Perekonnaõigus › Abielulahutus

Asjaolud ja menetluse käik

XXX esitas Tartu Maakohtule 09.04.2020.a hagi abielu lahutamise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 13.04.2020.a. Poolte abielu on sõlmitud XX.XX.XXXX (kanne nr XXX). Hagi kohaselt abielusuhted on lõppenud 3 kuud tagasi, põhjuseks vaimne vägivald ja ahistav jälitamine. Poolte ühine laps WWW (s. XX.XX.XXXX) jääb ema juurde. Perekonnanime muutusi ei taotleta. Kostja on istungil lahutusega nõus. Kohtu põhjendused, menetluskulude jaotus Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Osundatud sätete alusel ning poolte istungil esitatud asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 100 eurot, mis on hageja poolt juba tasutud. /digitaalselt allkirjastatud/ Andrus Miilaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.