Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Määruse tegemise aeg ja koht
7.august 2020, Võru kohtumaja
Tsiviilasi
R. M. T. avaldus kohtu loa saamiseks abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita
Menetlusosalised ja nende esindajad
avaldaja R. M. T. (xxxxxx kodanik, isikukood x. , sündinud x. , x. esindaja Merike Roosileht, e-post: [email protected]); puudutatud isik K.K xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, epost: [email protected])
Kohtuistungi aeg
isikute ärakuulamine 04.08.2020
Avalduse kohaselt palub avaldaja anda kohtul luba sõlmida abielu K. K. abieluvõimetõendita, kuna xxxxxxxxx riik ei väljasta Eesti riigis kehtivat tõendit abiellumiseks.
Kohus leiab, et R. M. T. avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 39 lg 1 kohaselt on abieluvõimetõend abielluja elukohavõi kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev
asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi. PKTS § 39 lg 3 kohaselt peab abieluvõimetõendi esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist. Sama paragrahvi lõige 5 järgi võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib kuus kuud. Avaldusele lisatud passi koopiast (tl 3,4) nähtub, et avaldaja on xxxxxx kodanik. R. M. T. ütlustest nähtuvalt on tema elukoht praegu xxxxxxxxx, Eestis on ta käinud juba kümmekond aastat 3-4 kuud ja siin elavad ka tema kaks last (sündinud 2005 ja 2008) Eesti Vabariigist pärit naisega, aga abielus ta varem ei ole olnud. Avaldaja on ärakuulamisel kohtule avaldanud (tl 27), et ta soovib abielluda K. K. takistusi abiellumiseks tal ei ole. Abielu soovivad nad sõlmida xxxxxxx kirikus. Kohus leiab, et käesoleval juhul on abielu sõlmimiseks loa andmise tingimused PKTS § 39 lõigete 3 ja 5 järgi täidetud. xxxxxxxxx ei väljasta välisriigi kodanikele Eesti Vabariigi jaoks aktsepteeritavaid abieluvõimetõendeid ning sel põhjusel tuleb isikul loa saamiseks pöörduda kohtusse. Avaldaja kavatseb abielluda Eesti Vabariigis Võrumaal. Avaldaja enda kinnitusel puuduvad tal takistused abielu sõlmimiseks, ta ei ole abielus olnud ja ei ole eestkostealune. Neil asjaoludel peab kohus põhjendatuks avaldus rahuldada ja anda avaldajale luba abielu sõlmimiseks Eesti Vabariigis ilma abieluvõimetõendita. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb menetlusosaliste menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta avaldaja kanda. TsMS § 550 lg 3 kohaselt kuuluvad hagita perekonnaasjas tehtud määrused täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 660 lg 3 kohaselt maakohtu lõpetava määruse peale hagita menetluses võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigust määrusega on kitsendatud. Käesoleval juhul ühegi isiku õigust ei kitsendata, mistõttu määruskaebuse esitamise õigus küll säilib, ent kohus peab võimalikuks reguleerida täiendavalt määruse kehtima hakkamist ja täitmisele kuulumist TsMS § 478 lg 4 1. lause järgi. Selle sätte kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud. Seega, kui avaldajale on käesolev määrus teatavaks tehtud, siis on määrus kehtiv ja isikul on olemas luba abielu sõlmimiseks Eesti Vabariigis ilma abieluvõimetõendita. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.