Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Condor Inkasso OÜ hagi D. D.`i vastu võlgnevuse 1202,74 euro ja lisanduva viivise nõudes. Viru Maakohtu 14.04.2015 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse.

1(2)

Kohtul ei ole õnnestunud kostjale hagimaterjale kätte toimetada, kohtudokumendid on tagastatud kohtule märgetega „välja nõudmata“. 20.10.2015 nõudekirjaga kohustas kohus hageja esindajat hiljemalt 14 päeva jooksul nõudekirja kättesaamisest alates esitama kohtule kostja kirjaliku nõusoleku asja arutamiseks Eesti kohtus (vastavalt Eesti - Vene õigusabilepingu art 21 lg 1, lg 2). Kohus hoiatas, et kohtunõude täitmata jätmise korral, st kui hageja ei esita kostja kirjalikku nõusolekut, jätab kohus hagi läbi vaatamata TsMS § 423 alusel. Hageja esindaja on 20.10.2015 kohtunõude kätte saanud 27.10.2015, kuid ei ole kohtu nõuet täitnud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hagi täiendusega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi asukohaga xxx, omanik. Kohus tuvastas, et rahvastikuregistris puuduvad andmed D. D.`i (sündinud xxx) kohta. Isik päris vaidlusaluse korteriomandi omanik 27.11.2006 kinnistamisavalduse alusel. Kostja elukoht on Venemaa Föderatsioonis. Kohus järeldab, et tegemist on Venemaa kodakondsust omava isikuga. Kohus möönab, et võttis hagi menetlusse ekslikult tuginedes TsMS § 88, mille kohaselt hagi korteriomaniku vastu, mis tuleneb korteriomandiga seotud õigussuhtest, võib esitada ka korteriomandi esemeks oleva kinnisasja asukoha järgi. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti (TsMS § 70 lg 1 ja 2). Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-perekonna- ja kriminaalasjades artikli 21 p 1 alusel kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kohus tuvastas, et kostjal puudub Eesti Vabariigis elukoht. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-14-30347 25.03.2015 tehtud kohtumääruses selgitanud, et „kohtu üldine kohustus kontrollida rahvusvahelist kohtualluvust tuleneb TsMS § 75 lg-st 1. Kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, peab kohus TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel keelduma hagiavalduse menetlusse võtmisest. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 123 tuleneb, et rahvusvahelised lepingud omavad prioriteeti riigisiseste seaduste (sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku) suhtes. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhte kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi Eesti Vene õigusabileping) art 1 sätestab, et ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. See käib ka vastavalt kummagi lepingupoole seadusandlusele moodustatud juriidiliste isikute kohta. Ringkonnakohtu hinnangul saab Eesti - Vene õigusabilepingu art 1 alusel asuda seisukohale, et õigusabileping saab kohaldamisele tulla üksnes juhul, kui mõni menetlusosalistest omab Venemaa kodakondsust.“ Seega ei ole Eesti kohus antud juhul pädev asja arutama ja hagi tuleb esitada Vene Föderatsiooni kohtusse kostja elukoha järgi. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hagi läbi vaatamata, kuna hagi ei allu Eesti kohtule. 2(2)

Kohus selgitab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1).

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse määruses, millega jäetakse hagi läbi vaatamata (TsMS § 173 lg 1). Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kui hagiavaldus on jäetud läbi vaatamata, on hagejal õigus esitada taotlus tasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

3(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.