AS Starman hagi S. K. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
309, 63 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: AS Starman (RK xxx asukoht Akadeemia tee 28, 12617 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Kadri Timuska (e-post [email protected] ) Kostja: S. K. (IK xxx, xxx, e-post xxx )
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS Starman hagi S. K. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Välja mõista S. K.lt AS Starman kasuks 277, 21 eurot, sh. võlgnevuse põhiosa 177, 67 ja sisse nõutavaks muutunud viivis 99, 54 eurot perioodi 30.09.201101.02.2012 eest.
3.Välja mõista kostjalt S. K.lt AS Starman kasuks viivis põhivõlalt (177, 67 eurot) alates 27.11.2014 kuni põhivõla tasumiseni 0,05% päevas. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
5.Välja mõista S. K.lt AS Starman kasuks menetluskulud 208, 15 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot, hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 30 eurot ja õigusabi kulud 133, 15 eurot käibemaksuta.
2-14-36723
6.Välja mõista S. K.lt AS Starman kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt (208, 15 eurolt) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti AS Starman ja S. K. vahel 14.12.2006 ja 15.09.2010 seadme kasutamis- ja liitumisleping nr L-347214, mille alusel osutati kostjale Starman Start teenuseid ZUUMtv aadressil xxx ning sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Lepingu kohaselt on lepingu lahutamatuks osaks Lepingu üldtingimused. Hageja esitas perioodil 01.09.2011 kuni 31.01.2012 kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest kokku summas 58, 67 eurot. Kostja kohustus lepingu üldtingmuste p 5.2.1 kohaselt osutatud teenuste eest tasuma vastavalt esitatud arvetele ja tasuma teenuse eest arvel näidatud tähtajaks (lepingu üldtingimuste p 9.6). Rahalise maksega viivitamise korral on õigus nõuda viivist tähtaegselt laekumata summalt 0,05% päevas (üldtingimuste p 10.1).
2.Hageja lõpetas kostjaga lepingu ühepoolselt 10.01.2012 ja edastas kostjale seadme tagastamise nõude ja palus tagastada seadme hagejale 15 päeva jooksul või hüvitada seadme maksumus summas 119, 90 eurot Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 177, 67 eurot ja sisse nõutavaks muutunud viivised 99, 54 eurot. Lisaks mõista kostjalt välja viivised hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhivõlalt. Menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt menetluskulud, sh. riigilõiv 75 eurot ja esindaja tasu 159, 78 eurot. Mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja tagastas septembris 2011 AS-ile Starman vastavalt lepingu tingimustele vaataja kaardi ja seadmed ning avaldas posti teel soovi leping lõpetada. 2011 aasta septembri seisuga oli võlgnevus 0 eurot. AS Starman edastas väidetava võlgnevuse Julianus Inkassole, kes võttis ühendust jaanuaris 2012 ja edastas nõude. Peale selgituste, et ta ei ole enam lepinguline klient ja kõik arved on tasutud, vabandati ebamugavuste pärast. Kostja arvates nõude menetlemine lõpetati. Kostja leiab, et AS Starman käitumine võlgnevuse nõudmisel on pahatahtlik. Hagi tuleb jätta rahuldamata seoses võlgnevuse puudumisega hageja ees.
III KOHTU PÕHJENDUSED
2-14-36723
4.Arvestades hagi hinda 309, 63 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust tasuda teenuste eest ja tagastada renditud seadmed, või hüvitada seadmete maksumus. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on 2011 aasta septembris hagejale seadmed tagastanud ja avaldas posti teel soovi leping lõpetada. Hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel 14.12.2006 ja 15.09.2010 sõlmitud teenuse osutamise (ZUUMtv) ja seadme kasutamise lepingutest (Digi-TV kaart, DigiBox). Lepingutega kohustus Starman andma kostjale üle ZUUMtv teenuse kasutamiseks vajalikud seadmed, osutama teenust ning kostja kohustus teenuse ja seadme kasutamise eest tasuma vastavalt hinnakirjale ja Üldtingimustele. Hagiavaldusest ja lisatud arvetest nähtuvalt on kostjal hagejale nõuetekohaselt tasumata 2011 augustist kuni 2012 jaanuar osutatud teenuste eest ja seadmete rendi eest ning tagastamata seadmete, so. Digi-TV kaardi eest 10 eurot ja Digiboksi eest 109 eurot 90 senti (tl. 32-38).
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist. VÕS §-de 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmist. VÕS § 186 p 6 järgi võlasuhe lõpeb lepingu ülesütlemisega. Tulenevalt VÕS § 195 lg-st 2 vabastab lepingu ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.
6.Lepingu üldtingimuste p p 5.2.5. järgi on klient kohustatud lepingu lõppemisel tagastama Starmani omandis olevad seadmed ning p 5.3.7 kohaselt tagastab klient lepingu lõppemisel seadme Starmani esindusse või posti teel või posti teel koos lepingu lõpetamise avaldusega, mis on täidetud Starmani poolt kliendi telefoni teel esitatud sooviavalduse alusel ning vastavalt p 12.1 saab klient nii kliendilepingu kui teenuse osutamise lepingu igal ajal üles öelda teatades sellest isiklikult esinduses või kirjalikult posti teel, märkides ära oma isikukoodi, kliendi viitenumbri, teenuse osutamise lepingu numbri ning lisades avaldusele isikut tõendava dokumendi koopia. Üldtingimuste p 12.4. järgi on klient kohustatud lepingu lõppemisel seadmed tagastama ning kui klient ei ole seadet tagastanud, on kliendil kohustus hüvitada seadmete maksumus.
7.Kohus leiab, et kostja pole TsMS § 230 lg 1 alusel tõendanud, et ta tagastas seadmed hagejale posti teel koos lepingu lõpetamise teatega. Hageja lõpetas kostjaga lepingu ühepoolselt 10.01.2012, edastades kostja lepingus märgitud elukoha aadressile Liiva 16, 43121 Kiviõli seadme tagastamise nõude, paludes tagastada seade 15 päeva jooksul või hüvitada seadme maksumus 119, 90 eurot. Lepingu ülesütlemisel muutub sisse nõutavaks kogu nõue. Kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus sätestatule (VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1). Lepingu üldtingimuste punkti 9.6 kohaselt kohustus kostja tasuma teenuse eest arvel näidatud tähtajaks. Arvete mittekättesaamine ei vabasta arve tasumise kohustusest. Infot arvete sisu kohta on võimalik saada Starmani klienditeenindusest ja Iseteenindusbüroo kaudu (üldtingimuste punkt 9.5). Kuna kostja ei ole esitatud arveid kogusummas 57, 77 eurot ja seadme ning kaardi maksumust 119, 90 eurot tasunud, on ta jätnud omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitmata. Seega on tegemist kohustuste rikkumisega VÕS § 100 mõistes. Kostja ei ole nõude suurusele vastuväiteid esitanud. Järelikult on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 177, 67 eurot.
8.Hageja palub kostjalt välja mõista sisse nõutavaks muutunud viivise 99, 54 eurot ja edaspidi viivise 0,05% päevas põhinõudelt (177, 67 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole hageja viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. VÕS § 101
2-14-36723 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja pidi ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kokkulepitud viivist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise suuruse osas, ega nõudnud viivise vähendamist. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 177, 67 eurot, sisse nõutavaks muutunud viivise 99, 54 eurot ning alates 27.11.2014 kuni põhinõude täitmiseni viivise põhinõudelt (177, 67 eurot) 0,05% päevas tasumata põhivõlalt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 234, 78 eurot sh. 27.11.2014 maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot ja 04.02.2015 hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 30 eurot, õigusabi kulud 133, 15 eurot, millele lisandub käibemaks 26, 63 eurot ning viivise menetluskuludelt. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja TsMS § 174 lg 10 kohane kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-65-13 p 16). Hageja esindaja vastavat kinnitust ei esitanud. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust, leiab kohus, et lepingulise esindaja kulu 133, 15 eurot ilma käibemaksuta on vajalik ja põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 208, 15 eurot, sh. riigilõiv 75 eurot ja õigusabi kulud 133, 15 eurot käibemaksuta ning viivise menetluskuludelt (208, 15 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.