2-20-3065/5 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja poolte seisukohad A. V. on alaealise K. H. seadusliku esindajana esitanud 25.02.2020 kohtusse hagi T. H. vastu elatise väljamõistmiseks kehtivas alammääras alates 1. märtsist 2020. Hagiavalduse kohaselt lahkus kostja pere juurest XX.XX.XXXX ning on seejärel tasunud lapse ülalpidamiseks ühel korral 100 eurot. Lapse ema sissetulek on töötasu XXX netopalgana XXX eurot kuus, lisandub XXX eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja palub kohtul määrata otsuse igakordse täitmise tähtaeg vastava kuu 5. kuupäevaga. Kostja oma kirjalikus vastuses nõustub tütre ülalpidamise kohustusega, kuid mitte hagis nõutud summas. Maha tuleb arvata riikliku peretoetuse osa. Lisaks tuleb lähtuda 2020 veebruaris avaldatud lapse ülalpidamiskulude uuringust, mille kohaselt on hageja ülalpidamiskulud keskmiselt 344 eurot kuus. Kostjal ei ole võimalik maksta elatist ka mitte 150 euro ulatuses, sest kostja on XXX töövõimetu. Tema sissetulekuks on XXX. XXX on XXX eurot kuus. Muid sissetulekuid kostjal ei ole, väide tema mustalt töötamise kohta on vale. Arvestades kostja tervist ja praegust üldist majanduslikku olukorda on töö saamine võimatu. Arvestades kostja väikest sissetulekut ja XXX tuleb hageja emal kanda suurem osa hageja kulutustest. Hageja ema majandusliku olukorra kindlakstegemiseks taotleb kostja kohtult välja nõuda andmed A. V.i kõikide sissetulekute ning temale kuuluvate sõidukite ja kinnisasjade kohta. Hageja seaduslik esindaja möönis, et alammääras elatis võib kostja poolt esile toodud asjaoludel olla tõesti ülemäära koormav ning vähendas 21.04.2020 menetlusdokumendis hageja nõuet 150 euroni kuus. Kostja ei nõustunud ka vähendatud määras elatise suurusega. Kostjale makstavast XXX euro suurusest XXX 150 euro maksmisel hagejale jääb kostja vajaduste katmiseks XXX eurot kuus, millega ei ole võimalik ära elada. Kostjale makstav XXX on sihtotstarbeline ravivajaduse katmiseks. Kohtu seisukoht ja põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on raskes majanduslikus olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatis iga kalendrikuu eest ette. Lahendis 3-2-1-174-16 p 13 on Riigikohus märkinud: „Kolleegium leiab, et PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (vt ka Riigikohtu

Hageja on vähendanud, arvestades kostja sissetulekuid ja majanduslikku olukorda, elatise summat ca poole võrra, so 150 euroni (kehtiv elatise alammäär on 292 eurot). Kostja on seisukohal, et hageja ema peab enda parema majandusliku olukorra tõttu kandma rohkem kui poole lapse ülalpidamiskuludest ning kohtul tuleb kõrvale kalduda vanemate eelduslikult võrdsest ülalpidamiskohustusest (PKS § 116 kg 1). Kostjale ei kuulu kinnisvara, sõidukeid või osalust äriühingus (kohtu tehtud vastavad päringud on tulemusteta). Kohus, tutvunud kostja esitatud pangakonto väljavõttega ajavahemiku kohta 1.09.2019 kuni 16.03.2020 on seisukohal, et kostja ei ole avaldanud oma tegelikku majanduslikku olukorda. Esitatud väljavõttest nähtuvad kostjale laekuvad XXX ja XXX maksed, kuid väljavõttest ei nähtu kõik kostja kulutused: nt puuduvad pärast 1. veebruari nii eluaseme- kui ka kommunaalkulud. Küll aga on kostja tasunud 17.02.2020 A. V.ile „Alimendid kokkuleppel“ selgitusega 100 eurot ning 6.03.2020 veel 100 eurot. Pärast märtsikuus tehtud ülekannet A. V.ile on kostjal piisanud raha, et tasuda V SPA-s 30 eurot. Ajavahemikus 6.02. kuni 13.02.2020 on kostja teinud makseid Helsinkisse suunduval Staril ja Soomes. Kui kostja Soomes ei töötanud, siis käis ta seal reisil. Kui kostja väidab, et temal puuduvad pärast 150 euro suuruse elatise maksmist rahalised vahendid igapäevaseks äraelamiseks, ei ole V SPA kulu ja Soome-reis kostja selgitusega kooskõlas. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit enda eluasemekulude kohta, vastavate kulutuste tegemine ei nähtu ka pangakonto väljavõttest. Isegi kui üür makstakse sularahas, siis nt tarbitava elektri eest saab makseid teha ainult panga kaudu. Kohus möönab, et riigikohus on juhtinud seadusandja tähelepanu asjaolule, et alammääras elatis ei pruugi enam vastata lapse vajadustele, vaid on sellest suurem. Siiski ei ole seadusandja pidanud seni vajalikuks seadust muuta. Kohus on seisukohal, et ühe lapse ülalpidamise vajaduse korral, nagu antud vaidluses, tuleb lähtuda seaduses sätestatud alammäärast. Kohus nõustub hagejaga, et kostja majanduslik olukord ei võimalda elatise maksmist alammääras ning kohaldada tuleb PKS §-s 102 lg 2 sätestatut. Arvestades kostja esitatud pangakonto väljatrükist nähtuvat, st kostja võimalikku suuremat sissetulekut kui temal on ametlikult (vaadeldes Soome-reisi ning kulutusi, mis ei ole kooskõlas kostja väidetud minimaalse sissetulekuga ja mõnede kulutuste puudumist pangakontolt) on 150 euro suurune elatis mõistlikus ja põhjendatud suuruses. Seadusega sätestatud ühe lapse ülalpidamise alammäärast (584 eurot) moodustab see pisut üle veerandi. 150 euro suuruse elatise väljamõistmisega on kohus ka kõrvale kaldunud mõlema vanema võrdsusest lapse ülalpidamisel. Hageja ema kanda jääb seadusega sätestatud elatise alammäärast (584-60-150) 374 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks kostja taotlust A. V.i majandusliku olukorra väljaselgitamiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et A. V.ile kuulub korteriomand ja sõiduk ning ka temal on tuvastatud XXX. Kohus jätab kostja taotlused rahuldamata. Vastuseks hageja seadusliku esindaja väitele, et kostja on võõrandanud pahatahtlikult temale kuuluva sõiduki märgib kohus, et kohtupraktika kohaselt on üks eluruum ja üks sõiduk loetud isiklike vajaduste katmiseks vajalikuks varaks.