Jätta A.A. ja B.B. apellatsioonkaebus rahuldamata. Rahuldada C.C. apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Tühistada Tartu Maakohtu 14. septembri 2020. a otsus osaliselt alates detsembrist
väljamõistetava elatise suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada A.A. ja B.B. hagi osaliselt ning mõista C.C.lt välja igakuine elatis 200 eurot A.A. kasuks alates detsembrist 2020 kuni A.A. täisealiseks saamiseni ja igakuine elatis 100 eurot B.B. kasuks kuni B.B. täisealiseks saamiseni. Jätta maakohtu otsus muus osas muutmata.
4.Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon lõplikult sõnastatuks järgmiselt:
4.1.Rahuldada A.A. ja B.B. hagi C.C. vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.
4.2.Välja mõista C.C.lt A.A. kasuks elatis 292 eurot kuus alates 13. maist 2020 kuni X ning 200 eurot kuus alates 1. detsembrist 2020 kuni A.A. täisealiseks saamiseni X.
4.3.Välja mõista C.C.lt B.B. kasuks elatis 292 eurot kuus alates 13. maist 2020 kuni X ning 100 eurot kuus alates 1. detsembrist 2020 kuni B.B. täisealiseks saamiseni X.
4.4.A.A.l ja B.B.l ei ole õigust nõuda elatist käesoleva kohtuotsuse sundtäitmisel Tartu Maakohtu 14. mai 2020. a hagi tagamise määruse alusel tsiviilasjas nr 220-6998 elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses.
4.5.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada C.C. poolt alates 14. maist 2020 D.D. pangakontole A.A. ja B.B. elatise katteks kantud summadega.
4.6.Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. (hageja I) ja B.B. (hageja II) esitasid 13. mail 2020 hagi C.C. (kostja) vastu elatise miinimummääras väljamõistmiseks. Kostja ei täida hagejate ülalpidamiskohustust alates septembrist 2019. Ligikaudsed kulutused ühes kuus ühele hagejale on 612 eurot. Kostja on tasunud perioodil juuli kuni august 2019 hagejate ülalpidamiseks kokku 430 eurot. Kostja elatise võlgnevus perioodi september 2019. a kuni aprill 2020 eest on 2092 eurot. Lisaks on kostja kontole laekunud lapsetoetus, mida kostja ei ole kasutanud hagejate kasvatamisega seonduvate kulutuste katmiseks. Seega on kostja võlgnevuses lisaks lastetoetustele 360 eurot ajavahemiku november 2019 kuni jaanuar 2020 eest. Kostja võlgnevus on hagi esitamise seisuga kokku 2452 eurot, ühele hagejale 1226 eurot. Hagejate isa ei ole Soomes elanud, vaid on käinud seal tööl. Hagejad on alates 23. oktoobrist 2019 katkematult elanud koos isaga. Kuna hagejad on enamuse ajast viibinud koos isaga, siis on tagasiulatuva elatise nõue alates 1. septembrist 2019 põhjendatud. Kostja on andnud hagejatele raha 11. mail 2020 200 eurot ning 26. mail 2020 100 eurot. Pärast kohtu poolt hagi tagamise määruse tegemist on kostja 10. juunil 2020 ja 8. juulil 2020 üle kandnud 2 x 200 eurot. Kostja poolt hagejale I ostetud jalgratas on kingitus, mitte hagejale vajalik asi. Peretoetust hagejate isa kontole ei laeku ning põhjus, miks seda alates 1. märtsist 2020 kumbki vanem saanud ei ole, ei ole teada. Kostja on küll välja toonud enda töötasu X, kuid on jätnud märkimata, et ta on X omanik ning peab X, kus ta ise töötab iluteenindajana. Kostja enda toimetulek elatise maksmisel ei ole ohustatud. Kostja on juunis 2020 soetanud uue sõiduauto, mille väärtus on üle 10 000 euro.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ja hagejate isa abielu lahutati X. Hagejate isa elas kuni
1.novembrini 2019 suurema osa ajast Soomes ja hagejad elasid kostjaga. Hagejate isa tuli 1. novembril 2019 Soomest ära ja võttis kostjalt tema tahte vastaselt hagejad ära. Elatise nõue tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2019 on põhjendamatu, sest sel ajal olid mõlemad hagejad kostja kasvatamisel ja hooldamisel. Hagejate vanemad leppisid kokku, et lapsed on koos kostjaga kolmapäeval ja reedel peale kooli/lasteaeda. Nii see toimis kuni 2019. a jõuludeni. Kuigi hagejad elasid koos kostjaga kuni
1.novembrini 2019, nõudis hagejate isa, et kostja maksaks tema isiklikule kontole hagejate kooli- ja lasteaia õppemaksu, mida kostja ka tegi: kostja kandis hagejate isale nõutud summa 430 eurot 9. septembril 2019. Hagejate kasvatamiseks mõeldud peretoetus 120 eurot kuus laekub alates 1. märtsist 2020 hagejate isa kontole. Kuna peretoetus on mõeldud lapse kasvatamiseks mõlemale vanemale, siis saab kohustatud vanema poolt lapsele makstavat elatist vähendada vähemalt 1⁄2 peretoetuse võrra. Hagejate kulutused on ülepaisutatud ja tõendamata. Kostja igakuiseks sissetulekuks on keskmiselt X eurot X senti (bruto). Kostja tasub eluruumi üüri igakuiselt 400 eurot, kommunaalmakseid 100–120 eurot. Kostja sissetulekud ei võimalda maksta hagejate ülalpidamiseks kokku 584 eurot kuus, kuna sel juhul on ohustatud tema enda ülalpidamine. Arvestades kostja igakuiseid kohustusi ja sissetulekut, on kostjal võimalik maksta lastele ülalpidamiseks kokku 200 eurot kuus (I kd, tl 44). 25. augusti 2020 kohtuistungil leidis kostja, et arvestades tema majanduslikku seisukorda ja sissetulekuid, ei saa ühele hagejale makstav elatis olla rohkem, kui 168 eurot kuus.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 14. septembri 2020. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise 292 eurot alates 13. maist 2020 kuni hagejate täisealiseks saamiseni, s.o hageja I puhul kuni X ning hageja II puul kuni X. Maakohus määras, et hagejatel ei ole õigust nõuda elatist kohtuotsuse sundtäitmisel Tartu Maakohtu 14. mai 2020. a hagi tagamise määruse alusel elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt alates 14. maist 2020 hagejate isa pangakontole hagejate elatise katteks kantud summadega. Maakohus jättis menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejad elavad isaga. Hagejad ei pea põhjendama ega tõendama elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid vajadusi, mis ei ületa miinimummäära. Kostja on palunud arvestada peretoetustega, mida makstakse hagejatele riigi poolt. Kehtiv perekonnaseadus (PKS) ei näe ette alust miinimummääras väljamõistetavat elatist vähendada riiklikke lapsetoetuste tõttu ning ka kohtupraktika järgi tuleb peretoetustega arvestamise põhjendatust hinnata asjapõhiselt. Seega ei ole praegusel juhul põhjendatud elatise väljamõistmisel arvestada peretoetustega. Praegusel juhul ei esine selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid elatist välja mõista alla kehtiva miinimummäära. Kohtule esitatud tõenditest (I kd, tl 125–152) nähtuvalt on kostja Xi omanik ja kostja on kinnitanud, et ta osutab seal ise teenust. Seega on kostjal võimalus oma sissetulekut suurendada ja tagada enda toimetulek. Hagejad nõuavad kostjalt elatist tagasiulatuvalt perioodi 1. septembrist 2019 kuni hagi esitamiseni kokku summas 2452 eurot (hageja kohta 1226 eurot). Arvestades lapsevanemate erimeelsusi laste elukoha suhtes ning asjaolu, et lapsed on viibinud ka kostja juures, ei ole tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine põhjendatud. Kostjalt tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei taga oma eesmärki. Praegusel juhul on oluline, et kostja suudaks maksta elatist väljamõistetud ulatuses. Elatisenõue alates hagi esitamisest on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles vaidlustavad maakohtu otsust osaliselt. Hagejad paluvad uue otsusega mõista kostjalt kummalegi hageja kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi
1.septembrist 2019 kuni 13. maini 2020 eest summas 1226 eurot, siduda kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud elatis Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga nii, et igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Samuti paluvad hagejad määrata otsuse täitmise kord ning jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on hagejad taotlenud hagiavalduses kostjalt väljamõistetava elatise sidumist Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga alammääraga juhindudes PKS § 101 lg-st 1. Maakohus on rikkunud nii menetlus- kui materiaalõiguse norme, jättes hagejate taotluse lahendamata ning kohtuotsuses põhjendamata. Maakohus on 14. oktoobri 2020. a määruses möönnud, et kohus on kostjalt elatise välja mõistnud kindla suurusena. Hagejad on esitanud hagiavalduses taotluse kohtuotsuse täitmise viisi ja korra määramiseks, kuid maakohus ei ole selle kohta otsuses seisukohta võtnud. Maakohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata elatise nõude perioodi 1. september 2019 kuni 13. mai 2020 eest. Hagejad esitasid tabelid, milles on täpselt märgitud millal on lapsed kummagi vanemaga viibinud. Kohus ei ole nimetatud tõendit analüüsinud ega selgitanud, mille alusel on kohus asunud seisukohale, et lapsed on viibinud ka kostja juures. Hagejad ei nõudnud
tagasiulatuvat elatist miinimummääras, vaid vastavalt tegelikele kuludele, mis on jäänud igakuiselt alla miinimummäära. Kostja ei ole neid kulusid vaidlustanud. Hagejate menetluskulude jätmine nende endi kanda on vastuolus hea usu põhimõttega.
5.Kostja vaidles hagejate apellatsioonkaebusele vastu. Kohus võib elatise mõista välja kindla summana või muutuva suurusena. Käesoleval juhul on maakohus mõistnud elatise välja kindla suurusena. Tagasiulatuv elatise nõue ei ole põhjendatud. Hagejad ei ole varem elatist nõudnud. Hagejate seaduslik esindaja võttis kostjalt lapsed ära kostja tahte vastaselt eesmärgiga esitada kostja vastu elatise nõue. Kostja on pöördunud avaldusega Tartu Maakohtusse hagejatega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Kostja soovib suhtluskorra kindlaksmääramist selliselt, et pool ajast on mõlemad lapsed tema juures (tsiviilasi nr 2-20-15217). Maakohus ei ole hinnanud, et hagejate isa varanduslik seis on kordades parem kui kostjal ja seda tuleb arvestada elatise väljamõistmisel.
6.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-de 2 ja 3 osas ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning vähendada igakuist elatist alla miinimummäära kummalegi hagejale 100 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja palub jätta menetluskulud hagejate kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud, et kohustatud vanemale peab elatise maksmise järel olema tagatud toimetulek ühetaoliselt lapsega. Maakohus ei ole arvesse võtnud kostja varalist seisundit ja PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatut. Kostjal ei ole muud vara kui töötasu, mis on keskmiselt X eurot X senti kuus. Kostja ei saanud esitada tõendeid lisasissetulekute kohta, kuna tal ei ole püsivat lisasissetulekut. Kostja saab mingil määral lisasissetulekut X, kus ta käib tööl kord nädalas. Kostja ei tööta Xis igapäevaselt, vaid Xis. Sissetulek Xis on vahel X eurot, vahel rohkem, kuid arvestada tuleb ka materjali kuluga. Kostja ei saa Xis osutatavate teenustega saadavat raha kasutada enda tarbeks, kuna peab tasuma Xi eest renti ja kommunaalmakseid. Maakohus ei ole arvestanud, et hagejatele makstav peretoetus 120 eurot kuus (60 eurot lapse kohta) peaks laekuma hagejate isa kontole. Hagejate isa küll väitis, et ta ei saa lastetoetust, kuid pole esitanud ühtegi tõendit. Maakohus ei ole arvestanud mõlema vanema varalist seisundit. Hagejate isa kinnitusel on tema sissetulek umbes X eurot kuus. Kostja on nõus sõlmima kompromissi, mille kohaselt tasub kummalegi hagejale 100 eurot kuus ja annab hagejatele vahetult ülalpidamist ajal, kui hagejad on tema juures.
7.Hagejad vaidlesid kostja apellatsioonkaebusele vastu. Kostja ei ole kohtule esitanud arvelduskonto väljavõtet. Kostja kinnitas kohtuistungil, et ta on üle 10 aasta Xis „mustalt“ töötanud ning tema sissetulek kuus on vähemalt X eurot. Seega on kostjal võimalus oma sissetulekut suurendada ning tagada enda toimetulek. Kostjale kuulub 1⁄2 X korterist ning luksuslik sõiduauto Chrysler Grand Voyager. Kostja ei ole tõendanud oma eluasemekulude suurust. Hagejate isa ega hagejad peretoetusi ei saa. Hagejate vanemate sissetulekud ei ole oluliselt erinevad.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et hagejate apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt väljamõistetava elatise suuruse osas alates detsembrist 2020 ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagejate hagi osaliselt ning mõistab hagejale I igakuise elatise 200
eurot ja hagejale II igakuise elatise 100 eurot alates detsembrist 2020 kuni hagejate täisealiseks saamiseni (TsMS § 657 lg 1 p 2). Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud ringkonnakohtus jätab ringkonnakohus poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
9.Esmalt lahendab ringkonnakohus menetluslikud taotlused ning seejärel annab hinnangu poolte apellatsioonkaebustes esitatud väidetele. Ringkonnakohus võttis 5. jaanuaril 2020 toimunud kohtuistungil tsiviilasja materjalide juurde hagejate vanemate vahel sõlmitud kompromissi suhtluskorra osas tsiviilasjas nr 2-20-15217. Hagejad esitasid pärast ringkonnakohtu istungit 7. jaanuaril 2020 vastuväite kohtu tegevuse peale (TsMS § 333 lg 1). Hagejad paluvad jätta kompromissimäärus tsiviilasjas nr 2-20-15217 tähelepanuta. Hagejad leiavad, et tegemist ei ole lubatava tõendiga, sest pooled ei ole seda kohtule esitanud ning tegemist ei ole sellise teabega, mida kohus oleks saanud ise TsMS § 230 lg-te 4 ja 5 kohaselt koguda. Ringkonnakohus jätab hagejate vastuväite rahuldamata. Ekslik on hagejate väide, mille kohaselt on hagejate kompromissimäärus tsiviilasjas nr 2-20-15217 lubamatu tõend, kuna pooled ei ole seda kohtule esitanud. Kostja on vastuses hagejate apellatsioonkaebusele selgitanud, et on esitanud avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks selliselt, et hagejad viibivad poole ajast kostja juures ja viidanud konkreetsele tsiviilasjale. Pooled on sõlmitud kompromissi ka 5. jaanuaril 2020 toimunud ringkonnakohtu kohtuistungil arutanud. Kohus ei ole perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel. Hagejate viited TsMS § 230 lg-tele 4 ja 5 on asjakohatud. Kompromissi puhul tsiviilasjas nr 2-20-15217 ei ole tegemist teabega poolte varalise seisundi ja sissetulekute kohta, mille kohta teabe kogumist reguleerivad hagejate poolt viidatud TsMS § 230 lg-d 4 ja 5. Kohus peab ülalpidamisenõudes otsuse tegemisel lähtuma hetkeolukorrast ning arvestama nende asjaoludega, mis on elatise väljamõistmisel olulise tähendusega. Laste viibimiskoht vanemate lahuselu korral on üks nendest alustest, millest kohus lähtub elatise suuruse kindlaksmääramisel.
10.Ringkonnakohtu hinnangul on kostja apellatsioonkaebus osaliselt põhjendatud. Hagejate vanemad kinnitasid 5. jaanuari 2021. a ringkonnakohtu istungil, et hagejad käivad erakoolis ja –lasteaias. Hageja II huvitegevus on lasteasutuses, hageja I käib lisaks ka trennis. Lasteaia, kooli ja trennitasud on ühes kuus mõlemale lapsele kokku 400 eurot (B.B.le ca 100 eurot ning A.A.le 300 eurot). Vanemad soovivad, et laste hariduse omandamine ning huvitegevus jätkuks samal viisil. Kumbki vanem ei ole menetluses ka üheselt tõendanud, et ühe vanema sissetulek oleks teisest vanemast oluliselt kõrgem. Seega tuleb vanematel laste kõrgendatud kulutused hariduse omandamisele katta võrdsetes osades ja kummagi vanema kanda peab jääma pool laste kooli- ja lasteaiakohustuste täitmisega seonduvatest kuludest, samuti pool kulutustest huvialadele. Hagejate vanematevahelise kompromissi kohaselt tsiviilasjas nr 2-20-15217 viibivad hagejad peaaegu võrdse aja nii ema kui ka isa juures. Olukorras, kus laps viibib vanema juures, katab vanem eelduslikult lapse ülalpidamiskulusid vahetult. Üldjuhul ei või igakuine elatis alaealise lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Erandina saab kohus mõjuval põhjusel väljamõistetavat elatist vähendada alla seadusega kehtestatud määra (PKS § 102 lg 2), selleks
võib PKS § 102 lg 2 kohaselt olla lapse vajaduste katmine muul viisil, näiteks vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel või kulude jooksva katmisega (Riigikohtu 25. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p 17.1.; 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Kuigi TsMS § 652 ei näe üldreeglina ette apellatsioonimenetluses uute asjaolude ja tõendite esitamist, tuleb seda võimalust erandina tunnustada olukorras, kus menetluslik olukord asjas on pärast asja lahendamist esimese astme kohtus oluliselt muutunud ja asja lahendamine esimese astme kohtus esitatud asjaolude ja tõendite alusel tooks ilmselt kaasa kohtulahendi, mis on muutunud asjaolusid arvestades sisuliselt ebaõige või mida ei ole reaalselt võimalik täita. Kui ringkonnakohtu menetluses ilmneb uus asjaolu, mis välistab põhimõtteliselt sellise lahendi tegemise nagu tegi esimese astme kohus, saab ja peab ringkonnakohus seda arvestama (Riigikohtu 21. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-05, p 15). Kuivõrd alates kompromissi sõlmimisest 25. novembril 2020 on menetluses olukord muutunud ning hagejad peaksid veetma olulise osa ajast ka kostjaga, ei ole elatise tasumine maakohtu poolt väljamõistetud suuruses enam põhjendatud. Ringkonnakohus on nimetatud asjaolule poolte tähelepanu 5. jaanuari 2021. a istungil juhtinud.
11.Hageja II kulutused lastaiale ja huviringile on igakuiselt ligikaudselt 100 eurot. Hageja II viibib maakohtu poolt määratud suhtluskorra alusel nädalast 3 päeva ema ja neli päeva isa juures. Selle aja jooksul täidab kostja hagejate ülalpidamiskohustust vahetult. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista (vt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas 3-2-1-35-17, p 23.1). Praegusel juhul on vastavalt maakohtu kompromissimäärusele hagejad kostja juures igakuiselt siiski vähem, kui hageja juures. Nimetatut arvestades ei ole põhjendatud jagada vanemate vahel üksnes kulutused lasteaiale (ühe vanema kanda jääks eega 50 eurot kuus), vaid mõista kostjalt hageja II kasuks välja täiendavalt 50 eurot kuus muude igapäevaste kulutuste katteks, kokku igakuiselt 100 eurot. Ringkonnakohus arvestab ka kostja poolt kohtus avaldatuga, et tal tuleb leida uus kodu, mille eest tuleb tasuda üüri. Pooled ei vaielnud ringkonnakohtu istungil selle üle, et hageja I igakuised kulutused koolile ja huvitegevusele on 300 eurot (kummagi vanema kanda jääks 150 eurot kuus), sellele lisanduvad kulud laagritele. Arvestades, et lapsed elavad ühises majapidamises ning kulutusi tehakse olulises osas mõlema lapse kasuks ühiselt, on hetkeolukorda arvestades põhjendatud mõista kostjalt igakuiselt hageja I kasuks välja 200 eurot. Ringkonnakohus arvestab kostjalt hagejate kasuks elatise suuruse kindlaksmääramisel vanemate üksmeelt laste kooli- ja lasteaia, samuti trennide kohustuse täitmise ja nendega seonduvate kulude suuruse kohta.
12.Kostja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu ei tule rahuldada hagejate apellatsioonkaebust osas, mis puudutab väljamõistetava elatise sidumist PKS § 101 lg 1 järgse elatise alammääraga. Ringkonnakohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise kindla summana ning puudub alus ja vajadus elatise miinimummääraga sidumiseks. Ringkonnakohus ei saa vähendades elatist PKS § 102 lg 2 järgi alla miinimummäära siduda selle automaatset suurenemist elatise miinimummäära tõusuga (Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 16). Maakohus jättis hagejate taotluse täiendava otsuse tegemiseks ning väljamõistetava elatise miinimummääraga sidumiseks 14. oktoobri 2020. a määrusega rahuldamata. Hagejate apellatsioonkaebus tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas tuleb jätta rahuldamata. Hagejad leidsid apellatsioonkaebuses, et tagasiulatuva elatise nõude puhul ei ole maakohus hinnanud tabeleid, millistes on märgitud hagejate vahelduv viibimine isa ja kostja juures ning
nõue on põhjendatud ka seetõttu, et hagejad nõudsid selle perioodi eest reaalselt tehtud kulutusi, mitte elatist miinimummääras. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine ei ole põhjendatud. Hagejad on viibinud vaidlusalusel perioodil ka kostja juures. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei täidaks oma eesmärki, samuti seaks see kostja raskesse majanduslikku olukorda. Hagejad leidsid apellatsioonkaebuses, et maakohus ei ole hagejate taotlust otsuse täitmise korra määramiseks lahendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu 14. oktoobri 2020. a määruses avaldatuga, mille kohaselt kohaldub elatise maksmise kohustusele üldjuhul PKS § 100 lg 4, mille järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks.
13.Kuigi ringkonnakohus osaliselt tühistab maakohtu otsuse, puudub tühistamise ulatust ning vaidluse sisu arvestades vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Praegu on apellatsioonkaebusi esitanud nii hagejad kui ka kostja. Ringkonnakohus jätab hagejate apellatsioonkaebuse täielikult rahuldamata ning rahuldab osaliselt kostja apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus leiab, et ülalpidamisasjas ei ole menetluskulude alaealiste laste kanda jätmine mõistlik ja õiglane (TsMS § 162 lg 4; § 163 lg 1). Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse puhul puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Parrest
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.