Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei 1/3

2-15-7944 taotleta selle lahendamist istungil. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank; nr EE513300333522160001 Danske Bank; EE221700017003510302 Nordea Bank kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja esitas hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Kostjale kuulub korteriomand asukohaga xx (registriosa nr 2185907) (tl 9). Kohus andis 17.06.2015 kohtunõudes kostjale tähtaja 21 päeva kohtunõude kättesaamisest kohtualluvuse osas seisukoha esitamiseks. Kostja sai kohtunõude kätte juulis 2015 (tl 36), kuid jättis seisukoha esitamata. Kohus võttis hagi 24.08.2015 määrusega menetlusse ja andis tähtaja 28 päeva kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja keeldus talle saadetud menetlusdokumente 13.10.2015 vasu võtmast (tl 64). TsMS § 325 kohaselt kui kostja keeldub seadusliku aluseta dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Dokument jätekase sel juhul saaja eluruumi või pannakse saaja postkasti. Ruumi ja postkasti puudumisel tagastatakse dokument kohtule. Postiasutus ei ole dokumente kohtule tagastanud. Vastuse esitamise tähtajaks oli 10.11.2015. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuluks on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud (tõlkekulud, dokumentaalse tõendi kulu). Kohtuväliseks kuluks on menetlusosalise esindaja kulu ja postikulu.

2/3

2-15-7944 Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 654, 77 eurot sh 26.05.2015 hagi esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot (tl 50), tõlkekulud 261, 77 eurot (165+96,77) (tl 3, 51), dokumentaalse tõendi saamise kulu 7 eurot (tl 53), postikulu 6 eurot (tl 54) ja õigusabi kulud 255 eurot (tl 48). Hageja esindaja on tasu arvestanud tunnitasuga 90 eurot. Kohus leiab, et õigusabi kulud 255 eurot on põhjendatud osaliselt. Hageja on märkinud hagiavalduse koostamise ajaks 1, 20 h, tasu 120 eurot. Kuna tegemist on trafaretse ja mitte keeruka hagiga võlgnevuse nõudes, loeb kohus põhjendatud ajaks 1 tunni, tasu 90 eurot, vastuse koostamine ja esitamine 52, 50 eurot, pretensiooni koostamine 45 eurot. Tasu määramine konsultatsiooni 15 eurot, kohtumäärusega tutvumine 22, 50 eurot ja itaalia keelse pretensiooni koostamise eest 30 eurot ei ole põhjendatud. Seega põhjendatud õigusabikuluks on 187, 50 eurot Kuna kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega, mõistab kohus välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 587, 27 eurot sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu 7 eurot, tõlkekulud 261, 77 eurot, postiteenused 6 eurot ja õigusabi kulud 187, 50 eurot. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.