Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise aeg ja koht
26. november 2015. a Tartu
Tsiviilasja number
2-13-61167
Tsiviilasi
AS Eesti Viljasalv hagi Eesti Vabariigi (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaudu) vastu 108 244 euro 59 sendi väljamõistmiseks Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2015. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Eesti Viljasalv määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: OÜ Eesti Viljasalv (registrikood: 10361785); esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper;
esindajad
RESOLUTSIOON
Vastustaja: Eesti Vabariik (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaudu) (registrikood: 70005967); esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti
1.Tühistada Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2015. a määrus väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas.
2.Teha asjas uus määrus, millega rahuldada Eesti Vabariigi (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaudu) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning mõista Eesti Vabariigi (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaudu) kasuks AS-ilt Eesti Viljasalv välja menetluskuluna lepingulise esindaja kulu 3 036 eurot (koos käibemaksuga).
3.
Määruskaebus rahuldada osaliselt.
Menetluskulude jaotus
Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses oli AS-i Eesti Viljasalv (hageja) hagi Eesti Vabariigi (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu) (kostja) vastu 108 244 euro 59 sendi väljamõistmiseks. Tartu Maakohus jättis 30. juuni 2015. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsus jõustus 6. augustil 2015. a. Kostja esitas 17. augustil 2015. a avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja tasu 4 692 eurot (koos käibemaksuga). Kostja palub mõista välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtuvaidlus ei olnud seotud kostja igapäevaste haldusülesannete täitmisega või kostja pädevusse jääva vaidluse lahendamisega, milleks on kostjal olemas oma meeskonnas juristid. Antud juhul oli tegemist keerulise õigusvaidlusega, mille pidamiseks kostjal puudus nii varasem kogemus kui ka töötajad. Seetõttu oli välise õigusabi kasutamine mõistlik ning eesmärgipärane. Hageja esitas 26. augustil 2015. a kostja avaldusele vastuväite. Riigikohtu praktika kohaselt ei mõisteta haldusasjades haldusorgani menetluskulusid vastaspoolelt välja, kui tegemist on vaidlusega, mis ei välju haldusorgani igapäevasest tegevusest ja haldusorgani koosseisu kuulub piisava kvalifikatsiooniga töötajaid. Antud põhimõte on kohaldatav ka tsiviilvaidluse korral. Kuna kostja on riigiasutus, kus kokku töötab 8 õigusalaste teadmiste ja vastava haridusega juristi, ei olnud välise õigusabi kasutamine kostja poolt vältimatult vajalik. Menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamise menetluskulusid vastaspoolelt välja ei mõisteta. Hageja palus jätta kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata või alternatiivselt vähendada kostjale väljamõistetavat lepingulise esindaja menetluskulu vähemalt 23,7 töötunni ehk 2 725 euro 50 sendi võrra.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Tartu Maakohus rahuldas 8. oktoobri 2015. a määrusega kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, määras kostja menetluskuluks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 4 588 eurot 50 senti ning jättis kostja avalduse lepingulise esindaja kulu väljamõistmiseks 103 euro 50 sendi osas rahuldamata. Maakohus määras, et hagejal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus pidas, arvestades tsiviilvaidluse sisu, olemust ja keerukust kostja poolt välise õigusabi kasutamist põhjendatuks ja vajalikuks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 järgi tuleb hinnata lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatusele ja vajalikkusele ka ühe tööühiku hinda. Kostjat esindas antud asjas TsMS § 218 lg 1 p-le 1 vastav lepinguline esindaja advokaat, kostja
esindaja tunnitasu 115 eurot, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud ja vajalik ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud ja vajalik osaliselt, s.o 33,25 tunni ulatuses. Tegemist oli tavapärasest keerulisema vaidlusega, mis puudutas palju faktilisi asjaolusid, nii haldus- kui tsiviilõiguslikke küsimusi, kohtualluvust ja Euroopa Liidu regulatsiooni. Maakohus oli seisukohal, et ajakulu 0,75 tundi, mis kulus menetluskulude taotluse koostamisele ja esitamisele ning kohtuga suhtlemisele otsuse jõustumise küsimuses, ei kuulu hageja poolt hüvitamisele. Menetluskulude kujunemine tööde lõikes peaks nähtuma menetlusosalisele esitatavas arves ning menetlusosaline peaks saama need vajadusel kergesti ilma täiendava abita kohtule esitada.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega jätta kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Hageja palus alternatiivselt vähendada kostjale väljamõistetavat lepingulise esindaja menetluskulu mõistliku suuruseni. Hageja leidis, et kostja on haldusorgan ning kohtuvaidlus oli seotud üksnes ja ainult tema igapäevase põhitegevusega. Reeglina ei mõisteta haldusorgani lepingulise esindaja menetluskulusid välja, v.a erandlikel juhtudel (väga keerukas ja igapäevasest tegevusest väljuv vaidluses). Praegusel juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid. Kostjal on juriidiline osakond, kus juristide põhikohustuseks ametijuhendi järgi on haldusorgani esindamine kohtus. Maakohus ei selgitanud, milles seisneb vaidluse olemus ja keerukus, mis õigustab kostja menetluskulude väljamõistmist määruskaebuse esitajalt. Hagiavaldus ja selle lisad olid kostjale kui haldusorganile teada pooltevahelisest suhtlusest tulenevalt ja midagi uut ning keerulist kohtuvaidluses kostja jaoks ei lisandunud. Maakohus on ekslikult leidnud, et põhjendatud on ka sellised kulud, mis ei ole kontrollitavad ega jälgitavad. Selliseks kuluks on jaanuaris 2014. a tehtud kulu seoses nõupidamisega. Ilmselgelt ülepaisutatud on vastustaja menetluskulu seoses hagi läbivaatamata jätmise taotluse koostamisega. Koostatud menetlusdokument ei olnud õiguslikult keeruline ja mahukas.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kostja väitel ei olnud vaidlus seotud kostja igapäevaste haldusülesannete täitmisega või kostja pädevusse jääva vaidluse lahendamisega, milleks on kostjal oma meeskonnas juristid olemas. Praeguse vaidluse pidamiseks kostjal kogemust ei olnud ja tsiviilasja rahaline ulatus oli väga suur. Tsiviilõiguslike kahjude hüvitamisnõuete lahendamine ei ole kostja igapäevane tegevus. Välise õigusabi kasutamine oli seega asjaolusid arvestades mõistlik ning eesmärgipärane. Nõustuda ei saa hageja käsitlusega, et kostja ja lepingulise esindaja vaheline nõupidamiseks kulunud aeg ei ole kontrollitav ega jälgitav. Kliendiga nõupidamine on vältimatult vajalik, et arutada läbi õiguslik positsioon, tõendid ja varasem faktiline olukord.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub menetlusõiguse normi rikkumise tõttu rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse väljamõistetud menetluskulu suuruse osas ning teeb TsMS §-de 659, 657 lg 1 p 2 ja TsMS § 667 lg 2 alusel tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistab
hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 3 036 eurot (koos käibemaksuga), millelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni nõude täieliku täitmiseni.
5.1.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et üldjuhul haldusorgani lepingulise esindaja menetluskulusid välja ei mõisteta, v.a erandlikel juhtudel. Erandlike juhtude alla võib liigitada igapäevasest tegevusest väljuvad vaidlused. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulunud antud vaidlus kostja igapäevase tegevuse alla, mistõttu vastaspoolelt kostja kasuks lepingulise esindaja kulude väljamõistmine on põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et sekkumisvarude müügist tulenev eraõiguslik vaidlus kahju hüvitamiseks, mille rahaline ulatus oli väga suur (108 244 eurot 59 senti), ei kuulu haldusorgani igapäevase tegevuse alla, mistõttu kostja juristidel puudus kogemus vastavate vaidluste lahendamisel. Asja materjalide järgi oli sekkumisvarude müügi valdkond kostjal kohtuvaidluste alguseks juba ümber korraldatud (II kd, tlk. 20). Kolmandatele isikutele tekkinud kahju hüvitamisega seonduv vaidlus väljub kostja juristide igapäevaste ülesannete hulgast.
5.2.Määruskaebuse esitaja väide, et maakohus ei selgitanud, milles seisneb vaidluse olemus ja keerukus, ei ole põhjendatud. Maakohus on määruse p.-s 8 nimetanud, et tegemist oli tavapärasest keerulisema vaidlusega, ja selgitanud, et vaidlus puudutas palju faktilisi asjaolusid, nii haldus- kui tsiviilõiguslikke küsimusi, kohtualluvust ja Euroopa Liidu regulatsiooni.
5.3.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamine on küll kohtu diskretsiooniotsus, kuid ringkonnakohus leiab, et maakohus on määruse tegemisel rikkunud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et vastustajat esindas TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele vastav esindaja. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda TsMS § 175 lg-st 1, mille kohaselt juhul mõistab kohus juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 175 lg 1 eesmärk hinnata menetlusosalise esindaja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt ning maakohus ei ole antud vaidluses põhjendatust ja vajalikkust hinnanud ning oma seisukohta põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et põhjendatuks ja vajalikuks ei saa pidada ajakulu kliendiga nõupidamisele. Üldjuhul peaks kliendiga suhtlemisele kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Esindaja ja esindatava suhtlemine võib olla ajamahukam, kuid hüvitamisele kuulub üksnes vajalik ja põhjendatud kulu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus arvestamata kostja lepingulise esindaja ajakulu nõupidamisele kliendiga ning dokumentide vastuvõtmisele. Kostja lepinguline esindaja on esitanud maakohtule kaks kirjalikku menetlusdokumenti: taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks ning vastuse hagiavaldusele, millistele toimingutele kulus kostja lepingulisel esindajal kokku 28 tundi. Kuigi maakohus selgitas, milles seisneb vaidluse olemus ja keerukus, ei ole ringkonnakohtu hinnangul kahe menetlusdokumendi koostamise kulu 28 tunni ulatuses antud vaidluses põhjendatud. Ringkonnakohus leiab vaidlusaluse asja asjaolusid, esitatud hagiavaldust ja vastustaja kirjalikke dokumente hinnates, et materjalidega tutvumiseks, õigusliku positsiooni kujundamiseks ning menetlusdokumentide koostamiseks ei olnud põhjendatud kulutada õigusabi osutamisele üle 20 tunni. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud augustis-septembris 2014. a kostja esindaja hagiga sisulise tutvumise eest eraldi kulu väljamõistmine vastaspoolelt. Kostja lepinguline esindaja tutvus hagimaterjalidega nende kättesaamisel ning hagi läbivaatamata jätmise taotluse koostamisel. Arvestades dokumentide mahtu ja sisu on ringkonnakohtu hinnangul 20 tundi
piisav ja vajalik ajakulu. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud kostja hageja 25. septembri 2014 menetlusdokumendiga tutvumise ajakulu 0,5 tundi. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kuulus kostja esindajal oktoobris 2014. a kohtuistungiks ettevalmistusele ja kohtuistungil osalemisele 3,75 tundi ning maakohus pidas nimetatud kulu põhjendatuks täies ulatuses. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Ringkonnakohus leiab, et keskmisest keerukamate vaidluste puhul on istungiks ettevalmistumiseks vajalik ja põhjendatud kulu 1 tund. Kohtuistung kestis 35 minutit (I kd tl 146–153) ning vaidlust ei ole, et kostjat esindas kohtuistungil lepinguline esindaja. Seega loeb ringkonnakohus kohtuistungiks ettevalmistumise ning istungil osalemise kulu põhjendatuks ja vajalikuks 1,5 tunni ulatuses. Hageja ei vaidlustanud kostja esindaja tunnitasu suurust. Maakohus leidis õigesti, et kohtupraktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt Riigikohtu määrused nr 3-2-1-92-13, nr 3-2-1-93-13). 14. oktoobri 2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 luges Riigikohus tavapäraseks tunnitasu 147,49 eurot käibemaksuga. Seega on eeltoodut arvestades vastustaja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 22 tundi (20 + 1,5 + 0,5), s.o rahaliselt 2 530 eurot (22 * 115), koos käibemaksuga 3 036 eurot.
6.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.