Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Kostja vastus Kostja on seisukohal, et hagejal on võimalus hagist loobumise korral tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 150 lg 2 p 2 alusel pool tasutud riigilõivust tagasi saada. Kostjalt on seega põhjendatud välja mõista riigilõivu summas 100.00 eurot. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esindas hageja ennast kohtumenetluses ise. XXX (isikukood XXX) poolt hagejale osutatud õigusabi saab seega käsitleda vaid nõustaja abina, mitte aga lepingulise esindaja õigusabiteenusena. Nõustaja kulud hüvitamisele ei kuulu. Kohtu põhjendused TsMS § 177 lg 2 kohaselt juhul, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega, leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on osaliselt põhjendamatu. Esmalt analüüsib kohus hageja poolt menetluse käigus kantud kohtukulusid TsMS § 138 lg 2 mõttes. Hageja tasus riigilõivu kokku 200.00 eurot (tlk 5, 73 ja 76). Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 1 026.81 eurot tasumisele riigilõiv 200.00 eurot. Hageja on seega tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kohus on korduvalt hagejale selgitanud, et TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 esimese lause kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus selgitas ka, et hagejal on seoses hagist loobumisega võimalus vastav taotlus kohtule esitada (tlk 123 ja 126). Vaatamata sellele, et hageja ei ole riigilõivu tagastamise taotlust kohtule esitanud, on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt välja

mõista menetluses tasutud riigilõivust pool, s.o 100.00 eurot. Kohus märgib ka, et hagejal on jätkuvalt võimalik nimetatud riigilõivu tagastamise taotlus kohtule esitada. Hageja palub kostjalt välja mõista tasu õigusabi eest summas 160.00 eurot. Kohtule tõenditena esitatud 15.05.2014.a käsunduslepingust ja arvest nr XXXXXX nähtub, et hageja kasutas XXX õigusabi teenust tõendite kogumisel, hagiavalduse ja hagi täpsustuse koostamisel jne. Kohus on seisukohal, et tasu õigusabi teenuse eest on käesoleval juhul põhjendamatu. Toimiku materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks menetluse käigus lepinguline esindaja olnud. Hageja esindas ennast kohtumenetluses ise. Kohus on seisukohal, et õigussüsteemi efektiivse toimimise eelduseks on muuhulgas see, et menetlusosalisel peab olema ettekujutus sellest, kui suured võivad kohtuasja puhul olla vastaspoole menetluskulud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-142-09 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Antud juhul ei nähtu kohtule tsiviilasja materjalidest hageja lepingulise esindaja olemasolu hagiavalduse koostamisel, hagi täpsustuse koostamisel jne. Kohus nõustub siinjuures kostjaga, et antud juhul saab XXX poolt hagejale osutatud õigusabi käsitleda vaid nõustaja abina, mitte aga lepingulise esindaja õigusabiteenusena. TsMS § 175 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt kuuluvad hüvitamisele üksnes lepingulise esindaja kulud, nõustaja kulud aga hüvitamisele ei kuulu. Kohus juhib hageja tähelepanu, et TsMS § 363 lg 3 kohaselt juhul, kui hagejat esindab menetluses esindaja, tuleb hagis märkida ka esindaja andmed. TsÜS § 138 lg 1 ja 2 sätestatu kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus on seisukohal, et juhul, kui hagejat esindab tsiviilasjas lepinguline esindaja peab see olema menetluse kestel vastaspoolele selge, vastasel juhul ei ole kostjale hageja õigusabikulu tsiviilprotsessi kestel ettenähtav. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-180-11 selgitanud, et õigusabikulusid tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Kohus on eelnevast tulenevalt seisukohal, et kuivõrd hagejal ei ole menetluse käigus lepingulist esindajat olnud ning nõustaja kulud hüvitamisele ei kuulu, on käesoleval juhul tasu õigusteenuse eest summas 160.00 eurot põhjendamatu. Nimetatud tasu kostjalt väljamõistmisele ei kuulu. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud summas 100.00 eurot (s.o pool menetluses tasutud riigilõivust). Nimetatud summa tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja mõista. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 260.00 eurot (taotletud summa 360.00 eurot – taotluse rahuldatud osa 100.00 eurot). TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200.00 eurot. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Sonntak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.