lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-2414/19

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 29.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-2414/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1488
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-2414

Tsiviilasi

R.N. hagi A.N. vastu elatise vähendamiseks

Menetlusosalised esindajad

ja

nende



Hageja: R.N. (isikukood XXX, elukoht XXX, tel XXX, e-post XXX)



Kostja: A.N. (isikukood XXX, elukoht XXX)



Kostja seaduslik esindaja: K.T. (isikukood XXX, elukoht XXX, tel XXX, e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata R.N. hagi A.N. vastu elatise vähendamiseks.
2.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
3.Jätta A.N. menetluskulud hageja kanda.
4.Jätta menetluskulud kindlaks määramata, kuna kostjal menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 18.08.20262-26-10383/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 17.08.20262-26-14893/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 12.08.20262-26-4412/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 11.08.20262-26-108932/15Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 10.08.20262-26-4492/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.08.20262-26-13173/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.R.N. (hageja) esitas 13.02.2020 Tartu Maakohtule hagi A.N. (kostja) vastu elatise vähendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja XXX, kellelt kohtutäitur võtab XXX pensionist ära elatisvõlgnevuse katteks. Hageja palub kustutada elatise võlgnevus summas 11 500 eurot, kuna on selle summa juba kostjale maksnud. Lisaks palub hageja vähendada elatise suurust 100 euroni kuus (tl 1).

KOSTJA SEISUKOHT

2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja palub asjas menetlus lõpetada, kuna tsiviilasjas nr XXX suurendati 02.04.2013 tagaseljaotsusega hagejalt väljamõistetud elatist kostja kasuks miinimummäärani ning kostja ei soovi vastava summa muutmist. Kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et hageja on perioodil 13.02.2013-20.11.2014 tasunud kostjale

2-20-2414 elatiseks kokku 1954,70 eurot, perioodil 17.06.2016-20.12.2016 kokku 525,99 eurot, 18.01.2017-21.12.2018 kokku 2044,90 eurot, perioodil 16.01.2019-18.03.2020 kokku 1581,60 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
4.Tartu Maakohtu 2. aprilli 2013 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr XXX suurendati R.N. Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX kohtuotsusega tsiviilasjas nr XXX väljamõistetud elatist alates 21.01.2013 ning mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis miinimummääras.
5.13.02.2020 esitas hageja kohtule hagi elatise vähendamiseks 100 euroni kuus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt on poolel õigus esitada hagi jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud perioodiliste maksete muutmiseks, kui pärast asja arutamise lõppu on muutunud maksete väljamõistmise aluseks olevad asjaolud. Riigikohtu praktika kohaselt võib üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36; 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Hageja seisukoht on, et elatise vähendamine on põhjustatud asjaolust, et ta on osalise töövõimega. Tema töövõimetoetusest makstakse XXX elatisevõlgnevuse katteks, mistõttu ei ole ta võimeline maksma rohkem kui 100 eurot kuus. Seega on hagi elatise vähendamiseks lubatav. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-69-13 märkinud, et kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist ei saa nõuda tagasiulatuvalt, vaid alates hagi esitamisest. (p 15). Eelnevast tulenevalt lahendab kohus hageja elatise vähendamise nõuet alates 13.02.2020, s.o alates hagi esitamisest.
6.Lisaks on hageja palunud kustutada elatise võlgnevus summas 11 500 eurot. Kohus selgitab hageja elatisevõlgnevuse kustutamise osas, et PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, ehk A.N. Samas on hageja avaldanud, et elatise võlgnevusest tuleb maha arvestada kostja seaduslikule esindajale hageja poolt soetatud sõiduauto maksumus ja sõiduauto remonditasud. Kohus juhib hageja tähelepanu sellele, et nimetatud nõuded on suunatud K.T. vastu, mitte A.N. vastu. Seega jätab kohus selles osas hageja väited tähelepanuta, kuna hageja väidetav nõue ei ole suunatud A.N. vaid K.T. vastu. Kohus selgitab, et kui hageja leiab, et on kostja seaduslikule esindajale ostnud auto ja teinud sellele kulutusi, on hagejal õigus esitada vastavasisuline hagi K.T. vastu.
7.Järgnevalt hindab kohus elatise vähendamise nõuet.
8.Tsiviilasja nr 2-13-3741 menetlemisel on tuvastatud järgmised asjaolud: 8.1 R.N. ja K.T. kooselust on sündinud laps A.N. Kostja ei osale piisavalt oma lapse ülalpidamises, teeb seda kaootiliselt ja ebapiisavas ulatuses. K.T. lapse seadusliku esindajana taotles kohtusse esitatud hagis välja mõista kostjalt elatis miinimummääras. 8.2 Kostja oma kirjalikus vastuses ei esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu lahendas kohus asja tagaseljaotsusega. 2(4)

2-20-2414

9.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. A.N. on R.N. alaealine laps.
10.Tartu Maakohtu 02.04.2013 tagaseljaotsusega on R.N. välja mõistetud elatis, mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p-dele 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. TsMS § 459 kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis hagejalt elatise välja (Riigikohtu 16.01.2013.a lahend tsiviilasjas nr 3-21-160-12 p 16). Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäära. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes PKS § 102 lg 2 2. ja 3. lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures PKS § 102 lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel. PKS § 102 lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema sissetuleku vähenemine töötasu osas. Elatise suuruse muutmist õigustavaid asjaolusid peab tõendama hageja. Seega tuli hagejal tõendada, et pärast maakohtu 02.04.2013 lahendi jõustumist on muutunud elatisemakse suurust mõjutanud asjaolud ja käesoleval ajal esinevad hagejal PKS § 102 lg 2 2. ja 3. lauses kirjeldatud asjaolud, mis õigustavad elatise tasumist alla miinimumi. Eesti Töötukassa poolt on hinnatud hageja XXX (tlk 30-32), millest nähtub, et R.N. on osaline töövõime alates 20.02.2020 ja uus töövõime hindamise tähtpäev on 19.02.2023. Töövõimetoetuse päevamäär on kuni 19.02.2023 XXX eurot (tlk 30). Maksu- ja Tolliameti väljavõtte kohaselt R.N. XXX ei käi. Äriregistrist nähtuvalt on hageja 12.10.2017 registreeritud FIE-na. Hageja poolt 14.04.2020 kohtule esitatud SEB pangakonto väljavõttest ei nähtu, et perioodil 01.10.2019-14.04.2020 oleks hageja pangakontot üldse kasutanud või sinna oleks laekunud mingisuguseid hüvitisi, toetusi või tasusid. Samuti ei nähtu, et hageja oleks antud kontolt elamiskulusid tasunud või süüa ostnud. Seega pole hageja kohtule selgitanud, millised on tema igakuised sissetulekud ja püsikulutused. Hageja ei ole esitanud kohtule selle konto väljavõtet kuhu laekub hageja töövõimetoetus ja muud sissetulekud. Täitemenetluse registrist nähtub, et hageja suhtes on algatatud 23 täitemenetlust, milledes peamiseks sissenõudjaks on Politsei- ja Piirivalveamet ning peamiseks nõudeks kohtuvälise menetleja trahvinõue. Hageja palub vähendada väljamõistetud elatist 100 eurole kuus. Hagiavalduses viitab hageja, et tema töövõime on vähenenud (tlk 30-32). Samas ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks, et hageja sissetulekud on muutunud. 2013 aasta tagaseljaotsus on tehtud ilma

3(4)

2-20-2414 R.N. osaluseta. R.N. sai hagimaterjalid 2012. aastal küll isiklikult kätte, kuid ei vastanud hagiavaldusele. Kohus on 23.03.2020 hagejale edastatud kirjas selgitanud, et kui hageja soovib elatise vähendamist tuleb tal tõendada, kuidas on asjaolud võrreldes eelmise kohtuotsuse tegemise ajaga muutunud (tlk 27). Kohus möönab, et osalise töövõimetuse määramine võib sissetulekuid mõjutada. Kohtule nähtub Maksu- ja Tolliameti väljavõttest, et hageja töötasult on ametlikke makse makstud viimati mais 2007 aastal. R.N. on registreerinud ennast 12.10.2017 füüsilisest isikust ettevõtjana. Seega nähtub kohtule pigem, et hageja sissetulek võib olla hoopis suurenenud võrreldes 2013 aasta lahendiga. Pigem on hageja huvi mitte näidata oma sissetulekuid kuna hageja suhtes on täitmisel 23 täitemenetlust. Hageja poolt kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei oleks hagejal justkui mitte ühtegi kulutust. Samas nähtub kostja poolt esitatud dokumentidest, et kohtutäituri vahendusel on kostja kontole laekunud igakuiselt umbes 100 eurot. Kui lugeda tõeseks hageja poolt hagiavalduses märgitu, siis peaks hagejal enda ülalpidamiseks kuluma 100 eurot kuus (pool töövõimetoetusest), mis ei ole aga eluliselt usutav. Seega ei ole hageja esitanud kohtule tegelikke andmeid oma sissetulekute ja väljaminekute kohta. Lähtudes asjaolust, et hageja ei ole tõendanud, et tema sissetulekud oleksid 2013. aastast muutunud, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hagi jäetakse rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuivõrd kostjal menetluskulud puuduvad, jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.08.20262-26-9113/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.08.20262-26-10025/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja