Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt M. K.lt hageja Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kasuks 370 (kolmsada seitsekümmend) eurot 34 senti, millest 280, 99 eurot on põhinõue ja 89, 35 eurot viivis.
Ülejäänud osas jätta viivisenõue rahuldamata.
A. K.i vastu esitatud nõude osas lõpetada tsiviilasja menetlus.
Menetluskulud jätta poolte kanda võrdsetes osades (50:50).
5.1 Välja mõista M. K.lt hageja Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kasuks hageja menetluskulude katteks 207 (kakssada seitse) eurot 50 senti. 5.2 Välja mõista M. K.lt Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (207, 50 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ esitas 26.06.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. K.lt 2 663, 38 euro nõudes. Kohus tegi 30.06.2015.a võlgnikule makseettepaneku, millele M. K. esitas 22.07.2015.a vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 21.08.2015.a maksekäsu kiirmenetluse ning nõue M. K. vastu anti üle maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Esialgselt (25.09.2015.a esitatud hagis) esitas Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ nõude M. K. ja A. K.i vastu ja palus A. K.i menetlusse kaasata kostjana. Hageja lähtus kinnistusraamatu kandest, mille kohaselt kuulub Soo 16-35 korteriomand M. K. ja A. K.i kaasomandisse, mistõttu on mõlemad kaasomanikud solidaarvõlgnikud VÕS § 65 lg 2 mõttes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis A. K. Kiviõli Kinnsivarahoolduse OÜ-ga 17.11.2003.a hoolduslepingu, mille p 4.1 järgi on korteriomanik kohustatud iga kuu 25. kuupäevaks tasuma Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ poolt osutatavate teenuste eest vastavalt Kiviõli Linnavalitsuse kehtestatud tariifile. Hageja märgib, et nõue A. K.i vastu tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingust. Nõue M. K. vastu aga käsundita asjaajamisest. Ajavahemikus 31.12.2005 – 31.01.2009 on kinnisvarahooldus esitanud kostjatele tasumiseks arveid kokku summas 1 964, 72 eurot, sellest tasutud on 1 417, 04 eurot. Võlgnevus seega 547, 68 eurot. Kostjate põhivõlg hagiavalduse esitamise esisuga on 547, 68 eurot. Hageja arvestab nõudelt vastavalt VÕS § 113 lg 1 viivist M. K. suhtes seadusjärgses määras (0,022% põhinõudest päevas) alates kostjatele esitatud viimase arve 31.01.2009 nr 327673 tasumise tähtpäevale järgnevast päevast alates so 26.02.2009 kuni hagi esitamiseni (25.09.2015) 2402 viivitatud päeva eest kokku 289, 41 eurot. Kostja A. K.i suhtes arvestab hageja viivist hoolduslepingu p 10 sätestatud määras so 0,07% tasumisega viivitatud summast iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestab viiviseid alates kostjale esitatud viimase 31.01.2009.a arve nr 327673 tasumise päevale järgnevast päevast so alates 26.02.2009 kuni hagi esitamiseni. Hagi esitamise seisuga on A.
K.i viivisevõlg hageja ees 2 631, 05 eurot, mida hageja vähendab kuni 162, 91 euroni. Hageja palub esialgses hagis kostjatelt solidaarselt välja mõista põhinõue 547, 68 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised kokku 452, 32 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda ning välja mõista menetluskuludena riigilõiv 175 eurot ja esindaja tasu 240 eurot.
KOSTJA M. K. VASTUS
3.Kostja hagi ei tunnista ja märgib, et on kokkuleppe alusel maksnud Condor Inkasso OÜ arvele 1 290 eurot, mis enamikus osas on arvestatud viiviste kustutamiseks. Kostja palub kohaldada aegumist TsÜS § 146 alusel. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et A. K. suri 2004.a aastal.
HAGI TÄPSUSTUS
12.11.2015.a täpsustas hageja nõuet.
4.1 Hageja loobus nõudest A. K.i vastu. 4.2 Hageja vaidles vastu kostja aegumise vastuväitele ja selgitas, et kuna hageja on võlgnevust tasunud, on aegumine katkenud (TsÜS § 158 lg 1 ja 2). Hageja märgib, et ajavahemikus 31.12.2005 - 31.01.2009 on hageja esitanud kostjale arveid kokku 1 964, 72 eurot. Kostja on kogu vaidlusaluse perioodi tasunud võlgnevust, mitte konkreetselt arveid, mistõttu oli hageja õigustatult arvestanud neid makseid varasema võlgnevuse kustutamiseks tehtud maksetena. 02.04.2014.a sõlmisid Condor Inkasoo OÜ ja kostja võlatunnistuse ja võla tasumise kokkuleppe nr NL-120623-35, milles lepiti kokku, et kostja tasub võlasumma koos intressiga igakuiste maksetena ajavahemikul 18.04.2014.a -18.03.2015.a igakuiselt 50 eurot. Lepingust tulenev kogu võla jääk tuli tagastada 18.04.2015.a Kostja ei ole korrektselt kokkuleppest tulenevat võlgnevust tasunud ning hageja edastatud arvelduste seisust nähtub, et kostjal tuleb tasuda 547, 68 eurot. Hageja kinnitab, et ajavahemikus 15.08.2012.a -25.03.2015.a. on kostja poolt hagejale tasutud 1 191, 90 eurot ja ajavahemikus 17.12.2006 -28.02.2012.a Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ arvelduskontole 491, 83 eurot. Kokku on kostja tasunud võla katteks 1 683, 73 eurot. 4.3 Hageja nõuab kostjalt põhinõudena 280, 99 eurot ning viivist võlatunnistuse ja võla tasumise kokkuleppest tulenevalt 0,2% põhinõudest päevas iga viivitatud päeva eest ehk 159 päeva (alates 19.04.2015 kuni hagi esitamiseni) summas 89, 35 eurot. Hageja nõuab kostjalt täiendavaid viiviseid TsMS § 367 alusel 191, 64 eurot 280, 99 x 0,2% x 365 päeva). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja kostjalt välja mõista hageja kantud menetluskulude katteks 575 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv ja 360 eurot õigusabikulud.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
6.Kohus võtab vastu hageja loobumise nõudest 2004.a surnud A. K.i vastu ja lõpetab selles osas menetluse (TsMS § 429 lg 1).
7.Hageja lõplikuks nõudeks kostja M. K. vastu jäi välja mõista põhivõlg 280, 99 eurot, viivis 89, 35 eurot ja lisanduv viivis TsMS § 367 alusel, kuid mitte rohkem kui 191, 64 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu täies ulatuses. Muuhulgas palub kostja kohaldada aegumist vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 sätestatule.
8.Kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). TsÜS § 146 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisest ning nõue muutub sissenõutavaks ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 1 ja 2). Hageja vaidleb aegumise kohaldamisele vastu ja viitab TsÜS § 158. Tulenevalt TsÜS § 158 lg 1 ja 2 aegumine katkeb ja algab uuesti nõude tunnustamisega ning nõude tunnustamine võib seisneda muuhulgas õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises. Hageja leiab, et võlgnevuse osaline tasumine kostja poolt on käsitletav nõude tunnustamisena. Kohus nõustub hageja seisukohaga. Kohtule esitatud arvelduste seisust (tl 31) ja M. K. pangakonto väljavõttest (tl 48-50) tulenevalt on kostja võlgnevuse katteks makseid teinud nt 2012-2014.a, samuti 2015.a (viimane makse 12.04.2015). Muuhulgas on Condor Inkasso OÜ ja M. K. sõlminud võlatunnistuse ja võla tasumise kokkuleppe (tl 67-68), mille p 1 kohaselt tunnistab M. K. võlgnevust seisuga 02.04.2014.a 1938 eurot. Eeltoodust tulenevalt on aegumistähtaeg katkenud ja alanud uuesti ning hageja nõue kostja vastu ei ole aegunud.
9.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Hageja väidab, et nõue tuleneb käsundita asjaajamisest (VÕS § 1018 jj). Condor Inkasso OÜ ja M. K. sõlmisid 02.04.2014 a võlatunnistuse ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe, mille kohaselt kostja kinnitab, et võlg 02.04.2014.a seisuga on Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ (keda esindab Condor Inkasso OÜ) ees 1 938 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Poolte tahet luua just konstitutiivne kohstus või senine kohustus asendada, peab tõendama võlausaldaja / hageja. Vastasel juhul tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega (vt Riigkohtu 24.04.2006 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06). Kostja tahet luua iseseisev võlaõiguslik suhe, poolte vahel sõlmitud kokkuleppest ei tulene. Kuna tõendatud ei ole, et võlatunnistus oli konstitutiivne, lähtub kohus sellest, et võlatunnistus on deklaratiivne. Deklaratiivse võlatunnistuse põhitagajärg on tõendamiskoormuse ümberpööramine, st võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga või see on lõppenud (vt Riigikohtu 06.02.2012 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11).
Kostja ei ole millegagi tõendanud, et võlatunnistusega tunnistatud võlga tal ei ole või selle täitnud täies ulatuses. Kohtule jääb selgusetuks, millise ajavahemiku eest võlgnevust võla tasumise kokkuleppes märgitud võlasumma hõlmab ja mida sisaldab (kas üksnes põhinõuet või põhinõuet koos kõrvalnõuetega). Kohus lähtub asja lahendamisel hagile lisatud arvelduste seisust tl 31-35, kostja pangakonto väljavõttest tl 48-50, arvelduste seisust tl 51 ja hagi täpsustusest).
10.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6) Hagiavaldusele lisatud arvelduste seisust tulenevalt on hageja kostjale esitanud ajavahemikul 31.12.2005.a -31.01.2009.a osutatud teenuste eest arveid kokku summas 1 964, 72 eurot. Vaidlust ei ole selles, et kostja on tasunud 15.08.2012 -25.03.2015.a OÜ Condor Inkasso OÜ arvelduskontole 1 191, 90 eurot ning 17.12.2006-28.02.2012.a Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ arvelduskontole 491, 83 eurot. Kostja on võlgnevuse katteks tasunud kokku 1 683, 73 eurot (491, 83 eurot + 1 191, 90 eurot). Põhinõue on seega 280, 99 eurot (1 964, 72 - 1 683, 73 eurot).
11.Hageja arvestab viiviseid võlatunnistuse ja võla tasumise ajatamise kokkuleppe nr NL 120623-35 p 6 võla jäägi tagastamise tähtajale 18.04.2015.a järgnevast päevast so alates 19.04.2015 kuni hagi esitamiseni vastavalt kokkuleppe p 6 0,2% põhinõudest päevas iga viivitatud päeva eest so 280, 99 x 0,2% x 159 = 89, 35 eurot Tulenevalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud , väljamõistmist kohtult kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista lisanduva viivise ühe aasta eest (280, 99 x 0,2% x 365 päeva), ning vähendab seda summani 191, 64 (summani, mis liidetuna sissenõutavaks muutunud viivisega ei ületaks põhinõuet). Lisanduva viivise osas märgib kohus järgmist: Viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel, kandes kompensatsioonilist iseloomu. Viivise suurust tuleb võrrelda kohustise rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahju suurusega ning hinnata selle proportsionaalsust. Kohus nõustub, et kostja ei ole kohustust täitnud kohaselt, kuid leiab, et kostja kohustuse rikkumisest ei ole hagejale tekkinud sedavõrd suurt kahju, mis õigustaks viivise väljamõistmist põhinõudega samas ulatuses. Viivise väljamõistmine hageja nõutud ulatuses oleks kostja jaoks aga põhjendamatult koormav ning vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6). Vastavalt VÕS § 6 lg 2, ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohus saab teha sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt nt Riigikohtu 05.01.2011. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-116-10, p 39, lahend tsiviilasjas 3-2-1-43-13 p 14). Selle poolest erineb see viivise
vähendamisest VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi, mida saab nende sätete kohaselt teha üksnes kohustatud lepingupoole nõudmisel. Kohus jätab lisanduva viivise nõude rahuldamata.
12.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
13.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades. Kohus jätab viidatud sättest tulenevalt menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades, st 50% hageja menetluskuludest kannab kostja; 50% kostja menetluskuludest kannab hageja. Vastavalt TsMS § 174 lg 2 määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks 535 eurot, sellest 175 on riigilõiv ja 360 eurot õigusabi kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab kulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et 360 eurot õigusabikulu kahe menetlusdokumendi koostamise eest tavapärases võlaõiguslikuks vaidluses (arvestades muuhulgas põhinõude suurust) on ülepaisutatud. Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks 2 tundi tunnihinnaga 120 eurot, kokku 240 eurot. Kokku on menetluskulud seega 415 eurot (175 + 240), millest kulude jaotust arvestades tuleb pool (so 50%) kanda kostjal M. K.l ehk 207, 50 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.