Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-19-19502 võimalik tõestada piltidega või küsida laste käest. Kuni 2014.a. hageja täies mahus maksis õppe- ja huviringide kulud lastele 500-600 euro ulatuses igakuiselt. 2014.a alguses hagejal algasid finantsraskused terviserikke pärast, hageja teatas sellest ja laste ema hakkas hagejaga püsivalt tülitsema ja sai veel agressiivsemaks, ehkki tema ja tema abikaasa tulu oli hagejaga võrreldes palju suurem. Laste ema ootas seaduses määratud aja 1 aasta ning esitas hagi alimentide määramiseks. 2020.a hagejal on sündinud veel üks poeg ning hageja praeguses peres on 3 väikest last, teised lapsed on kuue- ja kaheaastane. Viimase poole aasta jooksul hageja terviseseisund on halvenenud, kuna väikelastega on vajalik iga päev tegelda, võtta neid sülle ja kanda, aga samuti üsna pikka aega jalgadel olla. Praegu ootab hageja oma perearsti poolt suunamist uuringutele neuroloogi poole. Hageja proovis mitu korda sobivat tööd leida, kahjuks seljaga seotud haigus ei anna võimalust leida korraliku tööd, kuna ei saa pikka aega püsti olla ega istuda. Seoses praeguse kriisiga koroonaviiruse tõttu hageja finantsolukord veelgi oluliselt halveneb. Hageja pakkus mitu korda laste emale, et alimentide asemel lapsed võivad olla sagedamini hagejaga, isegi kogu aeg, kuna hageja on püsivalt kodus ja saab nendega tegelda. Kostjate ema vaid käib peale, et hageja maksaks alimendid täis mahus ja loobub hageja abist. Samuti pakkus hageja kostjate esindajale kinnitada kokkuleppe, et tema võtab kõik varasemad nõuded maha ja hageja selle asemel organiseerib igale lapsele korteri. Hageja saaks otsida hea hinnaga korterid, ostaks neid krediidi abil ja üüriks päevade kaupa. Aga selleks on vaja korralik krediidiolukord, mis on parem, kui hageja vangi panna. Kostjate esindaja on ponnistanud taastada kriminaalmenetlus surve avaldamise eesmärgil. Kostjate seisukohad 02.01.2020 vastuses vaidlevad kostjad hagile vastu. Peale kostjate vanemate abielu lahutamist 03.11.2008 laste isa laste kasvatamises praktiliselt ei osale, sealhulgas ei täida vanema ülalpidamiskohustust. Ema kasvatab ja peab lapsi ülal üksi. Seoses elatise maksmisest kõrvalehoidmisega tegi kostjate seaduslik esindaja avaldused kohtutäiturile ja käesolevaks ajaks hagejapoolne elatise võlg kostjate ees on vähemalt 27 473 eurot. 2019 sügisel alustati kriminaalmenetlus, kus hageja tunnistati kahtlustatavaks kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest kuritahtliku kõrvalehoidumise eest. Kriminaalasi nr 18730000207 on Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetluses ja ei ole veel lõpule viidud. Hagiavalduses toodud asjaolu, et alates 04.02.2014 on hageja ülalpidamisel veel kaks alaealist last ning hetkel ta on kolmanda lapse ootel, ei anna hagejale alust küsida elatise vähendamist. Hagiavalduse sisust ja sellele lisatud dokumentidest ei ole selge milline on hageja sissetulek ja millised tema igakuised kulud, seahulgas ka laste ülalpidamiseks. Seega ei ole tõendatud, et hagejal puudub elatise väljamaksmiseks piisav sissetulek. Hagiavalduses ei ole põhjendatud ega tõendatud ühtegi põhjust, millele tuginedes hageja võiks taotleda elatise vähendamist. Elatise summa vähendamiseks hageja juba kasutas analoogset taktikat eelmise tsiviilasja menetluse käigus, kus esitas kohtule eksitavad väited ja tõendid (kohtuotsus nr 2-15-16774). Hageja poolt oma sissetulekute ja vara kohta toodud asjaolude kontrollimine on tõenäoliselt raskendatud, kuna vastusele lisatud dokumentidest on ilmne, et kõik hageja sissetulekud on nende varjamiseks suunatud tema elukaaslasele. Selleks hageja (täitemenetluste ajal) kirjutas praeguse elukaaslase nimele hageja omandis olnud ettevõtted ja seejärel tema omandis oleva kinnisvara. Arvesse võetav on ka see, et hageja kontod täitemenetluse raames oli arestitud, nendele raha ei laeku, aga seejuures hageja kustutas 25.04.2019 DNB pangas võetud laenu ning jätkuvalt tagastab SEB Pangas võetud laenu. Vastavalt äriregistris toodud andmetele hageja tegeleb aktiivselt äritegevusega ja on ametlikult seotud 7 ettevõttega: Nikitin Invest OÜ (registrikood 12020930, juhatuse liige), Hohlins OÜ (registrikood 12044646, juhatuse liige), Ecoterra-Design OÜ (registrikood 12051632, juhatuse liige), EL-Antadi OÜ (registrikood 12098613, juhatuse liige), Casa Solare Pluss OÜ (registrikood 12199656, juhatuse liige), Ukrest Consulting OÜ (registrikood 12045686, juhatuse liige), Ukrbaltic Law Office. Hagejale kuulus ka kinnisomand asukohaga xxx, Tallinnas, kuid nimetatud korter on ümber registreeritud praeguse elukaaslase xxx nimele. Asjaolu, et korter enne 2016.a kuulus hagejale, on tuvastatud kohtu poolt (kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-15-16774 p 7). Hageja elukaaslane xxx on ettevõtte Palladio Invest OÜ

2-19-19502 (11947895) ainuosanik ja juhatuse liige (endine ettevõtte juhatuse liige xxx, tuvastati kohtu poolt tsiviilasjas nr 2-15-16774). Palladio Invest OÜ-le kuuluvad tütarettevõtte Luxnails OÜ (endine nimi OÜ Advards Consulting) registrikoodiga 11370763 (põhikapitaliga 100 000 eurot, endine ettevõtte ainuosanik ja juhatuse liige xxx, tuvastati kohtu poolt tsiviilasjas nr 2-15-16774) ning Casa Solare Pluss OÜ registrikoodiga 12199656 (põhikapitaliga 100 000 eurot, endine ainuosanik ja juhatuse liige xxx- tuvastati kohtu poolt tsiviilasjas nr 2-15-16774, praegune ettevõtte juhatuse liige xxx. Palladio Invest OÜ-le kuluvad kolm kinnisvaraobjekti, nende hulgas on kaks korterit aadressil: Tallinn, Kesklinna linnaosa, xxx (hageja ja tema pere reaalne elukoht) ja Tallinn, xxx 2017.a ostis Palladio Invest OÜ maja kogupinnaga 279,7 m, aadressil xxx. Korter aadressil xxx oli ka registreeritud Palladio Invest OÜ nimele 2018.a. Korter on ühendatud korteriga 18 ja on hageja pere elukohaks. Kõikidel ettevõtetel on üks ja sama juriidiline aadress, e-post ja kontakttelefon mis on toodud hagiavalduses kui hageja kontakttelefon. Sellest tulenevalt on alust arvata, et ettevõtteid jätkuvalt juhib hageja. Suure tõenäosusega on ka see, et nimetatud ettevõtetes reaalseks kasusaajaks on samuti hageja, kuid ettevõtlusest saadud tulu selle varjamise eesmärgil on suunatud elukaaslasele. Ülaltoodust võib järeldada, et hageja ei soovi avaldada oma sissetulekuid, hagejal on võimalus maksta elatist seadusega ettenähtud määras, kuid hageja kavatseb sellest sihilikult kõrvale hoida. Eeltoodust tulenevalt ei esine aluseid kostjate kasuks väljamõistetud elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra PKS § 102 lg 2 alusel. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. 14.04.2020 menetlusdokumendi kohaselt, hageja kompromissiettepaneku p 6 lubab hageja kompromissi saavutamisel soetada mõlemale lapsele korterid. Nimetatud ettepaneku kohaselt, hageja ise kinnitab, et temal on rahalised võimalused ja tema on siiski võimeline lapsi ülalpidama seadusega ettenähtud määras. suhtes on algatatud kriminaalmenetlus KarS § 169 järgi, kus tema oli tunnistatud kahtlustavaks ja selles staatuses ka ülekuulatud. Vahepeal kriminaalasja menetleja otsustas prokuratuuri loal kriminaalasja lõpetada, kuid Ringkonnakohus ei lubanud seda teha, kuna näeb siiski käitumisel kuriteotunnused ja saatis asja tagasi uurimise jätkamiseks. Kostjad esitavad kohtule Riigiprokuratuuri ja Ringkonnakohtu määrused. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 230 lg 3 kohaselt, lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks hageja oma lapsele on. PKS § 100 lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. PKS § 102 lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem

2-19-19502 kindlustatuks kui elatist saav laps. TsMS § 459 lg 1 kohaselt, pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt, otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Hageja palub vähendada kostjatele väljamõistetud elatist kuni 100 euroni kuus ühe lapse kohta. Harju Maakohtu 27.06.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-16774 on hagejalt mõlema kostja ülalpidamiseks välja mõistetud elatis summas, mis vastab 1⁄2-le Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Hagejal on lisaks kahele kostjale veel kolm alaealist last, kellele hageja peab ülalpidamist andma. Kuna hageja on taotlenud elatise vähendamist PKS § 102 lg 2 alusel, peab hageja tõendama oma majandusliku olukorra muutumist. Hageja teabe kohaselt on hageja kaks last sündinud pärast 27.06.2016 kohtuotsuse tegemist ja seega võib eeldada, et on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja käesoleva hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast 27.06.2016 kohtuotsusega lõppenud elatiseasja arutamise lõpetamist. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hageja oli õigustatud hagi esitama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Kohus leiab, et lähtudes eeltoodust ei saa pidada kostjatele miinimumsummas elatise maksmist ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamiseks. Kohus ei pea asjakohaseks ja ei arvesta käesoleva asja lahendamisel väiteid ja tõendeid, mis on esitatud asjaolude kohta, mis toimusid või tekkisid enne 27.06.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 215-16774 elatise välja mõistmist, kuna nimetatud asjaoludele on antud hinnang 27.06.2016 otsuses või ei saa vastavalt TsMS § 459 lg 1 tugineda. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. PKS § 105 lg 3 kohaldamisel tuleb vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-67-17 selgitanud, et üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude

2-19-19502 rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (3-2-1-35-17, 32-1-124-15). Kohus andis kostjale 30.01.2020 e-kirjaga tähtaja esitada tõendid oma sissetuleku ja kogu vara kohta, tõendada oma alaealiste laste Xxx ja Xxx ülalpidamiskulud ja tõendada laste Xxx ja Xxx ema sissetuleku suurus ja varaline seisund. Kohus selgitas, et TsMS § 230 lg 4 kohaselt, ülalpidamisasjas võib kohus kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, hoiatades teda, et võimalik on teha käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud järelepärimine. Kohus pikendas tähtaega 17.02.2020 e-kirjaga. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid oma sissetuleku ja kogu vara kohta, oma alaealiste laste Xxx ja Xxx ülalpidamiskulude ja laste Xxx ja Xxx ema sissetuleku suuruse ja varalise seisundi kohta. Hageja on esitanud pangakontode väljavõtted, millega on tõendatud, et tema pangakontodele laekunud rahast peetakse kinni kostjatele elatis täiteasjas nr 008/2017/422. Luminor Panga väljavõttest nähtub, et Palladio Invest OÜ on teinud ajavahemikul 11.09.2017-09.03.2018 üks kord kuus hagejale makse summas 30 eurot selgitusega „töötasu osa alimentide katmiseks“, kokku 180 eurot, mis ei anna ülevaadet hageja sissetuleku suurusest. Kohus tegi TsMS § 230 lg 3 alusel elektrooniliselt päringu autoregistrisse. Autoregistri andmetel ei ole hageja omandis sõiduautot. Kohus tegi päringu Maksu- ja Tolliametile ja pankadele hageja sissetuleku kohta alates 01.01.2019. Maksu- ja Tolliameti 09.03.2020 kirja nr 7.1-4/007841-1 kohaselt oli hageja üksi deklareeritud tulu 2019.a pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustuse maksete maha arvamist 3600 eurot ja nähtuvalt maksu kinnipidaja(te) poolt perioodi 01.01.2020-31.01.2020 eest esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni(de) lisadest, ei ole hagejale tehtud makseid pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist. Swedbank AS 09.03.2020 kirja nr A09.04-200-0.01/627-2 kohaselt toimingud hageja arvelduskontodel alates 01.01.2019 puudusid. AS SEB Pank 09.03.2020 kirja nr 25497495 kohaselt on ajavahemikul 01.01.2019-09.03.2020 hageja pangakontole laekunud 90,58 eurot hageja elukaaslase poolt. Luminor Bank AS 05.03.2020 kirja nr 20-3/381-1 kohaselt toimingud hageja arvelduskontodel alates 01.01.2019 puudusid. LHV Pank AS 12.03.2020 vastuse kohaselt laekus hageja pangakontole 17.10.2019 töötasu Palladio Invest OÜ-lt 50 eurot selgitusega „palga osa“. Maksu- ja Tolliameti vastusest nähtuvalt oli hageja sissetulekuks 2019.a keskmiselt 300 eurot kuus (neto). Kostjad on esitanud AS DNB Pank 12.01.2016 tõendi nr 4-2/16/1318, mille kohaselt oli hageja laenulepingu TAL049H/41 alusel laenu tagasimaksmise päev 25.03.2019 ja igakuise makse suurus ~180 eurot kuus. Kostjad on esitanud AS SEB Pank 12.01.2016 tõendi nr 228-16-1.1/69, mille kohaselt hageja ja kostjate ema vahel on 17.11.2005 sõlmitud eluasemelaenu leping nr L050029850, laenu tagastamise tähtaeg on 20.11.2035 ja kuni 20.04.2016 oli laenu annuiteetmakse summa 142,93 eurot. Hageja ei ole pidanud vajalikuks selgitada oma varalist seisundit olukorras, kus tema pangakontod täitemenetluse raames on arestitud, nendele raha ei laeku, aga seejuures oli hagejal võimalik kostjate väitel kustutada 25.04.2019 DNB pangas laen ning jätkuvalt tagastada SEB pangast võetud laenu. Hagejale Maksu- ja Tolliameti andmetel makstav töötasu ja hageja poolt väidetud töötasu ei nähtu pangakontodelt, mistõttu on võimalik, et hagejale makstakse töötasu sularahas ja selle suurus on tõendamata. Kohus ei pea usutavaks, et hageja teenib töötasu ulatuses, millest piisab ainult laenumaksete tasumiseks ja ei piisa hageja enda ja hageja laste ülalpidamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et tema on töövõimetu, mis on samuti eelduseks elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra PKS § 102 lg 2 alusel. Kostja tõendamata väited temal esineva tervisehäire kohta ei kinnita, et kostja ei ole võimeline terviseprobleemi tõttu tööd tegema, et hankida sissetulekut ja anda lastele ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tal on takistatud tööle asuda ja teenida sissetulekut ja sellega kindlustada oma lastele ülalpidamine. Statistikaameti (http://www.stat.ee) andmetel oli keskmine töötuse määr 2017.a 5,8%, 2018.a 5,4%, 2019.a 4,4%. Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2017.a 1221 eurot, 2018.a 1310

2-19-19502 eurot, 2019.a 1407 eurot. Kohus leiab, et hageja põhjendused ei ole veenvad ja hageja võimetus teenida sissetulekut oma laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks kohtu poolt välja mõistetud summas, ei ole tõendatud. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 15 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus teha tööd ja tegutseda vabalt valitud või vastuvõetaval kutsealal; lg 2 igal liidu kodanikul on vabadus otsida tööd, töötada, teostada asutamisõigust ning pakkuda teenuseid kõikides liikmesriikides. Seega on hagejal võimalik asuda tööle ka mõnes teises liikmesriigis, kui hageja ei leia sobivat tööd Eestis. Kohus tegi kostjate teabe ja TsMS § 230 lg 3 alusel päringu kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatu andmetel ei kuulu hagejale kinnisvara. Samas nähtub kinnistusraamatust, et hagejale on kuulunud korteriomand Tallinnas, xxx, 52,50 m2, mille omanikuna on 25.07.2016 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 01.08.2016 Xxx, kes on hageja teabe kohaselt hageja kolme lapse ema. Kohus ei näe mõistlikku põhjendust kinnisasjast loobumiseks olukorras, kus hagejal on ülalpidamiskohustus mitme lapse suhtes ja 27.06.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-16774 välja mõistetud elatisele lisaks oli välja mõistetud ka elatise võlgnevus kokku summas 4556,66 eurot, mis käesolevaks ajaks on kohtutäituri 30.12.2019 tõendi nr 008/2017/422 kohaselt suurenenud vähemalt 27 473 euroni. Hageja ei ole esitanud teavet korteri võõrandamisest saadud raha kasutamise kohta ja kui hageja ei vajanud korterit elukohana, siis oli tegemist varaga, mille arvelt oleks võimalik ka kostjatele elatist maksta. Arvestades, et korteri uus omanik on hageja elukaaslane, on võimalik järeldada, et tema poolt korteri omandamisega muutus paremaks ainult hageja praeguse perekonna heaolu. Seega ei ole hageja kasutanud sissetuleku väidetava puudumise korral oma vara enda ja kõigi oma laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. 27.06.2016 otsusest tsiviilasjas nr 2-15-16774 nähtub, et hageja oli seotud 12 äriühinguga: OÜ Advaris Consulting (ainuosanik ja juhatuse liige), Palladio Invest OÜ (juhatuse liige), Nidus Consulting OÜ (juhatuse liige), Nikitin Invest OÜ (juhatuse liige), Hohlins OÜ (juhatuse liige), Ecoterra-Design OÜ (juhatuse liige), EL-Antadi OÜ (juhatuse liige), Piter Invest OÜ (juhatuse liige), Casa Solare Pluss OÜ (ainuosanik ja juhatuse liige), Rahvusvahelisele ja siseturismile ning välissidemetele kaasaaitamise rahvusvaheline ühiskondlik organisatsioon (juhatuse liige), Ukrest Consulting OÜ (juhatuse liige), Ukrbaltic Law Office OÜ (juhatuse liige). Kostjad on vastuses hagile esitanud andmed selle kohta, et 02.01.2020 seisuga vastavalt äriregistris toodud andmetele hageja tegeleb aktiivselt äritegevusega ja on seotud 7 ettevõttega: Nikitin Invest OÜ (juhatuse liige), Hohlins OÜ (juhatuse liige), Ecoterra-Design OÜ (juhatuse liige), EL-Antadi OÜ (juhatuse liige), Casa Solare Pluss OÜ (juhatuse liige), Ukrest Consulting OÜ (juhatuse liige), Ukrbaltic Law Office OÜ (juhatuse liige). Samuti nähtub äriregistrist, et aktiivselt tegeleb ettevõtlusega ka hageja elukaaslane, kes on Palladio Invest OÜ ainuosanik ja juhatuse liige (endine juhatuse liige Xxx) ja Luxnails OÜ juhatuse liige (endine ettevõtte ainuosanik ja juhatuse liige Xxx). Kostjate teabe kohaselt on kõikidel nimetatud äriühingutel sama juriidiline aadress, e-post ja kontakttelefon mis on toodud hagiavalduses kui hageja kontakttelefon. Kohus nõustub kostjatega, et on põhjendatud järeldada, et hageja osaleb jätkuvalt nimetatud äriühingute juhtimises. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et hageja osaleb aktiivselt paljude äriühingute juhtimises ja ei saa selle eest väärilist juhatuse liikme tasu, mis võimaldaks hagejal anda oma lastele ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Kui hageja kulutab oma aega ja tegutseb vähemalt seitsme äriühingu juhatuse liikmena tasuta, siis oleks selle asemel põhjendatud leida endale muu, tasustatav töökoht. Kostjad on esitanud kohtule teabe hageja poolt esitatud kompromissiettepaneku kohta, mille järgi kostjate loobumisel tagasiulatuvalt välja mõistetud elatisest, on hageja nõus maksma elatist 1⁄4 miinimumsummast ja pärast kostjate täisealiseks saamist ostma igale kostjale vähemalt 21m2 suuruse korteri. Hageja on 16.04.2020 menetlusdokumendis ka ise selgitanud korterite ostmise kava võimalusi läbi äritegevuse. Kohus leiab, et hageja peab oma laste ülalpidamiseks rohkem pingutama. Hageja viide praegusele koroonaviirusest tingitud olukorrale ei ole põhjendatud, kuna hageja ei maksnud elatist kohtuotsusega välja mõistetud suuruses juba mitu aastat tagasi, kuigi hagejal oli kinnisvara, mille arvelt oleks saanud elatist maksta. Kostjad on kohtule esitanud Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2020 määruse kriminaalasjas nr 1-20-2070 (18730000207), millega

2-19-19502 kohustati Riigiprokuratuuri jätkama kriminaalmenetlust KarS § 169 tunnustel. Põhja Ringkonnaprokuratuur alustas 04.06.2018 kriminaalmenetlust nr 18730000207 KarS § 169 tunnustel seoses sellega, et on hoidunud tahtlikult kõrvale ja suhtes ülalpidamiskohustuse täitmisest. Ringkonnakohtus on äratanud kahtlust elus lähiaastatel, eriti just pärast Harju Maakohtu 27.06.2016 otsust tsiviilasjas 2-15-16774, millega temalt mõisteti välja elatised kahele lapsele alates 06.11.2015, toimunud muudatused varalises seisus ja majanduslikus käitumises. Samad väited on kostjad esile toonud ka käesolevas, kohtuotsusega välja mõistetud elatise vähendamise menetluses ja hageja ei ole oma majanduslikus seisundis toimunud muutusi usutavalt selgitanud. Kohus on seisukohal, et hageja põhjendused elatise vähendamiseks alla elatise miinimummäära ei ole veenvad ja ei ole olulises osas tõendatud. Kuna kostjad elavad koos oma emaga, siis annab kostjate ema kostjatele ülalpidamist vahetult. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjate ema on võimeline kostjatele ülalpidamist andma ja on seda ka teinud. Kohus tegi päringu Maksu- ja Tolliametile kostjate ema sissetuleku kohta alates 01.01.2019. Maksu- ja Tolliameti 09.03.2020 kirja nr 7.1-4/007841-2 kohaselt oli kostjate ema üksi deklareeritud tulu 2019.a pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustuse maksete maha arvamist 9309,48 eurot. Lähtudes eeltoodust ei tuvasta kohus täpsemalt kostjate ema ülalpidamisvõimet. Hagejal kui lahus elaval vanemal on PKS § 100 lg 2 tulenev kohustus kostjatele elatist maksta. Kostjad on hageja lapsed, seega on nad õigustatud hagejalt elatist saama. Kuna kostjate kasuks on elatis kohtuotsusega välja mõistetud PKS § 101 lg 1 sätestatud alammääras, ei pea kostjate ema laste vajadusi tõendama. Lähtudes eeltoodust ei tuvasta kohus kostjate esmavajadusi ning põhjendatud kulusid. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostjatega koos elav kostjate ema on oma ülalpidamiskohustust täitnud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-164-10 märkinud, et perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka lapse vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole Harju Maakohtu 27.06.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-16774 välja mõistetud elatis üldjuhul hagejale ebamõistlikult koormav ning ei pane vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita, kuna PKS § 101 lg 1 mõtte kohaselt peab iga vanem olema võimeline maksma lapsele elatist vähemalt miinimumsummas. Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mille korral oleks põhjendatud vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra, sh oma töövõimetust ja seda, et hageja teised lapsed osutuksid kostjatele elatise miinimumsummas maksmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui kostjad. Sotsiaalkindlustusameti andmetel, lapsetoetuse suurus sõltub laste arvust perekonnas: kui peres kasvab üks või kaks lapsetoetust saavat last, on lapsetoetus 60 eurot lapse kohta kuus; kui peres kasvab kolm või rohkem lapsetoetust saavat last, on lapsetoetus alates kolmandast lapsest 100 eurot lapse kohta kuus. Lasterikka pere toetus perele, kus kasvab kolm kuni kuus lapsetoetust saavat last, on 300 eurot kuus (https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-japere/perehuvitiste-liigid). Arvestades hageja perele makstavat lasterikka pere toetust ja lapsetoetust, on ka osa hagejaga koos elavate laste vajadustest kaetud riiklike toetustega. Kuna hageja ei ole tõendanud hagejaga koos elavate laste kulusid ja laste ema varalist seisundit, siis ei ole kohtul võimalik nimetatud asjaoludest elatise vähendamise põhjendatuse kaalumisel lähtuda. Samuti näib hageja tegevus oma isiklikust varast, so korterist loobumisel viitavat sellele, et hageja on oma vara arvelt elatise maksmise asemel vähemalt mingil määral püüdnud teha ennast varatuks ja sellega muuhulgas elatise maksmise võimatuks. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata.

2-19-19502 Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Riigikohus on 26.06.2014 määrusega kohtuasjas nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137. Seega hindab kohus tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostjate menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud kostjatele õigusabi 4 tundi tunnihinnaga 80 eurot. Õigusabi osutamine sisaldas asjaoludega tutvumist, hagile vastuse koostamist ja esitamist, uute asjaolude väljaselgitamist, uurimist ja täiendavate seisukohtade esitamist. Tsiviilasja toimiku andmetel on kostjate menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabi kostjate lepingulise esindaja poolt osutatud ning need toimingud on olnud kostjate esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohtuvaidluse asjaolusid (hagihind, esitatud menetlusdokumentide sisu ja maht) tervikuna arvestades peab kohus lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi ja vastavat ajakulu 4 tundi, põhjendatud ja vajalikuks. Kohus määrab juhindudes TsMS § 138, § 144, § 173 - § 177 kostjate menetluskulud kindlaks kokku summas 320 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad on viivise väljamõistmist taotlenud. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Hageja eest on Xxx tasunud 10.12.2019 riigilõivu 300 eurot. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt, riigilõivu ei võeta elatise nõudmise ning muutmise hagi läbivaatamise eest. TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 kohaselt tagastab kohus enam tasutud riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Seega tagastab kohus riigilõivu hageja avalduse alusel, milles on märgitud kellele tuleb riigilõiv tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.