AS Swedbank hagi Kuido Rätsepa ja Kaari Hormi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks; Kaari Hormi vastuhagi AS Swedbank hagiavaldusest tuleneva rahalise nõude tasaarvestamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
19 588,50 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. detsembri 2014.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Swedbank apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): AS Swedbank (registrikood: 10060701), esindaja Kerly Küünemäe; Vastustajad (kostjad):
1.Kuido Rätsepp (isikukood XXX);
2.Kaari Horm (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Otto Preem.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS-i Swedbank apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 15. detsembri 2014.a otsus osas, milles kohus jättis rahuldamata AS-i Swedbank hagi Kaari Horm’i vastu ja rahuldas Kaari Horm’i vastuhagi AS-i Swedbank vastu.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada AS-i Swedbank hagi Kuido Rätsepp’a ja Kaari Horm’i vastu solidaarselt.
4.Mõista Kuido Rätsepp’alt ja Kaari Horm’ilt solidaarselt AS-i Swedbank kasuks välja võlgnevus 18 355,06 eurot ja sellele lisanduv viivis protsendina põhinõudelt (EKP intress + 8 % aastas summalt 14 692,52 eurot) alates hagi esitamisest 12. detsembril 2013.a kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
5.Jätta rahuldamata Kaari Horm’i vastuhagi AS-i Swedbank vastu.
6.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada AS-i Swedbank hagi Kuido Rätsepp’a ja Kaari Horm’i vastu.
2.Mõista Kuido Rätsepp’alt ja Kaari Horm’ilt solidaarselt AS-i Swedbank kasuks välja võlgnevus 18 355,06 eurot.
3.Mõista Kuido Rätsepp’alt ja Kaari Horm’ilt solidaarselt AS-i Swedbank kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt (EKP intress + 8 % aastas summalt 14 692,52 eurot) alates hagi esitamisest 12. detsembril 2013.a kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
1.Jätta maakohtus kantud menetluskulud solidaarselt Kuido Rätsepp’a ja Kaari Horm’i kanda.
2.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Kaari Horm’i kanda.
3.Maakohtus ja ringkonnakohtus Kaari osutatud riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda.
Edasikaebamise kord
Hormile
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS Swedbank esitas 12.12.2013.a hagiavalduse Kuido Rätsepa ja Kaari Hormi vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 31.07.2007.a AS Swedbank (endise ärinimega AS Hansapank) ja Kuido Rätsepp laenulepingu nr 07-135246-EV, millega andis hageja K. Rätsepale sihtotstarbelist laenu 16 692 eurot korteri asukohaga XXX Valga soetamiseks. Lepingust
tulenevate K. Rätsepa kohustuste hagejale täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile asukohaga XXX Valga (registriosa nr 666640). Lepingu 4.3 kohaselt oli K. Rätsepp kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli intressi määraks 6 kuu Euribor + 2,155% aastas tagastamise lõpptähtajaga 05.07.2037.a. Tulenevalt lepingu tüüptingimuste punktist 7.1 oli hagejal õigus nõuda K. Rätsepalt varaliste kohustuste (v.a intressi) täitmisega viivitamisel viivist. 02.06.2009.a sõlmisid hageja ja K. Rätsepp laenulepingu nr 07-135246-EV lisa, millega leppisid pooled kokku kehtestada laenuleping uues sõnastuses. Laenulepingu lisa jõustumisest on laenulepingu pooleks ka Kaari Horm. Kostjad vastutavad laenulepingust tulenevate kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt. K. Horm kinnitas, et on tutvunud laenulepinguga ning on endale võetud kohustustest täielikult aru saanud. Lepingu 4.3 kohaselt olid kostjad kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Intressi määraks oli 6 kuu Euribor + 2,650 % aastas tagastamise lõpptähtajaga 10.06.2027.a. Hagejale jäi õigus nõuda kostjatelt varaliste kohustuste (v.a intressi) täitmisega viivitamisel viivist. Kostjad ei täitnud oma igakuiseid laenusumma tagastamise ja intressi tasumise kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis kostjatel hageja ees võlgnevus. Hageja saatis kostjatele lepingu ülesütlemise teatise 01.06.2011.a, andes kostjatele tähtaja tasuda lepingust tulenev võlgnevus hiljemalt 16.06.2011.a. Võlgnevuse mittetasumise tõttu luges hageja lepingu üles öelduks alates 20.06.2011.a ning realiseeris lepingu tagatiseks olnud hüpoteegi. 29.08.2013.a toimunud kordusenampakkumisel müüdi korteriomand hinnaga 1 780 eurot, millest arvestati maha kohtutäituritasud. Hüpoteegiga tagatud laenulepingust tulenevate võlgnevuste katteks laekus kokku 1 546,46 eurot. Nimetatud summa ei katnud lepingust tulenevat võlgnevust ning kostjatel on hagejale tasumata laenulepingu nr 07-135246-EV järgi 18 355,06 eurot, millest põhiosa on 14 692,52 eurot, intress 267,69 eurot, varakindlustuse võlgnevus 145,21 eurot, menetlustasu võlgnevus 15,97 eurot, põhiosa viivised 3 200,85 eurot, viivised varakindlustuse võlgnevuselt 32,82 eurot. Hageja ei nõustunud K. Hormi seisukohaga, et K. Hormi ei tohiks käsitleda laenulepingu poolena, kuna ta ei omandanud lepingulise suhte alusel raha ega ka muid varalisi õigusi. Hageja ja K. Hormi vahel on sõlmitud leping, millest tulenevad K. Hormi lepingulised kohustused, sealhulgas lepingu täitmise kohustus. Tegemist on kaaslaenusaajatega ja saadud raha või selle eest soetatud vara jagamine on laenusaajate sisesuhte küsimus, mis ei puutu hagejasse. Hageja ei nõustunud ka väitega, et nõuded on osaliselt aegunud. Hageja vaidles vastu kostjate käsitlusele viivise nõude liigse koormavuse kohta. Arvestatud viivise nõuded on kujunenud poolte vahel kokkulepitud tingimuste alusel. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,023 % päevas, mis on seadusjärgne viivitusintressi määr.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid vähendada põhivõla summat ja jätta rahuldamata või vähendada viivise ning jätkuva viivise nõuet. Kostjad leidsid, et hüpoteeki seades pidi hageja arvestama asjaolud, et hüpoteek kataks vajaduse korral hageja võimalikud põhi- ja kõrvalnõuded. Hageja kui professionaalne laenuandja pidi objektiivselt hindama tagatisvara(korteri) turuväärtust. Hagejal lasub vastutus kanda tagatisvara väärtuse vähenemisest tingitud riske. Kostjad leiavad, et on alus kohaldada VÕS § 127 lg-d 2, 3, § 139, § 140.
Hageja nõuded kostjate suhtes on vähemalt osaliselt aegunud. Hageja nõuded muutusid sissenõutavaks iga graafikujärgse osamakse ulatuses (TsÜS § 146 lg 1, §154). Seega aegusid 2009.a lõpuks sissenõutavaks muutunud hageja nõuded 01.01.2013.a. Hagiavaldus on kohtusse esitatud 12.12.2013.a. Kostjad taotlesid viivisenõude rahuldamata jätmist ulatuses, milles see ületab seadusjärgset viivise määra (VÕS § 415 lg 1, § 113 lg 1, 5, § 34, § 161 lg 2). Hageja on ebamõistlikult kaua viivitanud viivisenõude esitamisega, s.o üle 3 aasta. K. Horm hagi ei tunnistanud, paludes jätta tema vastus suunatud nõuded täielikult rahuldamata. K. Horm on seisukohal, et tema nime märkimine laenulepingu lisas laenusaajana ja temalt laenulepingu lisale allkirja võtmine ei too K. Hormi suhtes kaasa lepingujärgseid laenusaaja kohustusi ning laenuleping on K. Hormi suhtes rahatu. K. Horm ei saanud hagejalt raha ega omandanud mingeid õigus laenu arvelt ostetud korteri suhtes. K. Rätsepp töötab miinimumpalgaga ning K. Horm sissetulek koosneb sotsiaalabitoetustest. Kostjatel puuduvad vara ja säästud, millele sissenõuet saaks pöörata. Laenulepingust ei tulene kohustusi menetlustasu ja kindlustusmaksete tasumiseks. Menetlustasu määrad on põhjendamatult kõrged. Selles osas palusid kostjad jätta hagi rahuldamata. Hageja nõue menetlustasu ja kindlustusmaksete tasumiseks puudutab ka perioodi enne laenulepingu lisa sõlmimist, s.o enne väidetava võlasuhte tekkimist hageja ja K. Hormi vahel.
3.Kaari Horm esitas 01.09.2014.a vastuhagi AS Swedbank laenulepingust nr 07-135246-EV tuleneva rahalise nõude tasaarvestamiseks, tuginedes TsÜS § 138 lg-tele 1, 2, VÕS § 14, § 115 lg 1, § 127, § 402, krediidiasutuse seaduse § 83 lg 3. Vastuhagiavalduses märgitu kohaselt ei saanud Kaari Horm laenulepingu lisa allkirjastamisel AS-lt Swedbank rahalisi vahendeid ja ei omandanud varalisi õigusi korteriomandi XXX suhtes. K. Hormile ei selgitatud laenulepingu lisa allkirjastamisel piisava põhjalikkusega lepingust tulenevaid võimalikke õiguslikke tagajärgi. Laenulepingu lisa ei allkirjastatud pangakontoris vaid notaribüroos tagamiskokkuleppe muutmise lepinguga kaasnevalt. K. Horm ei omanud laenulepingu lisa allkirjastamise momendil ei kinnisvara ja realiseerimiskõlbulikku vallasvara ega püsivat sissetulekut. Panga esindaja ei huvitunud K. Hormi varanduslikust seisundist. AS Swedbank sõlmis teadvalt laenulepingu lisa varatu isikuga, kellel puudus reaalne võimalus maksekohustuse täitmiseks. Vastuhagi esitajal puudub igasugune seos AS-l Swedbank tekkinud laenukahjuga ja sellist nõuet saab tasaarvestada AS Swedbank krediidi tagastamise nõudega. Kuna K. Horm ei saanud krediidilepingu lisa allkirjastamisel reaalseid rahalisi vaheneid ega varalisi õigusi, siis on K. Hormi nõudeks põhihagi hind. Vastuhagi rahuldamisel säilib AS-l Swedbank nõue krediidi tegeliku saaja K. Rätsepa vastu. 20.04.2009.a taotluses on K. Horm märkinud oma töökohaks Vilja Äri OÜ ja netopalgaks 4000 krooni. Laenulepingu lisa allkirjastamise ajaks 31.07.2009.a oli K. Hormi töösuhe Vilja Äri OÜga lõppenud ning K. Hormil puudus püsiv sissetulek. Laenulepingu lisa allkirjastamisel K. Hormilt täiendavaid selgitusi ei küsitud ja K. Horm ei osanud ise sellele tähelepanu juhtida.
4.AS Swedbank vastuhagiga ei nõustunud ja palus jätta see rahuldamata. Kaari Hormi ja Kuido Rätsepa puhul on tegemist kaaslaenusaajatega, kes vastutavad laenuandja ees võetud (solidaar)kohustuste ees solidaarvõlgnikena. Nende vaheline sisesuhe ei mõjuta laenuandja õigusi. Kaaslaenusaajaga lepingu allkirjastamisel tagati kliendile piisava põhjalikkusega lepingu punktide selgitamine ning õiguslikele tagajärgedele tähelepanu juhtimine. Asjaolu, et kõnealune
lepingu lisa sõlmiti notari juures ja koos tagatiskokkuleppe muutmisega, ei oma selgitamisprotsessi osas tähtsust, kuna kliendile antakse informatsiooni olenemata lepingu sõlmimise asukohast ja samaaegselt allkirjastatavate tagatiskokkulepete olemasolust. Notari juures viibisid nii laenusaaja Kuido Rätsepp kui ka kaaslaenusaaja Kaari Horm. Järelikult selgitati kaaslaenajale Kaari Hormile, millised riskid ja kohustused kaasnevad lepingu sõlmimise ja tagatavate nõuete muutmisega. Laenulepingu lisa sõlmiti seetõttu, et laenusaaja Kuido Rätsepp soovis saada maksepuhkust ning pank nõustus sellega tingimusel, et Kuido Rätsepp leiab lähikondse, kes saab laenulepingu lisa alusel kaaslaenusaajaks. Kuido Rätsepp teatas AS-le Swedbank, et kaaslaenusaajaks hakkab tema elukaaslane Kaari Horm. Kaari Horm esitas laenutaotluse internetipanga vahendusel 20.04.2009.a, märkides oma töökohaks Vilja Äri OÜ, tööstaažiks kuni 1 aasta ja netopalgaks 4 000 Eesti krooni. Taotluse kinnitamisega tõendas K. Horm, et kõik taotluses toodud andmed on täielikud ja õiged ning volitas AS-i Swedbank kontrollima ja täpsustama kõiki esitatud andmeid nende algallikatest. AS Swedbank analüüsis K. Hormi arvelduskonto väljavõtet ja püüdis telefoni teel täpsustada laenutaotlusest nähtuvaid asjaolusid (mh kas K. Hormi kontole tehtud sularaha sissemaksete puhul võib olla tegemist sularahas saadud töötasu arvelduskontole maksmisega). Laenuandja tutvus ka K. Hormi pensionikonto väljavõttega, saades kinnitust, et K. Hormi keskmine netotöötasu oli 4 000 Eesti krooni. Lisaks selgitati välja, et K. Horm ja Kuido Rätsepp on elukaaslased ja toimivad ühise leibkonnana. AS Swedbank kontrollis piisavalt K. Hormi maksevõimet ja tuvastas muuhulgas, et K. Hormil on püsiv igakuine sissetulek. Laenulepingu nr 07-135246-EV lisa sõlmimisel on piisavalt hinnatud K. Hormi maksejõulisust. AS Swedbank ei ole käitunud vastuolus KAS § 83 lg 3 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõttega ja on K. Hormiga lepingueelsetel läbirääkimistel ja lepingu sõlmimisel tegutsenud kooskõlas VÕS § 14 sätestatuga, tehes kõik endast oleneva K. Hormi krediidivõime hindamiseks. AS Swedbank märkis, et solidaarvastutusega lepingu (sh laenulepingu lisa) sõlmimisel võetakse laenusaajate maksejõulisuse ja konkreetsest lepingust tulenevate kohustuste täitmise võimalikkuse analüüsimisel arvesse laenusaajaid koos (ühise leibkonnana). Seetõttu analüüsis AS Swedbank Kaari Hormi ja Kuido Rätseppa maksevõimet ühiselt. Kuigi Kuido Rätsepp oli kaotanud töö ja tegeles aktiivselt tööotsimisega, siis laekus tema kontole igakuiselt töötuskindlustushüvitis summas 3 233,80 Eesti krooni. Seega oli Kaari Hormi ja Kuido Rätsepa kui ühise leibkonna keskmine kuusissetulek umbes 7 233,00 Eesti krooni. Põhiosa maksepuhkuse ajal oli igakuise intressimakse suuruseks 1 365,96 Eesti krooni ning maksepuhkuse lõppedes sai igakuiste maksete suuruseks 1 500,82 Eesti krooni (95,92 eurot). AS Swedbank on 02.06.2009.a lisa sõlmimisel silmas pidanud, et pärast maksepuhkuse lõppemist moodustaks laenumakse laenusaajate sissetulekust kindlasti vähem kui 50 % (käesoleval juhul moodustas laenumakse ca 21 % laenusaajate sissetulekust). Samuti on pank arvestanud, et pärast maksepuhkuse lõppemist moodustaks laenumakse Kaari Hormi kui kaaslaenusaaja sissetulekust vähem kui 50 % (käesoleval juhul moodustas laenumakse K. Hormi sissetulekust ca 37,5 %).
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus rahuldas 15.12.2014.a otsusega AS Swedbank hagi Kuido Rätsepa vastu ja mõistis Kuido Rätsepalt välja AS Swedbank kasuks võlgnevuse 18 355,06 eurot, millele
lisandub jooksev viivis. Maakohus rahuldas 15.12.2014.a otsusega ühtlasi Kaari Hormi vastuhagi AS Swedbank vastu.
5.1.Kohus märkis, et vaidlust ei ole laenulepingu sõlmimise ega lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise üle. Poolte vahel on vaidlus hagi osalise aegumise küsimuses, kostjate poolt osade hageja nõuete ning viiviste suurusega mittenõustumises. Vastuhagis on lisaks vaidlus selle üle, kas AS-i Swedbank poolt Kaari Hormiga lepingu sõlmimine oli kooskõlas kehtivate õigusnormidega.
5.2.Maakohus ei nõustunud kostjatega, et hageja nõue on aegunud. Hageja edastas kostjatele ülesütlemisteate 01.06.2011.a. ja palus kostjatel tasuda lepingust tulenev võlgnevus hiljemalt 16.06.2011.a, hoiatades kostjaid, et juhul kui võlgnevust tähtaegselt ei tasuta, on hageja sunnitud ennetähtaegselt lepingu üles ütlema. Hageja luges lepingu üles öelduks 20.06.2011.a ja realiseeris hüpoteegi. Täitemenetluse algatamise avalduse esitas hageja kohtutäiturile 17.08.2011.a, mis katkestas hageja nõude aegumise. Aegumine algas TsÜS § 159 lg 1 alusel uuesti. Hageja esitas hagi kohtule 12.12.2013.a. Hageja nõue ei ole aegunud TsÜS § 146, 147 tulenevalt.
5.3.Maakohus leidis, et puudub alus viivisenõude vähendamiseks ja kõrvalnõuete (osaliseks) rahuldamata jätmiseks. Hageja on arvestanud viivist 0,023 % päevas, mis on seadusjärgne viivitusintressi määr. Kostja on oma allkirjaga nõustunud seadusjärgse viivitusintressi määraga ja pidi lepingut rikkudes ette nägema, et tal tuleb viivitusintressi maksta. Kostja on oma allkirjaga nõustunud laenulepingu p-s 4.8. sätestatuga ja kohustunud tasuma laenulepingu ning sellega seotud lepingute täitmisega seotud kõik kulud, sh panga kasuks tagatise seadmisega, ümbervormistamisega, kustutamisega ja/või loovutamisega (sh notari tasu, riigilõiv) ning kindlustamisega kaasnevad kulud. Maakohus asus seisukohale, et nimetatud kulusid saab käsitleda laenulepingust tulenevate kohustustena ning on võimalik rakendada lepingulist tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
5.4.Maakohus leidis, et vastuhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus leidis, et ehkki laenutaotluse esitamisel kinnitas K. Horm, et tema sissetulekuks on netopalk 4000 krooni kuus, siis 02.06.2009.a notaribüroos pangaga lepingu allkirjastamise seisuga ei olnud K. Hormil enam sissetulekut, koosnedes laenulepingu sõlmimise ajal ainult pensionist. Pank ei ole kontrollinud isiku maksevõimet vahetult lepingu lisa sõlmimise aja seisuga. Maakohus asus seisukohale, et laenulepingu lisa sõlmides laiendati võlasuhtes olevate isikute ringi Kaari Horm kaasamisega ilma, et Kaari Horm oleks saanud lepinguga mingi varalise vm hüve. K. Horm sai ainult kohustuse laenu tasumiseks. AS Swedbank hindas Kaari Hormi krediidivõimet 20.04.2009.a dokumendi järgi, rikkudes sellega krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3. AS Swedbank ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning seega võttis AS Swedbank endale riski anda laenu isikule, kelle käest ei saa loota laenu tagasimakseid.
5.5.Maakohus nõustus vastuhagejaga, et vastutustundliku laenamise põhimõtte või teavitamiskohustuse rikkumise korral võib vastuhagi esitaja nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14, § 115 lg 1 alusel. Maakohus asus seisukohale, et antud juhul on tegemist lepingueelse kohustuse rikkumisega ja kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud (VÕS § 127, nn usalduskahju hüvitamine) ja kooskõlas kohustuste eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendaks see kõigi krediidi lepingust tekkinud negatiivsete tagajärgede hüvitamist, arvestades põhjuslikku seost VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Maakohus leidis, et vastuhagi esitajal puudub igasugune seos
AS-l Swedbank tekkinud laenukahjuga ja esitatud nõuet saab tasaarvestada AS Swedbank krediidi tagastamise nõudega. Kui Kaari Horm olnuks esmalepingu pooleks, siis saaks vastuhagi nõue hõlmata ainult kõrvalnõudeid. Vastuhagi rahuldamisel säilib AS-il Swedbank nõue krediidi tegeliku saaja Kuido Rätsepa vastu. Maakohus märkis, et vabaabielusuhtest tekkinud leibkonna varasuhtele ei saa rajada järeldust laenu tagasimakse garantii olemasolust. Isikute maksevõimekust tulnuks hinnata mitte leibkonnast kui tervikust lähtudes, vaid sellesse leibkonda kuuluvatest isikutest eraldi võetuna. Vabaabielu ei kohusta isikuid teineteist materiaalselt abistama.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.AS Swedbank esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 15. detsembri 2014.a otsuse osalist tühistamist. Apellant palub teha tühistatavas osas uue otsuse, millega jätta rahuldamata Kaari Hormi (vastustaja 2) vastuhagi ja mõista Kaari Hormilt apellandi kasuks välja võlgnevus 18 355,06 eurot koos lisanduva viivisega. Apellatsioonkaebuses ei vaidlustata maakohtu otsust osas, millega rahuldati AS-i Swedbank hagiavaldus Kuido Rätsepa (vastustaja 1) vastu. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei vähenda asjaolu, et vastustaja 2 ei saanud apellandilt laenulepingu lisa sõlmimisel otsest hüve, tema vastutust lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Lepinguga saadavate hüvede jaotamine on kaaslaenusaajate vahelise sisesuhte küsimus, mida krediidiandja mõjutada ei saa; 2) oli lepingu tagatisvara aadressiga XXX Valga linn vastustajate ühiseks elukohaks, mistõttu oli vastustajal 2 põhjendatud huvi lepingu lisa sõlmimiseks. Vastustajal 1 olid tekkinud makseraskused lepingust tulenevate kohustuste täitmisel, püüti koos leida lahendus vältimaks laenulepingu ennetähtaegset lõpetamist apellandi poolt ning ühise eluaseme sundmüüki, mistõttu esitas vastustaja 2 apellandile 20.04.2009.a laenutaotluse, väljendades selgelt oma tahet asuda lepingu pooleks; 3) on vastustaja 202.06.2009.a allkirjastatud lepingu lisa punktis 4.18 kinnitanud, et ta on laenulepingu ja selle tüüptingimused läbi lugenud ja saanud üksikasjalikku teavet laenulepingust ja tüüptingimustest ning eelnimetatutest tulenevate õiguste ja kohustuste kohta ning on nendest täielikult aru saanud, need vastavad tema tahtele ja ta on nende tingimustega nõus. Vastustaja 2 on oma allkirjaga kinnitanud, et pank on teda teavitanud ja tema on aru saanud laenulepingu sõlmimisega kaasnevatest ohtudest. Märgitud laenulepingu punkt on lepingus märgitud rõhutatult tumedas kirjas, mistõttu ei saanud antud lepingutingimus jääda vastustajale 2 märkamatuks; 4) on arusaamatu maakohtu järeldus, et vastustajal 2 puudub igasugune seos apellandile tekkinud laenukahjuga. Vastustajate puhul on tegemist kaaslaenusaajatega, kes vastutavad apellandi ees võetud (solidaar)kohustuste ulatuses solidaarvõlgnikena. Vastustaja 2 vastuväited lepingust tulenevale nõudele on otsitud ning kohati pahatahtlikud, vabanemaks lepingust tulenevast kohustusest; 5) ei nõustu apellant maakohtu seisukohaga ja leiab, et on laenulepingu lisa sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja ei ole rikkunud lepingueelseid kohustusi laenusaaja maksevõime hindamisel. Apellant leiab, et tal oli õigus eeldada, et vastustaja 2 teadis oma laenu eesmärki ja finantsolukorda ning esitas apellandile enda huvi, vajaduse ja finantsolukorra kohta õiget informatsiooni (Finantsinspektsiooni 14.02.2014.a otsusega
kehtestatud soovituslik juhend vastutustundliku laenamise nõuete osas – edaspidi FI juhend – punkt 5.5); 6) langetati lepingu lisa sõlmimise otsus mais 2009.a. Vastustajalt 2 saadud teabe ning pensionikontolt nähtuva info põhjal (28.05.2009.a laekumine) võis apellant 02.06.2009.a laenulepingu lisa allkirjastamisel eeldada, et laenusaaja sissetulekud ei ole muutnud. Samuti võis apellant vastustaja 2 poolt esitatud informatsiooni ja apellandile teadaolevate asjaolude põhjal oletada, et vastustaja 2 maksevõime on ettenähtavas tulevikus jätkusuutlik (FI juhend punkt 9.5.1). Apellant võttis arvesse vastustaja 2 regulaarse sissetuleku, teadaolevate kohustuse ja majapidamiskulude suurust ning hindas, et vastustaja 2 on lepingu lisast tulenevate kohustuste täitmiseks maksevõimeline. Sealjuures moodustas igakuine laenu tagasimakse 37,50 % vastustaja 2 igakuisest netosissetulekust ning muid finantskohustusi apellandile teadaolevalt vastustajal 2 ei olnud; 7) ei kvalifitseeru laenusaaja hilisem makseraskustesse sattumine n-ö vaikimisi krediidiasutuse hooletuseks (FI juhend punkt 5.3). Vastutustundliku laenamise nõude täitmisel ei saa krediiditasutuse tegevust kvalifitseerida konkreetses laenusuhtes vastutustundliku laenamise nõude rikkumisena, kui see puudutab asjaolusid, mis ei ole krediidiasutuse otsese kontrolli all (nt laenusaaja poolt tema tegeliku laenuhuvi, olemasolevate finantskohustuste ning muu olulise informatsiooni varjamine, mis võib olla vajalik kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks) (FI juhend punkt 5.4); 8) jättis vastustaja 2 apellandile edastamata informatsiooni oma muutunud sissetulekute osas, mis oli tema krediidivõimelisuse hindamisel määrava tähtsusega. Kui laenusaaja rahaline olukord on laenutaotluse ja lepingu sõlmimise vahelisel perioodil muutunud, siis on tal tulenevalt hea usu (VÕS § 6 lg 1) ja mõistlikkuse (VÕS § 7 lg 1) põhimõtetest ning VÕS § 14 lõigetes 1 ja 2 sätestatust kohustus krediidiandjat sellest teavitada. Kui laenusaaja ei teavita krediidiandjale oluliste asjaolude (mh. sissetuleku) muutumisest, siis kannab ta teavitamata jätmisest tekkivate tagajärgede riisikot; 9) on apellant tõendanud, et vastustaja 2 maksevõimekust hinnati ka leibkonnast eraldivõetuna, mistõttu ei oma käesoleva kaasuse lahendamisel puutumust asjaolu, kas laenu väljastamisel tuleb hinnata laenusaaja maksevõimet leibkonnast kui tervikust lähtudes või leibkonda kuuluvatest isikutest eraldivõetuna. Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega ühise leibkonnana koos elavate laenusaajate maksevõimekuse hindamise küsimuses. Eesti Panga Presidendi poolt välja antud ja 12.12.2014 kinnitatud määrus eluasemelaenu andmise piimäärade ja maksimaalse laenutähtaja kohta § 4 lg 7 sätestab, et kui eluasemelaen võetakse koos kaastaotlejaga, siis summeeritakse laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu lugejas laenusaaja ja kaastaotleja kõik laenu andvale krediidiasutusele teadaolevad laenumaksed ning nimetajas laenusaaja ja kaastaotleja netosissetulekud; 10) on maakohus menetluskulude jaotuse puhul kohaldanud ebaõiget menetlusnormi. Arvestades asjaolu, et maakohus rahuldas apellandi hagi vastustaja 1 vastu terves ulatuses, oleks kohtul tulnud menetluskulude jaotuse osas kohaldada TsMS § 162 lõiget 1. Apellandi hinnangul ei ole vastustaja 1 suhtes kuidagi ebaõiglane või ebamõistlik apellandi menetluskulude (antud juhul hagi esitamisel tasutud riigilõivu) terves ulatuses välja mõistmine. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on menetluskulude vastustajalt 1 välja mõistmine äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
7.Kaari Horm vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on Tartu Maakohtu 15. detsembri 2014.a otsus seaduslik ning asjakohaselt motiveeritud;
2) on pank ära kasutanud Kaari Hormi väheseid õigusalaseid teadmisi, eiranud laenuandjal lasunud selgituskohustust ning lõppkokkuvõttes tekitanud sellega olukorra, mil vastustaja sattus nn “võlaorjusesse”; 3) andis apellant K. Rätsepale sihtotstarbelist laenu 16 692 eurot korteri omandamiseks ning 29.08.2013.a realiseeriti korter hinnaga 1780 eurot. 31.07.2009.a. laenulepingu sõlmimisel pidi apellandile olema teada asjaolu, et laenu tagatisvara turuhind oli kordades langenud ning Kuido Rätsepa laen ei olnud tagatud. Kuido Rätsepp oli töötu. 24.03.2008.a. oli XXX korteriomandile kantud kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge AS Bigbank kasuks. Juba 2009.a. oli selge, et K. Rätsepp ei suuda laenukohustust täita ja leping oleks tulnuks lõpetada ning tagatisvara realiseerida; 4) ei kohtunud ega suhelnud panga esindaja Kaari Hormiga enne lepingu sõlmimist. Kaastaotleja avalduse esitamisel 20.04.2009.a. kajastas vastustaja oma sissetulekuid adekvaatselt. AS Swedbank ei kontrollinud Kaari Hormi töösuhet ning piirdus pensionikonto väljavõttega. Kui pank kohustanuks Kaari Hormi esitama töölepingu koopia või kontrollinuks töösuhtega seonduvat tööandja OÜ Vilja Äri kaudu, olnuks 31.07.2009.a. laenulepingu sõlmimine välistatud. Laenutaotlusest ei tulenenud kohustust informeerida panka olukorra muutumisest. Kuna 31.07.2009.a. laenulepingu sõlmimisel täiendavaid selgitusi või andmeid panga poolt ei nõutud ning piirduti dokumendi ja lisa allkirjastamisega, ei osanud vastustaja ise omapoolselt midagi avaldada; 5) rikkus AS Swedbank jämedalt vastutustundliku laenamise põhimõtet ning ei järginud TsÜS § 138 nõudeid.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses tühistada. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha tühistatud uus otsus ilma asja maakohtule uueks arutamiseks saatmata. AS-i Swedbank hagi tuleb rahuldada ka kostja Kaari Hormi suhtes, mõistes laenulepingust tuleneva võlgnevuse välja Kuido Rätsepp’alt ja Kaari Horm’ilt solidaarselt. Kaari Hormi vastuhagi AS-i Swedbank vastu tuleb jätta rahuldamata. AS-i Swedbank apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
9.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles rahuldati täielikult Swedbank AS-i hagi Kuido Rätsepp’a vastu. TsMS § 456 lg 4 kohaselt on maakohtu otsus seega Kuido Rätsepp’a suhtes jõustunud. Solidaarkohustuse puhul on võimalik vaidlusalust õigussuhet tuvastada ka mõlema kostja suhtes eraldi. Ringkonnakohus käsitleb siiski Kuido Rätseppa käesolevas asjas kaasvastustajana TsMS § 639 lg 2 mõttes.
10.Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohtu otsus ei vasta vastuhagi lahendamist puudutavas osas TsMS § 436 lg-s 1, § 438 lg-s 1 ja § 442 lg-s 5 sätestatud nõuetele ning on vastuoluline. Kohus ei ole võtnud seisukohta, kas AS Swedbank hagi Kaari Hormi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks kuulus rahuldamisele või mitte. Maakohus on käsitlenud üksnes Kaari Hormi esitatud vastuhagi AS-i Swedbank vastu. Seejuures on kohtuotsuse resolutsioonis (p 2) märgitud üksnes, et Kaari Hormi vastuhagi AS-i Swedbank vastu rahuldatakse, kuid kohtuotsusest ei nähtu vastuhagi rahuldamise õiguslikud tagajärjed (mh võimalike vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestamine).
Maakohtule esitatud vastuhagis ei esitanud Kaari Horm otsest rahalist nõuet AS-i Swedbank vastu ega taotlenud pangalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitatud kahju eest hüvitise väljamõistmist. Vastuhagiavalduse kohaselt on palutud üksnes vastuhagi rahuldada ning tasaarveldada see AS Swedbank krediidi tagastamise nõudega. VÕS § 197 lg 1 kohaselt tuleb tasaarvestuse eeldusena teha kindlaks, et võlasuhte pooled on kohustatud kumbki maksma teineteisele kindla rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus nii seda, kas AS-l Swedbank on nõudeõigus Kaari Hormi vastu, kui ka seda, kas Kaari Hormil on tasaarvestuse teostamist võimaldav vastunõudeõigus AS-i Swedbank vastu.
11.Ringkonnakohus leiab, et AS-i Swedbank rahaline nõue summas 18 355,06 eurot, millele lisandub jooksev viivis, on lisaks kostja Kuido Rätsepp’ale põhjendatud ja tõendatud ka Kaari Horm’i suhtes. Seega kuulub AS-i Swedbank nõue rahuldamisele mõlema kostja suhtes ning võlgnevus tuleb välja mõista kostjatelt solidaarselt. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et 31.07.2007.a sõlmitud laenulepingu näol oli tegemist tarbijakrediidilepinguga ning sellena on käsitatav ka AS-i Swedbank ja Kaari Hormi vahel 02.06.2009.a sõlmitud laenulepingu lisa. Kaari Horm on kaaslaenusaajana allkirjastanud 02. juunil 2009.a laenulepingu nr 007-135246EV lisa, millega lepiti kokku kehtestada algne 31.07.2007.a laenuleping uues sõnastuses. Lepingust tuleneb, et alates lisa jõustumisest on laenulepingu pooleks ka Kaari Horm. Laenusaajad vastutavad laenulepingust tulenevate kohustuste kohase täitmise eest laenuandja ees solidaarselt (lepingu p 3.17.6). Sealsamas on laenusaaja 2 ehk Kaari Horm kinnitanud, et ta on tutvunud laenulepinguga ning on endale võetud kohustustest täielikult aru saanud. Seega on Kaari Horm väljendanud laenulepingu lisa allkirjastamisega oma tahet olla seotud lepingust tulenevate õiguslike tagajärgedega.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud Kaari Hormi vastuväited hageja nõudele lähtuvalt sellest, et laenusaaja 2 ei saanud laenulepingu alusel reaalset varalist hüve. Laenulepingu lisa punktis 3.17.6 märgitu kujutab endast sisuliselt kohustusega ühinemist VÕS § 178 lg 1 tähenduses. Kohustusega ühinemine võib toimuda eesmärgiga anda võlausaldajale lisatagatis suhetes varasema võlgnikuga. Sellisel juhul on kohustusega ühinemine oma olemuselt lähedane käendusele. Seejuures ei oma tähtsust, kas kohustusega ühinev isik sai osa varalisest hüvest, mida võlausaldaja võimaldas esialgse lepingu järgi kohustatud isikule. Ka käenduse puhul ei olene käendajal võlausaldaja suhtes kohustuste tekkimine sellest, kas käendaja sai võlausaldajalt vahetut varalist vm hüve. Sarnaselt käendussuhtega on kaaslaenusaajate vaheline hüvede jaotus nende sisesuhte küsimus ning see ei mõjuta võlausaldaja õigusi. Kohustusega ühinemine toob VÕS § 178 lg 4 kohaselt kaasa senise võlgniku ja kohustusega ühinenud isiku solidaarvastutuse. Käesoleval juhul on pooltevahelise lepingu punktis 3.17.6 sõnaselgelt sätestatud, et mõlemad laenusaajad vastutavad laenulepingust tulenevate kohustuste kohase täitmise eest panga ees solidaarselt. Seega ei saanud solidaarse kohustuse tekkimine olla Kaari Hormi jaoks üllatav ning ta on kinnitanud oma tahet olla niisuguse tingimusega õiguslikult seotud.
13.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtade ja põhjendustega selles osas, milles maakohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud ning et puuduvad alused vähendamaks põhinõuet või kõrvalnõudeid. 02.06.2009.a sõlmitud laenulepingu lisast tuleneb üheselt, et pooled leppisid kokku kehtestada laenuleping uues sõnastuses ning alates lisa jõustumisest on
laenulepingu pooleks ka Kaari Horm. Laenusaajad kohustusid vastutama panga ees solidaarselt kõigi laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, mistõttu ei oma tähtsust asjaolu, et mingis osas võis võlgnevus pärineda ajast, mil Kaari Horm ei olnud veel laenulepinguga ühinenud. Ringkonnakohus täpsustab, et iga laenulepingust tuleneva osamakse puhul sai kohaldada TsÜS §-s 154 sätestatud korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõuete aegumistähtaega (s.o iga kuu laenu osamakse nõue aegus eraldi kolme aasta möödumisel) enne lepingu ülesütlemist. Laenulepingu ennetähtaegse ülesütlemisega 20.06.2011.a muutus aga kogu hageja nõue sissenõutavaks ning kohaldamisele kuuluvad TsÜS § 147 lg-d 1 ja 2. Seega muutus hageja nõue kostjate suhtes sissenõutavaks 21.06.2011.a, millisest ajast oli hagejal õigus nõuda kostjatelt kogu kohustuse täitmist. Arvestades panga poolt kohtutäiturile täitemenetluse avalduse esitamist 17.08.2011 katkes ja algas nõude aegumine TsÜS § 159 lg 1 alusel uuesti. Hagi esitamise seisuga 12.12.2013.a ei olnud hageja nõue seega aegunud.
14.Hagi rahuldamata jätmise aluseks ei ole asjaolu, et laenu tagatiseks seati korteriomandile hüpoteek summas 340 000 krooni (21 728,96 eurot), kuid täitemenetluses õnnestus kõnealune korter realiseerida vaid 1 780 euro eest. Asja materjalidest nähtub, et 31.07.2007.a võõrandas Valgas XXX asuva korteri varasem omanik selle Kuido Rätsepp’ale hinnaga 263 000 krooni (16 808,76 eurot). Esialgse 31.07.2007.a laenulepinguga andis pank Kuido Rätsepp’ale laenu summas 16 692 eurot, mis on vastavuses korteriomandi ostu-müügilepingus kokkulepitud müügihinnaga. Vaatamata laenu tagatisena hüpoteegi seadmisele ei piirdunud laenusaajate vastutus laenusumma tagasimaksmisel üksnes tagatise väärtusega ning tagatisvara turuväärtuse vähenemise riisiko ei läinud üle krediidiandjale. Eeltoodust lähtudes kuulub hagi rahuldamisele ka kaaslaenusaaja Kaari Horm’i suhtes, kes vastutab koos Kuido Rätsepp’aga solidaarselt AS-i Swedbank ees 31.07.2007.a laenulepingust ja 02.06.2009.a sõlmitud laenulepingu lisast tulenevate kohustuste täitmise eest.
15.Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole Kaari Horm’i vastuhagi AS-i Swedbank vastu ning vastuhagi rahuldamiseks puudub alus. Tõendatuks ei saa lugeda AS-i Swedbank poolt Kaari Horm’ile lepingueelsete kohustuste rikkumisega varalise kahju tekitamist 19 588,50 euro ulatuses.
16.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud etteheited, nagu oleks AS Swedbank 02.06.2009.a laenulepingu lisa sõlmimisel rikkunud Kaari Hormi suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet või teavitamiskohustust. Krediidiandja on lähtunud laenutaotleja poolt esitatud andmetest tema sissetulekute kohta ning neid kättesaadavas ulatuses kontrollinud. Kaaslaenutaotlus on internetipanga vahendusel täidetud 20.04.2009.a (tl 124, 126) ning laenulepingu lisa on sõlmitud 02.06.2009.a, s.o pisut enam kui kuu aega pärast kaaslaenutaotluse esitamist. Kuna lisaks kontrollis pank ka Kaari Hormi pensionikonto väljavõtet perioodist 01.01.2009 – 02.06.2009 (tl 128), mille kohaselt toimus viimane laekumine 28.05.2009.a, sai pank lähtuda eeldusest, et kaaslaenutaotleja sissetulek ei ole võrreldes taotluses esitatuga muutunud. Olemasoleva info põhjal ei tekkinud pangal kohustust pöörduda täiendavalt veel järelepärimistega laenutaotleja tööandja poole. VÕS § 14 lg-te 1 ja 2 kohaselt tulnuks Kaari Hormil endal teavitada panka, juhul kui laenulepingu lisa allkirjastamise aja seisuga oli tema varaline seisund ja maksevõime oluliselt muutunud. Ringkonnakohus on seisukohal, et laenuandja on arvesse võtnud nii kaaslaenutaotleja regulaarset sissetulekut, teadaolevaid kohustusi ja majapidamiskulude suurust kui ka põhjendatult arvestanud mõlema kaaslaenusaaja maksevõimekust nii eraldi võetuna kui ka ühiselt, s.o leibkonnana. Olukorras, kus pangale teadaolevalt moodustas igakuine laenu tagasimakse 37,5 % Kaari Hormi igakuisest netosissetulekust ning muid finantskohustusi Kaari
Hormil panga andmetel ei olnud, puudub alus heita pangale ette vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist.
17.Ringkonnakohtu arvates on täiesti põhjendamata maakohtu seisukoht, mille kohaselt loeti panga poolt kaaslaenutaotlejale tekitatud kahjuks kogu võlgnevus summas 19 588,50 eurot. Arvestamata on jäetud solidaarvõlgnike vahelisest sisesuhtest tulenev võimalus esitada tagasinõue teise solidaarvõlgniku vastu. VÕS § 69 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb solidaarvõlgnikel omavahelises suhtes üldjuhul täita kohustus võrdsetes osades ning solidaarkohustuse täitnud võlgnikul tekib vastavas osas tagasinõudeõigus teise solidaarvõlgniku vastu. Seega juhul, kui K. Hormil tuleks täita Swedbank AS-i ees laenulepingust nr 07-135246-EV tulenev kohustus, oleks tal õigus nõuda K. Rätsepp’alt tagasi vähemalt 1⁄2 tasutust.
18.Käesoleval juhul on alust arvata, et Kaari Hormi ühinemine Kuido Rätsepp’a poolt 2007. aastal võetud laenukohustusega toimus eesmärgiga anda võlausaldajale (AS-le Swedbank) täiendav tagatis suhetes algse laenusaaja, s.o Kuido Rätsepp’aga. AS Swedbank on menetluses tuginenud asjaoludele, mille kohaselt sattus Kuido Rätsepp laenulepingu täitmisel makseraskustesse ning soovis saada maksepuhkust, mille eeltingimusena nõudis pank kaaslaenusaaja leidmist. Sellest lähtudes tekivad VÕS § 178 lg 4 ja VÕS § 152 koostoimest tulenevalt kohustusega ühinenud isikul käendaja õigused, sh õigus nõuda põhivõlgnikult kogu võlausaldajale tasutud summa tagastamist. Seega jääb kaaslaenutaotlejate vahelises suhtes kogu võlgnevus eelduslikult Kuido Rätsepp’a kanda.
19.Kaari Horm ei ole tuginenud asjaoludele, mille kohaselt ei olnud ta teadlik Kuido Rätsepp’a varalisest seisundist ja maksevõimest ning et nimetatud asjaoludest jättis teda teavitamata laenuandja AS Swedbank. Vastupidi, apellant on viidanud sellele, et kaaslaenutaotlejate ja vastustajate näol oli tegemist elukaaslastega, Valgas XXX asunud korter oli nende ühiseks eluasemeks ning seega oli Kaari Hormil ka äratuntav huvi kaaslaenutaotlejana Kuido Rätsepp’a poolt võetud laenukohustusega ühinemise vastu. Eeltooduga seoses ei oleks millegagi põhjendatud jätta AS-i Swedbank kanda riisikot, et Kaari Horm’il võib osutuda raskendatuks põhilaenusaajalt Kuido Rätsepp’a vastu tagasinõudeõiguse teostamine. Kuna kinnitust ei ole leidnud Kaari Horm’il rahalise nõude olemasolu AS-i Swedbank vastu, siis puudub alus menetlusosaliste vahelises suhtes tasaarvestuse teostamiseks. Sellega seoses tuleb Kaari Hormi vastuhagi AS-i Swedbank vastu jätta rahuldamata.
20.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb TsMS § 173 lg 3 alusel muuta menetluskulude jaotust. Maakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate Kuido Rätsepp’a ja Kaari Hormi kanda. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad Kaari Hormi kanda. Kuna Tartu Maakohtu 02.06.2014.a määrusega anti Kaari Hormile riigi õigusabi hilisema hüvitamiskohustuseta, jäävad maakohtus ja ringkonnakohtus Kaari Hormile osutatud riigi õigusabi kulud riigi kanda. Alates 1. jaanuarist 2015. a on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015. a, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (Riigikohtu tsiviilasi nr 3-2-1-147-14,
p 22). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
21.Ringkonnakohus märgib, et maakohus on oma otsuse resolutsiooni punktis 1.3 mõistnud alusetult välja Kuido Rätsepp’alt AS-i Swedbank kasuks viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagiavalduses on hageja küll kohtult sellekohase otsustuse tegemist taotlenud, kuid kohus ei ole kontrollinud taotluse lahendamise võimalikkust. Võimalus kohustada menetlusosalist tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist tulenes maakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud TsMS redaktsioonis § 177 lõikest 2 (käesoleval ajal TsMS § 177 lg 4). Sellekohase otsustuse tegemine on aga võimalik lahendis, millega määratakse kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Käesoleval juhul ei ole kohtuotsuses määratud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, vaid üksnes menetluskulude jaotus. Seetõttu ei ole maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 1.3 võimalik täita vaatamata sellele, et Kuido Rätsepp ei ole maakohtu otsust vaidlustanud. Eeltoodust lähtudes jätab ringkonnakohus sellekohase otsustuse käesoleva kohtuotsuse tervikresolutsioonis märkimata. See ei takista menetlusosalisel taotlemast menetluskulude rahalisele kindlaksmääramisele suunatud lahendis kulude hüvitamiseks kohustatud isikult viivise väljamõistmist.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.