lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-38353/41

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 10.11.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-38353/41
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.11.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
855
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-14-38353

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-14-38353

Määruse tegemise aeg ja koht

10. november 2015, Narva kohtumaja

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Aarne Lõhmus

Kohtujurist

Maksim Lütter

Kohtuasi

CREDITREFORM EESTI OÜ hagi A M vastu võlgnevuse nõudes või alternatiivselt kahjuhüvitise nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja:

CREDITREFORM EESTI OÜ

(rk 10887820)

Hageja esindaja:

Triin Reinmaa (lepinguline esindaja)

Kostja:

A M (ik XXX)

Kostja esindaja:

Narva Linnavalitsus (seaduslik esindaja) Galina Vologdina (lepinguline esindaja)

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada CREDITREFORM EESTI OÜ ja A M kompromiss järgnevalt:
1.1.A M tasub CREDITREFORM EESTI OÜ hagis taotletud põhinõude eest 194 (ükssada üheksakümmend neli) eurot 60 senti, kõrvalnõuete eest 36 (kolmkümmend kuus) eurot 28 senti ja menetluskulude eest 187 (ükssada kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti, kõik kokku summa 418 (nelisada kaheksateist) eurot 38 senti, tasudes märgitud summa CREDITREFORM EESTI OÜ arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-s hiljemalt 15. juuniks 2017.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.2.A M tasub punktis 1 (kohtumääruse p 1.1. – kohtu märkus) märgitud summat igakuiste osamaksetena alates 15. jaanuarist 2016, kandes iga kuu 15-ks kuupäevaks CREDITREFORM EESTI OÜ arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-s vähemalt 23 (kakskümmend kolm) eurot.
1.3.A M poolt punktis 2 (kohtumääruse p 1.2. – kohtu märkus) märgitud maksete tasumisega viivitamisel kohustub A M tasuma viivist määras 0,03% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest.
1.4.A M poolt punktis 2 (kohtumääruse p 1.2. – kohtu märkus) märgitud kolme osamakse tasumisega viivitamise korral on CREDITREFORM EESTI OÜ-l õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja A M kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses. 1(3)

2-14-38353

1.5.Käesolevas kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2.Lõpetada tsiviilasja nr 2-14-38353 menetlus.
3.Jaotada menetluskulud vastavalt kompromissile.
4.Jätta kompromisslepingus nimetamata CREDITREFORM EESTI OÜ menetluskulud tema enda kanda.
5.Jätta kompromisslepingus nimetamata A M menetluskulud tema enda kanda.
6.Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad.
7.Menetluskulude tagastamise lahendab kohus eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-14-38353, CREDITREFORM EESTI OÜ hagi A M vastu võlgnevuse nõudes või alternatiivselt kahjuhüvitise nõudes. Pooled esitasid kohtule kompromisslepingu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi; komproimissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 2(3)

2-14-38353 Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja 2 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 176 lg 1 ja 2 alusel kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates. Kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus on kompromisslepingus kindlaks määratud. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja esitamist, kuna pooled on menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kokku leppinud. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. Hageja esitas taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses kompromissi sõlmimisega. Kohus lahendab menetluskulude tagastamise eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja