2-14-54565/65 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

15.06.2015 KOHTUISTUNG 15. juuni 2015 kohtuistungil jäi hageja esindaja S. Gromtsev hagis esitatud nõude juurde. Korter on samas seisus, mis pärast üleujutust. Hageja palub KOS § 11 alusel hagi rahuldada. Kui kostja korteris ei oleks veekraani lahti jäetud, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Kahju summa on välja arvestatud ehitusfirma poolt. Kostjaga oli alustatud läbirääkimisi, kostja tegi ettepaneku, et teeb korteri remondi. Alustati lae valgendamist, kuid tööd jäeti pooleli. Lae remondi maksumust ei ole hagihinna sisse arvestatud. Hageja soovib ise leida firma, kes remondi teeb. Kostja esindaja A. Matvejev teatas, et kostja jääb varem esitatud vastuväidete juurde. Esindaja eesmärgiks oli kaasata kolmandad isikud protsessi selleks, et näiteks sõlmida kompromiss. Kostjal puuduvad rahalised vahendid selleks, et täita hageja nõuet. On esitatud hinnapakkumised, juhtumi tagajärgede kirjeldus, mis oli tehtud 2013 korteriühistu juhatuse liikme osavõtul. Juhtumi tekkimisel tunnistasid ehitajad ennast süüdi selles, et uputus toimus nende süü tõttu, ehitajad olid nõus teostama hageja korteris teatud remondi, kuid tekkisid lahkarvamused tööde mahu osas. Kostja A. P.`i ütluste kohaselt hakkasid töölised tegema remonti, kuid siis kadusid järsku. Hageja isa pöördus kostja poole, kostja telefonikõnele vastas S. M. abikaasa T., kes just sellel päeval teostas koos oma õega seinade värvimist kostja korteris, kui uputus toimus. Kostja küsis, miks lõpetati hageja korteri remont, T. vastas, et laed olid tehtud, nad tahtsid jätkata, kuid tuli hageja ja ilma nende nõusolekuta võttis maha kõik tapeedid. Kostja selgitas, et tapeet oleks niikuinii maha võtta tulnud, kuna oli vaja kleepida uus tapeet. T. vastas, et seda oleks võinud otsustada nendega koos. Plaadid olid vannitoas lahti ja olid rikutud põrandakatted. T. ütles, et räägib S. ́ga ja võib-olla nad parandavad selle, kuid peale seda nad kostjale enam ei vastanud ja rohkem kostja nendega kontaktis pole olnud. Kostja on nõus, et toimus uputus ning et uputus toimus tema korterist. Ta ei ole näinud, kui suured kahjustused seal olid. Kostja soovib süüdlasi kaasata kolmandate isikutena. Remontijatele oli antud võti, nad teostasid töid nendele mugaval ajal. Kostja korteris ei elanud, aeg ajalt ta vaatas üle, mis toimub. Sel päeval, kui toimus uputus, ta korteris ei käinud. Ehitaja naist koos õega nägi korteriühistu esimees, tema sõnade kohaselt ta hoiatas neid, et majas on vesi välja lülitatud, olgu nad ettevaatlikud. See, et nad kohe tulid ja peale kuivamist hakkasid tegema remonti, tähendab seda, et nad tunnistasid oma süüd (k. 2, tl. 9-10).

03.11.2015 esitas kostja esindaja A. Matvejev kohtule taotluse tunnistajate V. M.i ja O.T. ülekuulamiseks (k. 2, tl. 55-56). 09.11.2015 KOHTUISTUNG 09.11.2015 kohtuistungil teatas hageja esindaja S. Gromtsev, et alus tunnistajate ülekuulamiseks puudub ning palus jätta nimetatud taotlus rahuldamata. Kostja soovib tõendada, et ta pole süüdi kahju tekitamises hagejale, kuid kostja süü on tõestatud kinnistusraamatu väljavõttega. Vastavalt sellele on kostja korteri, kus jäi veekraan lahti, omanik. Kostja ei täitnud Korteriomandiseaduse § 11 ning tekitas hagejale kahju. Kostja kinnitas, et ta võib esitada nõude regressi korras. Ei saa ainult aru kellele, on ära mainitud firma OÜ Ida Rand, kuid see on likvideeritud ja enne seda sellest firmast juttu ei olnud. On arusaamatu, kellega kostja sõlmis töövõtulepingu oma korteri remondiks. Kostjal on õigus esitada hagi nende vastu, kes temale kahju tekitasid. Taotluse 3-ndate isikute kaasamiseks protsessi jätsid Viru Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus rahuldamata. Tunnistajate ülekuulamine pole vajalik. Hageja rohkem remonti teinud ei ole, töö ja materjalide hinnad on kasvanud, kuid, et asja arutamist mitte venitada, siis hageja ei suurenda kahjuhüvitise nõuet. Pole vaidlust selles, et kostja on selle korteri omanik, kust uputus alguse sai. Kostja on sellega nõus, ta teatas, et selle panid toime 3-ndad isikud. Kostja süü tuleneb sellest, et ta on korteri omanik ja ei täitnud oma kohustusi, mis on kirjas KOS § 11. Teine moment on põhjuslik seos, kui kostja oleks kraani kinni keeranud oma korteris või lasknud seda teha 3ndatel isikutel, ei oleks uputust olnud ka hageja korteris. Kahju suurus - et seda tõendada, pöördus hageja firmasse, kus tehti hinnapakkumine, et kõrvaldada uputuse tagajärjed. Kui kohus leiab, et seda pole kindlaks määratud, siis vastavalt TsMS § 233 kohaldab kohus VÕS § 127 lg 6. Hageja palub nõue rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja esindaja A. Matvejevi selgitas, et loobub kostja tunnistajate ärakuulamise taotlusest. Esindaja rõhutas, et kui esitakse kahju hüvitamise nõue, siis hageja peab tõendama, et on olemas kohustatud isiku süü või hooletus kahju tekkimises, et on olemas põhjuslik seos sündmuse ja tagajärje vahel ning hageja peab tõendama, et kahju on tekitatud nimelt sellises suuruses, mis on tema poolt märgitud. Kõik nimetatud asjaolud on tõendamata. Hagi on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Esindaja palub pöörata tähelepanu sellele, et hageja poolt esitatud dokumentidest ei tulene, et kahju tekkis kostja süülise tegevuse tõttu. See ei tulene hageja poolt esitatud aktist, pole selge, millisel viisil oli tuvastatud selle lekke põhjus. Kui võrrelda aktis kirjeldatud korteri rikkumist ja nende suurust ning rikkumisi ja suurust, mis on kajastatud hinnapakkumistes, siis nad erinevad oma vahel oluliselt. Tekib kahtlus nende dokumentide tõepärasuses. Esindaja leiab, et tõendamiskoormus kahju hüvitamise nõude puhul on hagejal, hageja ei tõendanud oma nõudeid piisavalt, esindaja palub jätta hagi rahuldamata. Esindajale jäi ebaselgeks menetluskulude summalise moodustumise viis (k. 2, tl. 59-60).

tekitatud kahju summas 1665,13 eurot (vastavalt OÜ Andfort hinnapakkumisele) ja jätta menetluskulud kostja kanda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja - kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1, 2 kohaselt, korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, 4 alusel, kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Vastavalt VÕS 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1, 3 kohaselt, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Kohus, tutvudes kohtule esitatud tõenditega, tuvastas, et hageja korteris toimus 23.12.2013 üleujutus, mis sai alguse kostjale kuuluvast korterist. Akti kohaselt sai hagejale kuuluv korter nr. xx kahjustada selle tõttu, et kostja korteri vannitoas oli avatud veekraan. Korteris nr. xx said kahjustada nii koridor, köök, magamistuba kui vannituba, sisuliselt kogu korter (25.12.2013 akt, k. 1, tl. 7-8). Kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt kuulub korteriomand asukohaga xxx, kostjale (k. 1, tl. 6). KOS § 11 lg 1, 2 alusel on kostja kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, samuti tagama samaväärse kasutamise kõigi teiste isikute poolt. Ülaltoodust lähtuvalt on kostjal kohustus vastutada tema korteriomandi kasutamisega tekitatud kahju eest. Kostja 15.06.2015 kohtuistungil nõustus asjaoluga, et hagejale kuuluva korteri üleujutus toimus ning toimus temale kuuluvast korterist. Asjaolu, et üleujutuse põhjustas mitte tema

isiklikult, vaid tema korteris remonti teinud isikud, ei vabasta kostjat vastutusest hagejale tekitatud kahju eest. Seega puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et hagejale kuuluva korteri üleujutus toimus kostjale kuuluvas korteris lahti jäetud veekraani tõttu. Kuna kostja KOS § 11 lg 2 kohaselt kannab vastutust kõikide isikute eest, kes tema korterit kasutavad, siis leiab kohus, et on tõendatud kostja süüline vastutus antud kahju tekkimise osas. Hageja poolt kohtule esitatud hinnapakkumistest nähtub, et OÜ Ultrapower tegi pakkumise summas 2235 eurot ja OÜ Andfort summas 1665,13 eurot (k. 1, tl. 10-13; 15-18). Hageja palub hüvitada kahju väiksemas summas, so vastavalt OÜ Andfort poolt tehtud hinnapakkumisele. OÜ Andfort poolt esitatud hinnapakkumisest nähtub, et see hõlmab kõiki neid remonditöid, mida on vaja teostada korteris tekitatud kahjustuste likvideerimiseks (seinad ja põrandad koridoris, köögis, toas, vannitoas). Antud hinnapakkumine ei hõlma lagede remondiks vajalikke kulutusi. Kuna hinnapakkumine sisaldab nii remondiks vajalike materjalide kui ka töö maksumust, siis leiab kohus, et hinnapakkumise summa on mõistliku suurusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1, 2 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Ülaltoodud tõenditega on tõendatud, et hagejale kuuluva korteri üleujutus toimus kostjale kuuluvast korterist, milles oli jäetud sulgemata veekraan. Asjaolu, et veekraani jätsid sulgemata kolmandad isikud, kes teostasid remonti kostjale kuuluvas korteris, ei vabasta kostjat vastutusest, sest kostja korteriomanikuna kannab vastutust kõikide tema korteris viibivate isikute eest. Kohus leiab, et kõikide asja materjalidega on tõendatud nii kostja süüline vastutus kui ka kahju tekkimise põhjuslik seos, samuti kahju suurus. Kostja väide, et kahju tekkimises on süüdi kolmandad isikud, ei ole antud juhul asjakohane, kuna kolmandad isikud võivad kahju tekitamise korral kanda vastutust kostja enda ees (kui see on sätestatud nendevahelises lepingus), kuid mitte hageja ees. Hageja ees vastutab kostja kui korteriomandi omanik. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja nõue on tõendatud ja põhjendatud täies ulatuses, so summas 1665,13 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud nende õigustatud osas kostja A. P.`i kanda. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse

võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja esindaja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Riigilõiv Koos hagiga esitas hageja esindaja kohtule taotluse riigi menetlusabi saamiseks. Viru Maakohtu 03.09.2015 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse ja vabastas hageja täielikult menetluskulude (riigilõivu summas 225 eurot) kandmisest hagiavalduse esitamisel kahju hüvitamise nõudelt. TsMS § 190 lg 3 kohaselt, menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse; § 179 lg 5 kohaselt tuleb raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul kui lahend kuulub täitmiseks viivitamata või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Hagi esitamise ajal kehtinud Riigilõivuseaduse (RLS) Lisa 1 kohaselt, kuulub hagilt hinnaga 1665,13 eurot tasumisele riigilõiv summas 225 eurot. Ülaltoodust lähtuvalt kuulub kostjalt Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 225 eurot, mis kuulub tasumisele 4 kuu jooksul lahendi jõustumisest alates. Õigusabikulud Hageja esindaja esitas kohtule taotluse, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulud (õigusabikulud) kogusummas 570 eurot. Kohus tutvunud taotlusega, leiab et taotlus on põhjendatud osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuluks on tunnistajatasu, ekspertiisitasu. Menetlusosalise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks (TsMS § 144 p 1). Hageja esindaja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi kulude suuruseks on 570 eurot (tunnitasu 90 eurot ilma käibemaksuta). Hageja esindaja märgib õigusabikuludena: konsultatsioon (22.04.2014); hagiavalduse koostamine (17.07.2014); arvamuse koostamine (04.12.2014); materjalidega tutvumine, istungiks ettevalmistumine ja kohtuistungil osalemine, protokolliga tutvumine (15.06.2015); määruskaebusele vastuse esitamine (26.06.2015); kostja taotlusega tutvumine (07.11.2015), kohtuistungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine (09.11.2015); menetluskulude nimekirja koostamine (esindaja ei ole märkinud, mitu tundi/minutit toiminguteks kulus, kuid lähtudes tunnihinnast, siis natuke rohkem kui 6 tundi – 570/90=6,333). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 90 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga

(01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Kokku on hageja esindaja esitanud Viru Maakohtule 1 sisulise menetlusdokumendi kogumahuga 2 lk. Lisaks on hageja esindaja osalenud kahel kohtuistungil, kokku 1 tund ja 20 minutit. Hageja esindaja on märkinud menetluskuludena ka 2014.a. väidetavalt teostatud toimingud, kuid antud toimingute teostamine ja kulude kandmine ei ole hageja poolt tõendatud. Nii 17.07.2014 hagiavaldus kui ka 04.12.2014 arvamus on allkirjastatud isiklikult hageja enda poolt, hagis ei ole viidatud asjaolule, et hageja on kasutanud õigusabiteenust, samuti ei ole lisatud ühtegi õigusabi saamist tõendavat dokumentaalset tõendit. Kohtule esitatud volikirjast nähtub, et esindajale väljastatud volikiri on allkirjastatud 15. juunil 2015, so esimese kohtuistungi toimumise päeval (k. 2, tl. 6). Ülaltoodust lähtuvalt peab kohus põhjendatud õigusabikuludeks neid kulusid, mis tekkisid pärast volikirja allkirjastamist, so alates 15.06.2015. Kohus leiab, et enne seda kuupäeva kantud õigusabikulud ei ole tõendatud, kuna esindaja kulude eelduseks on esindaja osalemine menetluses, so kirjalike dokumentide allkirjastamine, kohtuistungil osalemine, jne. Enne menetlust kantud kulud, sh õigusabikulud, on kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes, mille hüvitamise osas ei ole hageja nõuet esitanud. Mis puudutab menetluskulude nimekirja koostamisega seotud kulusid, siis selle toimingu eest tasu nõudmine ei ole põhjendatud (Riigikohtu 11.11.2014 määrus tsiviilasjas nr. 3-2-1-44-14, p. 12). Kuna esindaja ei ole antud toiminguks eraldi ajakulu märkinud, siis leiab kohus, et antud toiming on hõlmatud 09.11.2015 kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise ajakuluga. Ülaltoodust lähtuvalt peab kohus põhjendatuks õigusabikuluks 15.06.2015; 26.06.2015, 07.11.2015 ja 09.11.2015 kantud õigusabikulusid, kogusummas 330 eurot (180+150). Seega leiab kohus, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetav põhjendatud õigusabikulu moodustab 330 eurot. Muud hageja poolt kantud menetluskulud jätab kohus hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus täies ulatuses kostja enda kanda. Riigi õigusabi osutamisega seotud kulud jätab kohus Eesti vabariigi kanda (kostja esindamine menetluses). Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt