM vastu võla nõudes. Seoses puuduste kõrvaldamisega esitas hageja 15.10.2015 hagiavalduse täienduse. Esitatud hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt ostis kostja hagejalt 10. juulil 2014 kaaruti „Pronar“, tehase numbriga PWP770-s/n0113RA. Hageja väljastas koos kaubaga kostjale Arve/Saatelehe nr. 160. Kostja võttis hagejalt kaaruti vastu ja kinnitas oma allkirjaga saatelehel, et on kauba kätte saanud. Kaaruti hind on vastavalt saateleht/arvele 6250 eurot + käibemaks, so kokku 7500 eurot käibemaksuga. Eelnimetatud summast maksis OÜ Kurtna PM eest ära A H 250 eurot 13.07.2015 ning samuti A H Kurtna PM eest 250 eurot 27.08.2015, kokku on võlast tasutud 500 eurot. Ülejäänud summa 7000 eurot (käibemaksuga) on tasumata käesoleva ajani. Kostjat hoiatati kirjaga 26.06.15 arve mittetasumise tagajärgedest ja viiviste nõudest ning anti aega kuni 27.07.2015 võla tasumiseks või vastamiseks. Kostja jättis vastamata, võlga kogu mahus ei ole tasunud. Viivitatud päevade arv: 1) alates 24.12.2014 kuni 13.07.2015 – 202 päeva, viivise summa päevas 4,5 eurot (nõude summast 7500, 0,06% päevas), 2) alates 14.07.2015 kuni 27.08.2015 - 45 päeva, viivise summa päevas 4,35 eurot (nõude summast 7250, 0,06% päevas), 3) alates 28.08.2015 kuni 8.10.2015 - 42 päeva, viivise summa päevas 4,2 eurot (nõude summast 7000, 0,06% päevas), seega viivised kokku seisuga 8.10.2015 – 1281,15 eurot. Hageja taotleb ka TsMS § 367 alusel lisanduvate viiviste väljamõistmist määraga 0,06% ehk 4,2 eurot päevas arvestusega kuni põhinõude (7000 euro) täitmise kuupäevani, kuid summas mitte rohkem kui 718,84 eurot. Hageja palub kostjalt OÜ-lt Kurtna PM välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 7000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 08.10.2015 summas 1281,15 eurot ja lisanduva viivise 0,06% päevas põhinõudelt alates 09.10.2015 kuni põhinõude 7000 euro täitmiseni, kuid mitte

rohkem kui 718,84 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 550 eurot ning kantud õigusabikulud summas 300 eurot. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud. Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale tema juhatuse liikme vahendusel kättetoimetatud isiklikult 26.10.2015, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 25.11.2015. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud tasumata viivist protsendiga 0,06% päevas. Kohus on seisukohal, et esitatud viivisenõue ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohtule esitatud dokumentidest ning ka hagiavaldusest ei nähtu, et pooled oleksid viivise või intressi määras kokku leppinud, mistõttu jääb kohtule arusaamatuks hageja poolt hagis märgitud arvestusliku viivise suurus 0,06% päevas. Kohus on seisukohal, et sellises olukorras tuleb viivisemääraks lugeda seadusjärgne viivise määr VÕS § 113 lõige 1 teises lauses sätestatud määras. Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teadete kohaselt oli võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2014 - 0,15%, enne 1. jaanuari 2015 – 0,05% ja enne 1. juulit 2015. a – 0,05% aastas.

Seega oli 2014. aasta teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,15 + 8 = 8,15 % aastas ning perioodil 24.12.2014 – 31.12.2014, s.o. 8 päeva eest 7500 euro suurust põhinõuet ja 365päevast aastat arvestades viivis 13,40 eurot (7500x0,0815/365x8). 2015. a kehtiv seadusjärgne viivisemäär on 0,05 + 8 = 8,05% aastas. Ajavahemiku 01.01.2015 – 13.07.2015, s.o 194 päeva eest on 7500 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 320,90 eurot (7500x0,0805/365x194). Ajavahemiku 14.07.2015 – 27.08.2015, s.o 45 päeva eest on 7250 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 71,95 eurot (7250x0,0805/365x45). Ajavahemiku 28.08.2015 – 08.10.2015, s.o 42 päeva eest on 7000 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis 64,84 eurot (7000x0,0805/365x42). Seega kuuluvad kostjalt väljamõistmisele viivised seisuga 8.10.2015 kokku summas 471,09 eurot. Arvestades eeltoodut peab kohus põhjendatuks rahuldada TsMS §-st 367 lähtudes hageja nõude viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.10.2015 kuni põhinõude täitmiseni. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla (põhinõue) 7000 eurot, 08.10.2015 sissenõutavaks muutunud viivise 471,09 eurot ning edasi viivise protsendina põhinõudelt (7000 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.10.2014 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 91% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 91% ulatuses kostja ja 9% ulatuses hageja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 550 eurot ja õigusabikulud summas 300 eurot. Hageja märgib, et õigusabikulud on arvestatud 5 tunni eest tasumääraga 60 eurot/tund ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada (vastavalt menetluskulude jaotusele). Samuti on kohus seisukohal, et hageja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind on mõistlik ning ajakulu vastab tsiviilasja sisule ja mahule. Seega on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga s.o summas 773,50 eurot (850 eurost 91%). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõivu ja õigusabikulude katteks 773,50 eurot .

/allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.