Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

Danske Bank A/S Eesti filiaal esitas hagiavalduse N. B.i vastu võlgnevuse 20 000 euro ning menetluskulude 1130 euro hüvitamiseks. Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel 01.03.2011 sõlmitud võla tasumise kokkulepe nr. RA-261205MI/1. Kokkuleppe allkirjastamisega kinnitas kostja, et panga ja Merkur Invest vahel on 05.12.2006 sõlmitud liisingleping nr. 261205MI, mille vara müügi arvelt jäi rahuldamata panga nõue summas 16 238,15 eurot. Kokkuleppe täitmise tähtaeg oli kuni 14.02.2012. Kostja ei ole kokkuleppest tulenevat kohustust tätitnud. Kostja võlgenevus hageja ees moodustab kogusummas 20 000 eurot, sh põhivõlgnevus 15 701,43 eurot, viivised 3 784,86 eurot ja intress 513,71 eurot. Peale võlgnevuse summas 20 000 eurot palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 750 eurot ja õigusabikulud 380 eurot ja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

ASJA KÄIK

Hagiavalduses märkis hageja kostja N. B.i elukohaks xxx. Rahvastikuregistri andmetel elab kostja samal aadressil, sideaadressina on märgitud xxx, Soome. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, kohtudokumendid tagastati märgetega „hoiutähtaja möödumisel“, „saaja ei viibinud kohal“, „välja nõudmata“. Ida Prefektuuri 30.07.2015 teate kohaselt on kostja N. B.i tegelik asukoht teadmata. Hageja esitas 12.10.2015 taotluse kohtudokumentide kättetoimetamiseks avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Seoses sellega, et kostja N. B.i tegelik asukoht oli teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 15. oktoobril 2015.a. Kostjale selgitati hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama sätte lg 2, hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagimaterjalid toimetati kostjale N. B.ile kätte avalikult TsMS § 317 kohaselt. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg1, § 76 lg1, § 82 lg1, § 100, § 101 lg1 p1 ja p 6 ning § 113. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kogusummas 20 000 eurot, sh põhivõlgnevus 15 701,43 eurot, viivised 3 784,86 eurot ja intress 513,71 eurot.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS

§ 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja N. B.i kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude, so riigilõivu summas 750 eurot ja õigusabikulude, summas 380 eurot, kokku 1 130 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 1 130 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (1 130 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.