Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
17. september 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-3037
Tsiviilasi
A.A. i hagi B.B. i vastu elatise saamiseks. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 16. juuni 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.A. i määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (määruskaebuse esitaja): A.A. , isikukood XXX), seaduslik esindaja C.C. , lepinguline esindaja Olesja Polehhina Kostja (vastustaja): B.B. (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 16. juuni 2020. a määrus osas, millega kohus mõistis kostjalt B.B. ilt hageja A.A. i kasuks välja menetluskulud väiksemas ulatuses kui 1035 eurot. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista B.B. ilt A.A. i kasuks välja menetluskulud 1035 eurot. Samuti täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni, märkides, et B.B. il tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda A.A. ile viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni
võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Muus osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, täiendades maakohtu määruse põhjendusi.
Lugeda Viru Maakohtu 16. juuni 2020. a määruse resolutsiooni kehtivaks terviklikuks sõnastatuks:
Rahuldada A.A. i menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt.
3.2.Välja mõista B.B. ilt A.A. i kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 1035 eurot.
3.3.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb B.B. il tasuda A.A. ile viivist alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.A.A. (hageja; laps) esitas 25. veebruaril 2019 oma seadusliku esindaja C.C. (ema) kaudu Viru Maakohtule hagiavalduse B.B. i (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 25. veebruarist 2019 igakuise elatise 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni ning määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et kostja on kohustatud tasuma elatist iga jooksva kuu 1. kuupäevaks kalendrikuu eest ette hageja ema arveldusarvele. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Viru Maakohus rahuldas 10. septembri 2019. a otsusega hagi (otsuse resolutsiooni p-s 1 märgitu järgi on hagi rahuldatud osaliselt). Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja alates 25. veebruarist 2019 igakuise elatisena 270 eurot hageja ülalpidamiseks kuni hageja täisealisuseni või tema vajaduste muutumiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Otsuse resolutsiooni kohaselt tuleb elatis kanda hageja ema arvelduskontole. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
3.Kostja esitas 8. oktoobril 2019 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ning hageja
5.novembril 2019 vastuapellatsioonkaebuse.
4.Tartu Ringkonnakohus tühistas 16. märtsi 2020. a otsusega Viru Maakohtu
10.septembri 2019. a otsuse osas, millega kostjalt mõisteti välja alates 25. veebruarist 2019 igakuine elatis 270 eurot, ning osas, millega mõisteti välja elatis muutuva suurusena mitte
vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Samuti tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega mõistis kostjalt alates 25. veebruarist 2019 hageja kasuks välja igakuise elatise suuruses pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvestatud pool (50%) perehüvitiste seaduse § 15 ja § 16 lg 1 p 1 alusel makstavast igakuisest lapsetoetusest. Samuti täiendas ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni otsustusega lahendi täitmise korra osas selliselt, et elatise maksed tuleb tasuda jooksva kuu 1. kuupäevaks kalendrikuu eest ette. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus jättis menetluskulud (sh apellatsioonkaebuste esitamisest tingitud kulud) 10% ulatuses hageja kanda ja 90% ulatuses kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 21. aprillil 2020.
5.Hageja esitas 28. mail 2020 Viru Maakohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja õigusabikulud 1550 eurot, sh maakohtus 750 eurot ning ringkonnakohtus 800 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi maakohtu menetluses järgmiselt: hagiavalduse koostamine (1 tund 30 minutit); kohtuistungiks ettevalmistamine (30 minutit); kohtuistung (1 tund); tõendite kogumine, 26. juuni 2019. a seisukoha koostamine (3 tundi); lõplike seisukohtade koostamine (1 tund 30 minutit). Apellatsioonimenetluses on hageja lepinguline esindaja osutanud õigusabi järgmiselt: kohtuotsuse analüüs (1 tund); apellatsiooniga tutvumine ja vastuse koostamine (3 tundi 30 minutit); vastuapellatsiooni koostamine (1 tund 30 minutit); kohtuistungiks ettevalmistamine, kohtuistungil osalemine (2 tundi).
Kostja ei nõustunud hageja lepingulise esindaja kulude suurusega.
Kostja hinnangul oli hageja lepingulise esindaja ajakulu mõlemas kohtuastmes ülepaisutatud ning põhjendamatult suur. Asjas oli esitatud lihtne elatisenõue. Eelduslikult tunneb hageja lepinguline esindaja seadusi, suudab neis orienteeruda, oskab eristada vajaliku ebavajalikust, on kursis elatise väljamõistmise kohtupraktikaga, mistõttu ei peaks 2-leheküljelise hagi, seisukohtade koostamisele, vajalike tõendite esitamisele, apellatsiooniga tutvumisele, vastuapellatsiooni koostamisele ning kohtuistungiks ettevalmistumisele kuluma nii palju aega, kui nimekirjas on näidatud. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust ning seda, et sama esindaja on hagejat esindanud menetluse algusest, oli kostja
arvates hageja esindaja põhjendatud ajakuluks 7 tundi, s.o maakohtus 3 tundi ja ringkonnakohtus 4 tundi.
MAAKOHTU SEISUKOHT
7.Tartu Maakohus rahuldas 16. juuni 2020. a määrusega hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 900 eurot. Maakohus leidis, et hageja esindaja tunnitasu määr 100 eurot on põhjendatud. Maakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja menetluskulud põhjendamatult suured. Arvestades hageja esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, oli maakohtu arvates hageja esindaja põhjendatud õigusabikulud mõlemas kohtuastmes kokku 1000 eurot (10 tundi). Kuna menetluskulud olid jäänud hageja kanda 10% ulatuses (100 eurot) ja kostja kanda 90% ulatuses, mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 900 eurot. Maakohus märkis määruse põhjendustes, et hageja taotluse alusel tuleb menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
8.Hageja esitas 7. juulil 2020 määruskaebuse, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1395 eurot ning viivise sellelt menetluskulude summalt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus määruse resolutsioonis lahendanud hageja taotlust menetluskuludelt väljamõistmisele kuuluva viivise kohta. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et põhjendatud menetluskulud mõlemas kohtuastmes kokku on 10 tundi. Kohus ületas menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire. Hageja lepingulise esindaja ajakulu mõlemas kohtuastmes kokku oli 15 tundi 30 minutit. Tsiviilasjas toimus kaks kohtuistungit. Maakohtu istung kestis 1 tund ning esindajal kulus selle ettevalmistamiseks aega 30 minutit. Ringkonnakohtu istung kestis 1 tund ning esindajal kulus selle ettevalmistamiseks aega 1 tund. Hagiavalduse koostamisele kulus esindajal aega 1 tund 30 minutit. Tegemist on mõistliku ajakuluga, kuna hagi koostamine eeldab enda asjaoludega kurssi viimist, tõendite kogumist ja seejärel menetlusdokumendi koostamist. Hageja 26. juuni 2019. a 3-leheküljelise seisukoha koostamiseks ja tõendite kogumiseks kulus esindajal aega 3 tundi. See hõlmas hageja seisukoha koostamist ja tõendite kogumist ning kostja vastuse ja tõendite analüüsi. Lähtuvalt üldtunnustatud praktikast, kuulub ühe lehekülje kirjutamiseks üks tund. Enne tõendite kohtule esitamist peab esindaja kontrollima nende õiguspärasust, hindama, kas üks või teine tõend saab olla üldse tõendiks. Esindaja ei tee eelnimetatud tööd tasuta. Hageja rõhutab, et menetluskulude kindlaksmääramisel lähtub kohus ka menetlusdokumendi sisust.
Hageja esimese astme menetluses lõplike seisukohade koostamiseks kulus esindajal aega 1 tund 30 minutit. See kulu on täies ulatuses põhjendatud ja vajalik, arvestades esitatud menetlusdokumendi mahtu ja sisu. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega tekkisid hagejale täiendavad õigusabikulud. Selleks, et vastata kostja kaebusele ja kontrollida, kas esineb alus vastuapellatsiooni esitamiseks, pidi hageja esindaja maakohtu otsust analüüsima (1 tund). Hageja esindajal kulus apellatsioonkaebuse analüüsile ja vastuse koostamisele 3 tundi 30 minutit. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega ka täiendavad tõendid, mida pidi analüüsima ja nende suhtes seisukoha kujundama. Vastus apellatsioonkaebusele on 3,5 lehekülge, milles käsitletakse mh kostja uusi tõendeid. Seega vastusele kulutatud aeg 3 tundi 30 minutit on põhjendatud ja vajalik. Vastuapellatsiooni koostamiseks kulus 1 tund 30 minutit, mis on samuti põhjendatud ja vajalik kulu.
Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.
Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kohus ületas diskretsioonipiire. Võttes arvesse kõiki esindaja poolt esitatud materjale ja nende sisu, on maakohtu poolt määratud õigusabikulud põhjendatud. Kümnest tunnist kaks kulus kohtuistungitele ning kaheksa tundi kulus esindaja poolt kohtule materjalide koostamisele. Tegemist on lihtsa elatisnõudega. Hageja väidab määruskaebuses mitmel korral, et nii suur ajakulu on tingitud sellest, et ta pidi ennast asjaoludega kurssi viima, tõendeid koguma ja kohtuistungiteks ette valmistama. Kostja arvates hagiavalduse koostamise, kostja vastusega tutvumise ja omapoolse seisukoha esitamisega on esindaja ennast menetlusega täielikult kurssi viinud. Uusi asjaolusid menetluse jooksul ei tekkinud. Kostja ei nõustu, et ühe lehekülje kirjutamiseks kulub aega üks tund. Osadel lehekülgedest on üksnes menetlusosaliste nimed ning seaduse tekst. Teksti kopeerimine ja selle kleepimine ei saa võtta nii palju aega, kui hageja esindaja väidab. Hageja esindaja väidab, et ta esitas ise tõendeid ning analüüsis kostja poolt esitatud tõendeid. Ainuke tõend, mille hageja esindaja esitas, oli ostutšekk nohuvastastele ravimitele. Kostja poolt esitatud ostutšekkide kohta oskas esindaja vaid väita, et need olid ebavajalikud kulud. Kostja on arvamusel, et ostutšekkide läbivaatamine ning ühe lausega hinnangu andmine ei saa võtta nii palju aega, kui esindaja väidab. Käesolevas tsiviilasjas toimus kaks kohtuistungit, mida soovis hageja, kuigi kostja oli nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuistungid kestsid kokku kaks tundi, mis viitab tsiviilasja lihtsusele. Need kaks tundi on võetud ka arvesse hageja esindaja õigusabikulude hindamisel.
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud väiksemas ulatuses kui 1035 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks
välja menetluskulud 1035 eurot. Samuti tuleb täiendada maakohtu määruse resolutsiooni, märkides, et välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb kostjal tasuda viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lisaks tuleb täiendada maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
12.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja palub määruskaebuses suurendada kostjalt väljamõistetavate menetluskulude suurust 1395 euroni. Määruskaebuse põhjendustest ei nähtu, et hageja sooviks vaidlustada määrust osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 900 eurot. Selles osas ei riiva ega kitsenda maakohtu määrus ka hageja õigusi. Ringkonnakohus kontrollib seega maakohtu määrust osas, milles hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jäeti rahuldamata.
13.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine (sh nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kuluva aja hindamine) on kohtu diskretsiooniotsus, mistõttu saab kõrgema astme kohus sellesse sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu 9. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole praegusel juhul TsMS § 175 lg-st 1 tulenevat kaalutlusõigust menetlustoimingutele kuluva aja hindamisel kohaselt teostanud. Maakohtu määrus tuleb hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue määruse.
14.Hageja on menetluskulude nimekirjas palunud kindlaks määrata lepingulise esindaja kulu maakohtus 7 tunni 30 minuti ulatuses (750 eurot; II kd, tl 20) ja ringkonnakohtus 8 tunni ulatuses (800 eurot; II kd, tl 85). Maakohus on vaidlustatud määruses märkinud, et nõustub kostja seisukohtadega, et hageja lepingulise esindaja menetluskulud on põhjendamatult suured. Maakohus leidis, et arvestades hageja esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, on hageja esindaja põhjendatud õigusabikulud mõlemas kohtuastmes kokku 10 tunni ulatuses.
14.1.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendamatult vähendanud hageja lepingulise esindaja menetlustoimingute ajakulu. Samuti ei selgu määruse põhjendustest, milliseid hageja lepingulise esindaja kulusid pidas maakohus põhjendatuks ja milliste kuluridade arvelt toimus 5 tunni 30 minuti ulatuses kulude vähendamine. Maakohus ei ole hageja esindaja poolt kantud kulusid analüüsinud ega hinnanud kulude põhjendatust ja vajalikkust. Selliselt rikkus maakohus määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 465 lg 2 p 8). Ringkonnakohus peab võimalikuks selle rikkumise ise kõrvaldada.
14.1.1.Kohtule esitatava menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning õigusliku positsiooni väljatöötamist. Siiski ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks ja vajalikuks hüvitamisele kuuluvaks kuluks maakohtus 26. juuni 2019. a seisukoha koostamise ajakulu 3 tundi ja lõplike seisukohtade koostamise ajakulu 1 tund 30 minutit, nagu on märkinud hageja. Hageja on määruskaebuses rõhutanud töö mahu hindamisel esitatud menetlusdokumentide lehekülgede arvu. Ringkonnakohtu hinnangul seadus ega kohtupraktika sellist lähenemist ei toeta ning hinnang menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aja põhjendatusele dokumentide lehekülgede arvust lähtudes ei kujutaks endast menetluskulu põhjendatuse ja vajalikkuse sisulist kontrolli. Ringkonnakohus märgib, et ajakulu tuleb hinnata dokumentide sisu, nende tutvumiseks või koostamiseks tehtud eeldatava töömahu alusel. Ringkonnakohus leiab, arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust, esitatud dokumentide sisu ja mahtu, et 26. juuni 2019. a seisukoha koostamise põhjendatud ajakulu on 2 tundi ning lõplike seisukohtade koostamise põhjendatud ajakulu 1 tund.
14.1.2.Ringkonnakohtu arvates ei ole käesoleval juhul põhjendatud hageja esindaja eraldi ajakulu maakohtu otsuse analüüsimisele. Ringkonnakohus nõustub, et aega kulub ka menetlusdokumentidega tutvumisele, kuid peab seda osaks kohtule esitatud menetlusdokumentide koostamisest.
14.1.3.Samuti ei pea ringkonnakohus TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks ja vajalikuks hüvitamisele kuuluvaks kuluks apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu 3 tundi 30 minutit, nagu on märkinud hageja. Kuivõrd O. Polehhina oli hageja lepinguline esindaja juba maakohtus, oli ta eelduslikult vaidluse sisu ja asjaoludega tuttav. Lisaks kordas hageja selles menetlusdokumendis osaliselt juba maakohtu menetluses esitatud väiteid. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust, esitatud dokumendi sisu ja mahtu, on apellatsioonkaebuse vastuse koostamise põhjendatud ajakulu 2 tundi.
14.1.4.Seega on ringkonnakohtu arvates hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu maakohtus 600 eurot (s.o 6 tundi tunnitasuga 100 eurot) ja ringkonnakohtus 550 eurot (s.o 5 tundi 30 minutit tunnitasuga 100 eurot). Arvestades, et ringkonnakohus jättis 16. märtsi 2020. a otsusega menetluskulud 10% ulatuses hageja kanda ja 90% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskulud 1035 eurot.
15.TsMS § 442 lg 5 teise lause kohaselt peab kohtuotsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. See kehtib TsMS § 463 lg-st 2 tulenevalt ka kohtumääruse resolutsiooni kohta. Praegusel juhul maakohtu määruse resolutsioon nendele nõuetele ei vasta. Hageja on menetluskulude nimekirjas palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise menetluskulude summalt kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (II kd, tl-d 20 ja 85). Maakohus on vaidlustatud määruse põhjendavas osas leidnud, et hageja taotluse alusel tuleb menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samas ei nähtu selline maakohtu otsustus lahendi resolutsioonist.
Ringkonnakohus parandab kõnealuse maakohtu vea ning täpsustab maakohtu määruse resolutsiooni, märkides, et hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
17.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
18.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.