Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-20-7189 väljamakstud elatisabi ulatuses läheb elatisenõue üle riigile ja selles ulatuses ei ole käesoleva kohtuotsusega K. L. välja mõistetud elatis hageja poolt sissenõutav. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud K. L. kanda. (Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole) Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

H. L. esitas 18.05.2020. a kohtule alaealise lapse M. L. nimel hagiavalduse K. L. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja K. L. alaealise hageja M. L. isa, kes lapse ülalpidamises ei osale. Hageja esindaja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt alates aprillist 2020. a seaduses sätestatud miinimumsummas.

Kohus võttis hagi 19.05.2020. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama ja esitama tõendid oma sissetuleku ning varalise seisundi kohta 21 päeva jooksul arvates määruse, hagiavalduse ärakirja ja selle lisade kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi hagile mittevastamise korral kohalduvate õiguslike tagajärgede eest.

24.08.2020. a esitas hageja (seadusliku esindaja kaudu) kohtule hagi tagamise taotluse. Kohus rahuldas 26.08.2020. a määrusega hagi tagamise taotluse ja kohustas kostjat maksma hagi tagamise abinõuna hagejale elatist 200 eurot kuus alates 26.08.2020. a kuni tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni.

Hagiavaldus ja 19.05.2020. a menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale TsMS § 322 lg 1 kohaselt tema elukohas kätte 28.08.2020. a. Hagi tagamise määrus toimetati kostjale isiklikult kätte 17.09.2020. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

2-20-7189 Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et H. L. ja kostjal K. L. on ühine alaealine tütar M. L. (hageja), sündinud xxxxxxxxxx. a. Hageja M. L. elab ema H. L. juures. Kostja K. L. elab lapsest eraldi ja lapse kasvatamises ei osale. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 näeb ette, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Eeltoodu alusel on kostjal K. L. eraldi elava vanemana kohustus anda oma alaealisele lapsele M. L. ülalpidamist elatise maksmise teel. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määrusega nr 115 kehtestati alates 1. jaanuarist 2020. a kuutasu alammääraks 584 eurot. Seega ei või 2020. aastal igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 292 eurot kuus. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla sama seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on oma praktika seisukohtades (vt nt 07.02.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 15) leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Antud juhul taotletakse hagis kostjalt seadusega ettenähtud miinimumelatist. Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ega tõendanud mõjuva põhjuse esinemist, mis võiks olla aluseks temalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla seadusega ettenähtud elatismiinimumi. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja nõue elatise saamiseks seadusega ettenähtud alammääras. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest, s.o alates 18.05.2020. a kuni hageja täisealiseks saamiseni 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Lisaks jooksvale elatisele nõuab hageja kostjalt elatist veel tagasiulatuvalt enne hagi esitamist alates 2020. a aprillikuust. Kohus leiab, et ka hageja nõue tagasiulatuvalt aja eest elatise saamiseks on põhjendatud. PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja ei ole hagile vastanud ja TsMS § 407 lg 1 alusel loeb kohus kostja poolt õigeks võetuks hageja väite, et kostja ei ole talle nõutaval perioodil alates 01.04.2020. a elatist maksnud ning ei esine mõjuvat põhjust, mis annab kostjalt väljamõistetavat elatist vähendada alla seadusega ettenähtud miinimumi. PKS § 101 lg 1 järgne miinimumelatis on alates 1. jaanuarist 2020. a

2-20-7189 292 eurot ühe lapse kohta kuus. Seega perioodil 01.04.2020. a kuni 17.05.2020. a pidi kostja maksma lapsele elatist 452 eurot (292 + 160). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks lisaks jooksvale elatisele välja elatise tagasiulatuvalt perioodi 01.04.2020. a kuni 17.05.2020. a eest kokku summas 452 eurot. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra ning määrab, et kostjal tuleb temalt hageja kasuks välja mõistetud elatis maksta lapse ema H. L. pangakontole. Edasiulatuvalt välja mõistetud elatist tuleb kostjal ära maksta iga kuu 10. kuupäevaks. Kohus selgitab, et kui hagi tagamise määruse alusel on Sotsiaalkindlustusameti otsusega hagejale makstud elatisabi, siis tuleb see kostjalt kohtuotsuse alusel sissenõutavast elatisest maha arvestada. PHS § 57 lg 1 kohaselt läheb elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.