Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja OÜ-ga Semidec 28.04.2004 krediidiliini lepingu nr 04207/151, mida on hiljem muudetud mitme kokkuleppega. Lepingu ja kokkulepete kohaselt andis hageja Semidec OÜ-le üle kokku 178 880.80 eurot. Lepingu järgi oli Semidec OÜ kohustatud maksma hagejale intressi 19 % krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Bigbank AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr KR. Hageja sõlmis 02.02.2005 Ivo Jagoga ja Tõnu Pärteliga käenduslepingud. Laenusaaja jättis lepingujärgsed kohustused täitmata, samuti ei tasunud laenu kostjad, hoolimata korduvatest kirjalikest meeldetuletustest. 26.11.2013 kuulutas Harju Maakohus välja OÜ Semidec pankroti. Hageja esitas nõude pankrotimenetluses. OÜ Semidec on laenuks saadud 178 880.80 eurost hagejale tagastanud 115 641.04 eurot. Tagastamata on krediidisumma 63 239.76 eurot. 6.11.2014 kohtusse esitatud hagiavalduses nõudis hageja ka sissenõutavaks muutunud viivise 26 086.26 eurot, leppetrahvi ja tagatise väärtuse säilitamise rikkumise eest leppetrahvi väljamõistmist kostjatelt käendajatena, kuid loobus nimetatud nõuetest 27.05.2015 menetlusdokumendis. Kohus on 01.11.2015 jõustunud kohtumäärusega lõpetanud menetluse hageja nimetatud nõuetes hagist loobumise tõttu. Hageja jäi 27.05.2015 menetlusdokumendis põhivõla 63 239.76 eurot ja alates 27.05.2015 arvutatava viivise nõude juurde, kusjuures viivist arvutatakse vastavalt hageja hinnakirjas sätestatule 0,25 % tagastamata krediidisummalt päevas (91,25 % aastas). Kostjad vastutavad OÜ Semidec kohustuse täitmise eest käendajatena. Kohtule ei ole tõendatud, et kostjad ei ole käenduslepingutele ja nende muutmise kokkulepetele isiklikult alla kirjutanud. Laenusaaja pankrotimenetlus ei mõjuta kostjate kohustuse ulatust hageja ees. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud käenduslepingus ei ole kokku lepitud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Hageja on pärast hagiavalduse kohtusse esitamist saanud OÜ Semidec pankrotimenetluses võõrandatud, hageja kasuks hüpoteegiga koormatud tagatise müügist 65 000 eurot, millise summa loeb hageja tasutuks viivise katteks. Vastates kostjate vastuväidetele jääb hageja seisukohale, et hagi T. Pärteli vastu ei ole aegunud. Kostja II kuulus kokkuleppe nr 14 sõlmimise ajal 13.12.2010 Semidec OÜ juhatusse ning saab eeldada, et ta oli teadlik põhivõlgniku majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingutest vaatamata sellele, et kokkuleppe allkirjastas teine juhatuse liige. Hagejal ei ole säilinud tähitud dokumendi saatmise kviitungit, millega tõendada kokkuleppe saatmist T. Pärtelile, kuid hageja tavapraktika kohaselt edastatakse iga uue kokkuleppe sõlmimisel koopia dokumendist ka käendajale. Lisaks on hageja seisukohal, et käenduslepingu p 4 kohaselt tuli käendajale edastada krediidilepingute koopiad, kokkuleppega nr 14 muudeti ainult laenu tagastamise lõpptähtaega. Kokkuleppe nr 13 lõppedes 08.11.2010 oli põhivõlgnikul krediidiandja ees võlgnevus 63 492.81 eurot, mille kohta hageja edastas 25.11.2010 meeldetuletused võlgnevuse tasumiseks nii põhivõlgnikule kui ka kostjatele I ja II. Hageja tõendab seda kirjade ja postikviitungitega. Seega ei saanud T. Pärtel eeldada novembris 2010, et põhivõlgnik on kõik kohustused täitnud. Bigbank AS hinnakirja kohaselt arvestatakse tähtajaks tasumata krediidisummalt viivist 0,25 % päevas. Tegemist on kahe majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku vahel sõlmitud kokkuleppega ning tegemist ei ole ebamõistlikult kõrge viivisemääraga.

Ivo Jago on maksnud OÜ Semidec kohustuse katteks hagejale perioodil 21.11.2011 kuni 29.04.2013 kokku 32 324 eurot, mis on hageja poolt arvestatud viivise katteks. OÜ Semidec pankrotimenetluses laekus hüpoteegi realiseerimisest veel 65 000 eurot, mis on hageja poolt samuti arvestatud viivise katteks. Maksete sidumise järjekord vastab VÕS § 88 lg 8 sätestatule. Kostjate vastuväited hagile Kostjad vaidlevad hagile vastu. Kostja I Ivo Jago on seisukohal, et käenduslepingul olev tema allkiri on võltsitud. I. Jago ei saanud 02.02.2005 käenduslepingule alla kirjutada, sest ta viibis alates jaanuarist 2005 kuni veebruarini 2009 vangistuses. Küll on I. Jago allkirjastanud 02.12.2009 sõlmitud käenduslepingu muutmise kokkuleppe. Lisaks vaidleb I. Jago hagile vastu põhjusel, et hageja on põhivõlgniku pankrotimenetluses oma nõuet vähendanud, see on täidetud ning sellest tulenevalt puudub hagejal kostja vastu nõudeõigus. 22.04.2014 toimus OÜ Semidec pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja vähendas nõuet OÜ Semidec vastu 65 000 euroni. Pankrotimenetluses realiseeriti põhivõlgnikule kuulunud kinnisasi hinnaga 80 690 eurot. Vastavalt 08.01.2015 määrusega kinnitatud jaotusettepanekule maksti hagejale välja 65 000 eurot. Kostja II Tõnu Pärtel on seisukohal, et tema vastu esitatud hagi on aegunud. Hageja ja Semidec OÜ sõlmisid 20.11.2009 Laenulepingu kokkuleppe nr 13 krediidilimiidi tagastamise lõpptähtaja muutmise kohta. Selle kohaselt oli lõpptähtpäev 08.11.2010, millest T. Pärtel käendajana oli teadlik, sest samal kuupäeval sõlmiti ka kokkulepe käenduslepingu muutmise kohta; selle järgi loeti käenduslepingu tähtajaks 01.12.2012. Peale laenu tagastamise lõpptähtpäeva saabumist 08. novembril 2010 ei ole hageja T. Pärtelile kui käendajale esitanud mingeid nõudmisi põhivõlgniku tasumata kohustuste täitmiseks. Hageja saatis 11.12.2013 kostjale II teate Semidec OÜ pankroti väljakuulutamisest, kuid see ei sisaldanud nõuet kostja II vastu. Teate kohaselt pidi kostja II käenduslepingust tulenevate kohustuste rahalisest suurusest teadasaamiseks võlausaldajaga ise ühendust võtma. Kuna viimane kostjale teadaolev Laenulepingu lisakokkuleppe järgne nõude täitmise tähtpäev oli 08.11.2010, aegus hageja võimalik nõue käendaja T. Pärteli vastu kolme aasta möödumisel, so 08.11.2013. Kostja II sai alles hagimaterjalidest teada, et hageja on Semidec OÜ-ga sõlminud 13.12.2010 Laenulepingu kokkuleppe nr 14. Käenduslepingu punkt 4 alusel kohustus hageja võimalike tulevikus hageja ja Semidec OÜ vahel sõlmitavate krediidilepingute koopiad edastama käendaja T. Pärtelile 30 päeva jooksul lepingu sõlmimisest. Kokkuleppe nr 14 koopiat ei ole käendaja saanud. Kui kohus leiab, et hagi ei ole aegunud, vaidleb kostja II hagile vastu ka põhjusel, et hageja nõue on tunnustatud ja rahuldatud Semidec OÜ pankrotimenetluses. Vastuväite sisu on samane kostja I. Jago vastuväitega: T. Pärteli kui käendaja vastutus ei saa olla suurem kui tunnustatud nõue põhivõlgniku vastu 65 000 euro ulatuses. Kostjale II teadaolevalt on hageja sõlminud kostjaga I võla tasumise kokkuleppeid. Kostjale II on teadmata, millal ja kui palju on hagejale tasunud I. Jago. Laenulepingus sätestatud viivise määr tuleneb hageja hinnakirjast. Hageja ei ole tõendanud, milline oli viivise hinnakirjakohane määr perioodil 08.11.2011-26.11.2013. Hageja kodulehel on nähtav hinnakiri alates 19.02.2014. Hageja poolt nõutav viivis on ebamõistlikus suuruses.

Käendaja vastutab võlausaldaja ees põhivõlgnikuga samas ulatuses. PankrS § 35 lg 1 p 6 kohaselt lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Kostjalt ei saa nõuda viivist arvates OÜ Semidec pankroti väljakuulutamisest. Kohtuistungil leidsid kostjate esindajad, et viivise kokkulepe on segane ja kostjatele vastuvõtmatu. Kirjalikes seisukohtades 23.10.2015 asus kostja I. Jago esindaja Tõnis Veltmann seisukohale, et antud juhul ei saa kohaldada hageja poolt nõutavat viivist 91,25 % aastas. Viivise sellist määra ei ole märgitud krediidilepingus, krediidilepingu üldtingimustes, käenduslepingus ega üheski lepingutega seotud dokumendis. Hageja viidatud hinnakiri ei ole ühegi lepingu lisa. Hinnakiri on hageja poolt ühepoolselt koostatav dokument, seda ei ole tutvustatud kostjale, sellega nõustumise kohta ei ole võetud allkirja. Krediidiliini raamlepingust nähtuvalt kohalduvad hageja krediidilepingute üldtingimused. Üldtingimuste p 10.1 näeb ette, et viivist kohustuse rikkumise korral tuleb maksta vastavalt krediidiandja poolt kehtestatud hinnakirjale. Tegemist on kostja I hinnangul tühise tüüptingimusega, sest sellega on põhivõlgniku kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. VÕS § 113 lg 1 kohaselt seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemat viivist saab kokku leppida vaid lepinguga. Krediidilepingus kokku lepitud intressimäär on 19 %, mis kohaldub seaduse järgi viivise määrana, kui kokkulepe viivise määra kohta puudub. Kostja I esindaja on teinud arvestuse, tulenevalt 21.11.2011 seisuga põhivõlast 63239.76 eurot, viivisest arvestusega 19 % aastas põhivõla jäägilt ja I. Jago poolt kuni 29.04.2013 tasutud maksetest hagejale. Arvestuse tulemusena on hageja saanud pärast hüpoteegi realiseerimisest raha kättesaamist 5144.78 eurot rohkem, kui oli põhivõlgniku kohustus võla ja viivise tasumiseks. Hageja nõue on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja II Tõnu Pärteli esindaja Aivar Keskpaik on kirjalikus seisukohas sisuliselt ühinenud kostja I arvamusega viivise määra osas, jäädes samas ka seniste vastuväidete juurde. Kostja II esindaja arvestuse kohaselt on hageja saanud I. Jago maksete ja hüpoteegiga koormatud tagatise võõrandamise arvelt 4 135.04 euro võrra rohkem raha, arvestades viivise määraks 19 % aastas. Lisaks on kostjate vastutus vähenenud selle tõttu, et hageja vähendas OÜ Semidec pankrotimenetluses oma nõuet 65 000 euroni. Hüpoteegiga koormatud tagatis realiseeriti 80 690 euro eest, millest tuleb maha arvata pankrotimenetluse kulu 12 103.50 eurot. Hagejal oleks olnud õigus saada pankrotimenetluses 3 586.50 eurot rohkem, kui ta ei oleks ühegi põhjenduseta vähendanud oma nõuet ainult 65 000 euroni. Hageja tegevuse tõttu on vähenenud käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud tagatise realiseerimisest saadud rahasumma. Seaduse kohaselt (VÕS § 145 lg 5) väheneb vastavas ulatuses käendaja vastutus. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue kostja I ja II vastu on tõendamata ja lisaks on nõue kostja II vastu aegunud. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et OÜ Semidec on saanud krediidiliini raamlepingu nr 04207/15l alusel hagejalt laenu ning sellest oli tagastamata 63 239.76 eurot seisuga 8.11.2011, millal saabus 13.12.2010 Laenulepingu kokkuleppes nr 14 märgitud krediidi tagastamise tähtaeg. Kostja I. Jago on allkirjastanud vähemalt 2.12.2009 käenduslepingu, mille kohaselt ta vastutab põhivõlgniku kohustuste eest, mis tulenevad krediidiandja ja krediidisaaja vahelistest sõlmitavatest kokkulepetest, maksimaalselt 293 993.58 euro

ulatuses. Kostja T. Pärtel on allkirjastanud 2.02.20105 käenduslepingu, mille kohaselt vastutab käendajana OÜ Semidec rahaliste kohustuste täitmise eest samas ulatuses I. Jagoga. Ivo Jago on maksnud OÜ Semidec kohustuse katteks hagejale perioodil 21.11.2011 kuni 29.04.2013 kokku 32 324 eurot. OÜ Semidec pankrotistus ja on käesolevaks ajaks registrist kustutatud. Pankrotimenetluses vähendas hageja oma nõuet OÜ Semidec vastu 65 000 euroni. Hageja kasuks hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügist laekus hagejale pankrotimenetlusest 65 000 eurot. Ivo Jago ei ole kohtule tõendanud, et ta ei ole allkirjastanud 02.02.2005 sõlmitud käenduslepingut (tl 58-59) ja 18.10.2006 sõlmitud kokkulepet käenduslepingu muutmise kohta (tl 63). Vaidlust ei ole 2.12.2009 allkirjastatud käenduslepingu osas (tl 65). Kohus lähtub eeldusest, et I. Jago poolt sõlmitud käendusleping ja selle muutmise lepingud OÜ Semidec kohustuse täitmise tagamiseks AS-i Bigbank ees kehtivad, sest vastupidist pole tõendatud. Käenduslepinguga võetud kohustus on põhivõlgnikuga solidaarne. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 1 kohaselt Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 kohaselt Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 66 lg 1 kohaselt Kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt Kui võlausaldaja on kellegagi solidaarvõlgnikest kokku leppinud, et ta loobub oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike vastu, vabanevad kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud. Kohus on seisukohal, et hageja, vähendades OÜ Semidec pankrotimenetluses põhivõlgnikult nõutavat summat, ei ole sellega loobunud teistelt solidaarvõlgnikelt kohustuse täitmise nõudmise õigusest. Solidaarvõlgnikest käendajad vabanevad kohustusest ainult siis, kui võlausaldaja on sõnaselgelt avaldanud, et ta loobub oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike vastu. Riigikohtu lahendi 3-2-1-64-12 p 41 kohaselt „Riigikohus on leidnud PankrS § 35 lg 1 p 6 tõlgendades, et käendaja suhtes ei kehti põhivõlgniku pankrotimenetluse ajal intressi ja viivise arvestamise keeld (vt Riigikohtu 30. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-121-10, p 13).“ Seega on hagejal õigus nõuda ka pärast põhivõlgniku pankroti välja kuulutamist viivist põhivõlgniku kohustuse käendajatelt. VÕS § 88 lg 8 kohaselt Kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Hageja on OÜ Semidec pankrotimenetluses esitanud nõude 135 965.49 eurot (protokoll tl 119) ning on seda vähendanud 65 000 euroni (tl 107). Kohtule ei ole tõendatud, et hageja oli nõus nõude katmisega esmalt põhivõla ulatuses, st mitte kooskõlas VÕS § 88 lg-s 8 sätestatuga. Kohus on seisukohal, et hagejal oli õigus lugeda Semidec OÜ pankrotimenetlusest laekunud 65 000 eurot esmajärjekorras intressi/viivise katteks. Tulenevalt VÕS §-s 66 lg 1 sätestatust ei vähenenud selle tõttu käendajate kohustus hageja ees, kui hageja loobus osaliselt täitmise nõudest ühe solidaarvõlgniku vastu. Hageja nõue käendaja Tõnu Pärteli vastu on aegunud. Vaidlust ei ole selle üle, et T. Pärtel oli teadlik Kokkuleppe nr 13 sõlmimisest, mille kohaselt oli krediidilimiidi alusel kasutusse võetud raha tagastamise lõpptähtpäev 08.11.2010. Pärast laenu tagastamise

tähtpäeva saabumist on hageja saatnud kostjale kirja 25.11.2010 (tl 158), mille kohaselt „... krediidilepingu lõpptähtpäev on saabunud. 23.11.2010 seisuga on BIGBANK ASile tasumata alljärgnevad summad (toodud Eesti kroonides): põhisumma 992478.75 intressinõue 567.81...“ Kostjat palutakse täita nõudekirjas olev nõue. Tl 160 on tähtkirja saatmise kviitung. Tl 167 on hageja kiri 2.09.2011 kostja T. Pärtelile, mille kohaselt AS Bigbank nõuab käendajalt kohustuse täitmisest, sest OÜ Semidec võlgneb hagejale kokku 3524.78 eurot (intress, kohustistasu, lepingu sõlmimise tasu). Tähtkirjana saatmise kviitungit lisatud ei ole. Kokkulepet nr 14, sõlmitud 13.12.2010 ja allkirjastatud I. Jago poolt, millega muudeti krediidilimiidi tagastamise lõpptähtaega, T. Pärtelile tähituna saadetud ei ole. Pärast seda, kui hageja oli 25.11.2010 kirjaga teatanud T. Pärtelile krediidilepingu täitmise tähtaja saabumisel üles jäänud võlast, pidi laenuandja teavitama T. Pärtelit laenu tagastamise lõpptähtaja pikendamisest vastavalt Kokkuleppele nr 14. T. Pärteliga sõlmitud käendusepingu (tl 60) p 3 kohaselt tuli kõik krediidiandja teated käendajale saata tähitud kirjaga. Hagejal on säilinud tähitud posti kviitung novembrist 2010, kui saadeti teade võlast laenulepingu tähtaja saabumisel, kuid väidetavalt ei ole säilinud kviitungit detsembrist 2010. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud T. Pärteli teavitamist olulisest lepingutingimuse muutmisest: laenu tagastamise tähtaja pikendamisest kuni 8.11.2011. Hageja esindaja arutelu teemal, et OÜ Semidec juhatuse liikmena võis ja pidi T. Pärtel olema teadlik I. Jago poolt allkirjastatud Kokkuleppest nr 14 ei ole asjakohane. T. Pärtel käendas OÜ Semidec kohustust füüsilise isikuna ning tema suhtes tuli hagejal täita käenduslepingus kokkulepitut. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kokkuleppe nr 13 kohaselt oli krediidi tagastamise lõpptähtpäev 8.11.2010. Hageja nõue T. Pärteli vastu aegus 8.11.2013, hagi on kohtusse esitatud 06.11.2014. Hagi kostja I ja II (kui asuda seisukohale, et nõue T. Pärteli vastu siiski ei ole aegunud) vastu tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et hageja nõue on I. Jago poolt hagejale tehtud maksete ning hüpoteegiga koormatud tagatise realiseerimisest saadud raha arvelt täielikult rahuldatud. VÕS § 42 lg 1 kohaselt Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Krediidiliini raamlepingu nr 04207/15l, sõlmitud 28.04.2004, p

toimingute eest ja lepingute muutmise korral tasumisele kuuluvad summad jm tavapärane hinnakorraldus. Miks sellesse hinnakirja on lülitatud viivise määr, mis ei ole tasu toimingu või lepingumuudatuse eest, jääb kohtule arusaamatuks. Kohus on seisukohal, et viivise määra kehtestamine laenuandja hinnakirjas on tühine tüüptingimus. See kahjustab lepingu teist poolt ebamõistlikult, sest laenuvõtjale ei ole ettenähtav viivise määr laenu saamise ajal, selle muutmine ei toimu poolte kokkuleppel ning viivise sissenõudmisel tagasiulatuva aja eest ei ole ei kohustatud isikul ega kohtul võimalik kindlaks teha viivise määra laenusumma laenusaajale kasutusse andmise ajal. Krediidiliinilepingu p 8.2 kohaselt on krediidiandjal õigus lepingus viidatud hinnakirja ühepoolselt muuta. Hinnakirja muutmisest teavitab krediidiandja krediidisaajat mitte vähem kui 1 kuu ette, avaldades vastavasisulise teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Laenusaajal on tulenevalt lepingu punktist 8.3. õigus uue viivisemäära kehtestamisel leping lõpetada, st tagasi maksta kogu laen ja tasuda kõrvalkohustused. Sellest kokkuleppest saab järeldada, et viivise määr muutub ka juba väljastatud laenude osas. Kui laenusaaja 1 kuu jooksul lepingut ei lõpeta, st lepinguga võetud kohustusi ei täida, on ta uue viivisemääraga nõustunud. Kohtu hinnangul on selline viivise määra kokkulepe lepingu teist poolt ebamõistlikult kahjustav. Riigikohtu otsuse 3-2-1-100-05-p 16 kohaselt „Ringkonnakohus on õigesti tõlgendanud seadust ja leidnud, et kui hageja nõuab viivist, kuid pole tõendanud viivise kohta kokkuleppe olemasolu, tuleb tema nõuet käsitada seadusest tuleneva viivise nõudena.“ Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, 2006 lk 385 p 14 kohaselt „Põhimõtteliselt on § 113 dispositiivne, st pooled võivad kokku leppida, et raha maksmisega viivitamisel ei ole võlausaldajal viivisenõuet, samuti võivad pooled kokku leppida § 113 lg-st 1 erinevas viivise suuruses ja arvestamise korras ja tähtajas.“ Kohtu hinnangul on oluline asjaolu, et lisaks viivise maksmise kohustusele on ka viivise suurus kokku lepitud: viivise suurus on selge, kindel, arusaadav ja ettenähtav, mitte ei muutu laenuandja suval ühepoolselt kehtestatava hinnakirjaga ka pärast laenu väljastamist laenusaajale. VÕS § 41 kohaselt Kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. VÕS § 113 lg 1 kohaselt Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Krediidiliini raamlepingu p 1.3. kohaselt on poolte vahel kokku lepitud intressimäär 19 % aastas krediidisumma jäägilt. Mõlema kostja esindajad on esitanud kohtule arvutuse perioodil 21.11.2011 kuni 29.04.2013 I. Jago poolt OÜ Semidec võla katteks tasutud summade ja pankrotimenetluses laekunud raha kohta arvestusega, et viivise määr on mitte hageja nõutud 91,25 % aastas, vaid 19 % aastas, vastavalt kokku lepitud intressimäärale. Kuigi arvutuse tulemused on mõnevõrra erinevad, on mõlemad esindajad jõudnud siiski samale tulemusele selles osas, et hageja on saanud rohkem raha, kui temal on õigus kostjatelt nõuda 19 % suuruse viivise määra korral. Hageja on seisuga 21.11.2011 63 239.76 euro suuruse põhivõla eest saanud hageja enda arvutuste kohaselt I. Jagolt 32 324 eurot ning OÜ Semidec pankrotimenetluses

võõrandatud tagatise arvelt veel 65 000 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja põhivõla nõue on hüvitatud ning temale on makstud piisavas ulatuses (kokku ca 35 000 eurot) viivist põhivõla tasumisega viivitatud aja eest. Kostja II on seisukohal, et tema vastutus on vähenenud tagatise vähenemise summa võrra. OÜ Semidec (kustutatud) kohustused hageja ees olid tagatud hüpoteegiga kostjale kuuluvale kinnistule. Kinnistu võõrandati pankrotimenetluses 80 690 euro eest. Hageja vähendas oma nõuet OÜ Semidec pankrotimenetluses 65 000 euroni, kuid temal oleks olnud tagatise võõrandamisest õigus saada 3 586.50 eurot rohkem, kui ta ei oleks nõuet sedavõrd vähendanud. VÕS § 145 lg 5 kohaselt Kui võlausaldaja tegevuse tulemusena vähenevad käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised, väheneb käendaja vastutus tagatiste vähenemisele vastava summa võrra, kui võlausaldaja ei tõenda, et käendaja kahju on väiksem. Kohus möönab, et kostja vastuväide on asjakohane. Kui kohus ei oleks juba jätnud rahuldamata hagi kostja II vastu aegumise tõttu ja kostja I ja II vastu kokkuleppe puudumise tõttu tühise viivisemäära pärast, peaks kohus arvesse võtma hageja poolt tagatise võõrandamisest saadavast rahast loobumist. Käendajaid, kes teavad, et nende käendatav kohustus on tagatud hüpoteegiga võlgnikule kuuluvale kinnisasjale, saavad ja võivad eeldada, et käendatav kohustus täidetakse eelkõige kinnisasja võõrandamisest saadu arvel. Kui sissenõudja loobub osast kinnisasja võõrandamisest saadavast rahast, annab VÕS § 145 lg 5 kohtule aluse vähendada loobutud ulatuses käendaja(te) vastu esitatavat nõuet. Seega, kui kostja II vastu esitatud hagi ei oleks aegunud ja mõlema kostja vastu esitatud nõue oleks põhjendatud hinnakirjas märgitava viivisemäära kohaldamise tõttu, tuleb käendajatelt välja mõistetavat rahasummat vähendada 3 586.50 euro võrra VÕS § 145 lg 5 alusel. Siiski jääb kohus seisukohale, et hageja nõue tuleb jätta terves ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses... Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.... TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud kanda hagejal. Kostja I menetluskulude suurus on 1 200 eurot. Esindaja töötunni hind on 100 eurot, esindaja on kulutanud 3,5 tundi hagiavaldusega tutvumisele ja kostja kirjaliku vastuse koostamisele, 3,5 tundi kohtuistungiks ettevalmistamisele ja istungil osalemisele ning 5 tundi lõplike seisukohtade koostamisele koos arvutustega. Kostja II menetluskulud on 1 250 eurot. Esindaja töötunni hind on 100 eurot. Asjaoludega tutvumiseks ja kirjaliku vastuse koostamiseks hagile kulus 5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamisele ja istungil osalemisele – 2,5 tundi, lõplike seisukohtade koostamisele ja arvutuste tegemisele – 4 tundi, konsultatsioonidele kliendiga – 1 tund. Hageja esindajale on menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotlused kätte toimetatud, esindaja ei ole kostjate menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosalise esindaja kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et juhul kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, peavad hüvitamisele kuuluvad kulud olema põhjendatud ja vajalikud. Kohus on seisukohal, et kostja I menetluskulud 1 200 euro ulatuses on mõistlikus suuruses ja põhjendatud. Kostja II menetluskulusid vähendab kohus kliendi konsulteerimisele kulutatud aja, so 1 tunni võrra. Kohus on seisukohal, et kliendiga vestluste pidamine ja tema nõustamine ei kuulu kohtumenetluses vajaliku õigusabiteenuse hulka, mille kulu tuleks välja mõista vastaspoolelt. Kohtumenetluses vajalikud kulutused on eeskätt menetlusdokumentide koostamine ja kohtuistungil osalemine. Selle ajakulu eest makstud tasu kuulub välja mõistmisele vastaspoolelt. Kohus vähendab seega kostja II menetluskulusid 1 150 euroni. Nimetatud summa kuulub välja mõistmisele hagejalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.