nende Hageja: XXXAS (registrikood XXX asukoht XXX, e-post XXX); lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen (e-post [email protected]) Kostja I XXX(isikukood XXX, OÜ Haldur, Kotzebue 9, 10412 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja II XXX (isikukood XXX, OÜ XXX , asukoht XXX); Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Martin Tamme ja advokaat Kedli Anvelt (e-post [email protected]).
Resolutsioon
1.Rahuldada XXX ja XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXX AS-ilt välja XXX kasuks õigusabikulud 3013,58 eurot (kolm tuhat kolmteist eurot ja 58 senti) ja XXX kasuks õigusabikulud 3013,58 eurot (kolm tuhat kolmteist eurot ja 58 senti), kokku 6027,16 eurot (kuus tuhat kakskümmend seitse eurot ja 16 senti).
3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXX AS-il tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (6027,16 eurot) Toomas Saarmale ja XXXule viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.
Jätta rahuldamata XXX ja XXX avaldus summas 1934,84 eurot (üks tuhat üheksasada kolmkümmend neli eurot ja 84 senti).
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse
esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Menetluse käik
1.Harju Maakohus 17.04.2014 otsusega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtulahend jõustus 22.05.2015 edasi kaebamata.
2.Kostjad esitasid menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles paluvad määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXXAS-lt XXX kasuks välja menetluskulud summas 3 981 eurot ja mõista XXXAS-lt XXX kasuks välja menetluskulud summas 3 981 eurot, kokku 7 962 eurot ning märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja vastuväited
3.Hageja märgib, et kostjad ei ole kohtule kuludokumentidena esitanud arveid ja maksekorraldusi. Kostjateks antud asjas olid füüsilised isikud XXX ja XXX, kuid kulude aruande kohaselt on advokaadibüroo kliendiks juriidilised isikud Haldur OÜ / Õigusbüroo OÜ, kes menetlusosalised ei ole. Seega ei ole kostjad ise kulusid kandnud ning pole ka võimalik veenduda, kas kolmas isik on kulud (arved) reaalselt tasunud.
4.Kostjad on ajalist kulu kohtumenetlusele näidanud koguseliselt 74, 80 tundi, mis arvestades nii konkreetse menetluse mahtu kui ka varasemalt samade poolte vahel olnud kohtuvaidlust tsiviilasjas nr 2-11-18059 on ülemäärane ja ülepaisutatud. Tegemist oli lepinguvälise kahju hüvitamise nõudega, mida õiguslikus mõttes eriti keerukaks lugeda ei saa.
5.Samuti tuleb arvestada, et kostjad on kasutanud valdavas osas samu argumente, mida nad kasutasid tsiviilasjas 2-11-18059 ja kus samuti vaieldi selle üle, milline oli hageja vara õiguslik staatus ja kas pankrotihaldurid võõrandasid pankrotimenetluses pankrotivõlgnikule mittekuuluvat vara. Samuti esitasid kostjad praeguses tsiviilasjas samu tõendeid ning kattusid ka tõenditega seotud seisukohad. Kostjaid esindas sama lepinguline esindaja (Martin Tamme). Kostjad on praeguses tsiviilasjas läbivalt viidanud Harju Maakohtu otsusele tsiviilasjas 2-1118059. Seega võib eeldada, et arvestades varasema tsiviilasja menetlust (mille raames olid seisukohad juba valdavalt läbi töötatud) pidanuks praeguse menetluse raamides olema oluliselt väiksem kui ajakuluna näidatud 74, 8 tundi.
6.Kostjad on esitanud kohtule esmalt vastuse hagiavaldusele ning on hagimaterjalide analüüsile ja vastuse koostamisele näidanud ajakulu kokku ca 31 tundi. Kostja vastus on küll 21-l leheküljel, kuid sisulist osa on 19 lehekülge ning vormistamisel on kasutatud leheruumi suure reavahega selliselt, et sisulist teksti on leheküljel ca 27- 28 rida (võrdluseks, hageja tekstid on täisleheküljel ca 45 rida). Seega tegelik sisu ja teksti maht on oluliselt väiksem. Põhjendatud ajakulu sellise dokumendi koostamiseks võiks olla ca 15 tundi.
7.Teise dokumendina on kostjad 07.10.2014 koostanud ja kohtule esitanud vastuse hageja 20.06.2014 seisukohale. Selle ajakuluna koostamisele on kostjad näidanud 20, 9 tundi, mis on tervikuna ebavajalik. Nimelt on see dokument koostatud kostjate enda initsiatiivil (erinevalt hageja 20.06.2014 seisukohast, mille esitamist kohus hagejalt nõudis). Dokumendis märgivad kostjad, et nad jäävad varasemate seisukohtade juurde ning valdavalt kordavad varasemaid seisukohti. Lisaks, sarnaselt hagi vastusega on ka see menetlusdokument küll näiliselt mahukas, kuid suure reavahe ja leheruumi ebaotstarbeka kasutuse tõttu mahult ülepaisutatud, mistõttu ei saa selle koostamisele kuluda näidatud 20 tundi.
8.Kolmanda sisulise dokumendina on esitatud kohtukõne teesid, mille koostamiseks on kulunud 11, 4 tundi. Hageja palub selle artikli vajalikkust ja põhjendatust hinnata kohtul, võttes arvesse, et kohtukõne teesides on esitatud valdavalt varasemaid seisukohti. Analoogselt eelmiste dokumentidega on ka see dokument koostatud selliselt, et tavaolukorras oleks selle maht 3-4 lehekülge, kostjate kasutatud kirjapildi tõttu ei vasta 6 lehekülge selle sisule.
9.Ajakulu repliigi koostamisele kokku 3 tundi on hageja arvates tervikuna põhjendamatu. Hagejale mingit repliiki edastatud ei ole. Repliigi koostamine on eeldatavalt toimunud kostjate omal initsiatiivil ning on teadmata, kas see on üldse kohtule ka reaalselt esitatud. Sisulist vajadust repliigi koostamiseks ei ole olnud ja see ajakulu peab jääma kostjate kanda.
10.Viimasel real näidatud 1,2 tundi menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamiseks menetluskuluna hüvitatav ei ole (vt Riigikohtu seisukoht tsiviilasjades nr 3-2-1-77-14 ja 3-21-4-15). Kostjate seisukoht
11.Kostjad leiavad, et ei ole põhjendatud hageja etteheide, et kostjate menetluskulud on tasunud Haldur OÜ ja Õigusbüroo OÜ. TsMS § 174 lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Lisaks selgitavad kostjad, et pankrotihaldur võib tegutseda äriühingu kaudu. Seejuures praktikas tasutakse ka halduri tasu äriühingu arveldusarvele. Seega ei ole midagi ebatavalist või lubamatut selles, kui äriühing, mille kaudu haldur tegutseb, tasub ka halduril tekkinud menetluskulud.
12.Kostjad on seisukohal, et menetluskulude põhjendatud ja vajalikku ulatust ei saa kindlaks määrata vaid menetlusdokumendi lehekülgede ja teksti ridade arvu järgi (kuigi käesoleval juhul olid ka kostjate poolt esitatud menetlusdokumendid mahukad), vaid oluline on menetlusdokumentide ja asja sisu ning vaidluse maht ja keerukus. Käesoleval juhul oli tegemist keeruka vaidlusega. Selle poolt räägib ainuüksi asjaolu, et hageja ise ei olnud võimeline õigesti kvalifitseerima enda väidetavat nõuet ja seega ka enda väidetava nõude eeldusi, mistõttu pidid kostjad tegema seda hageja eest ning seejärel hageja väidetava nõude eeldused ka ise ümber lükkama. See tõi kostjatele kaasa ka menetluskulude suurenemise. Seejuures nõustus ka Harju Maakohus enda 17.04.2015 otsuses kostjate seisukohaga, et hagejal ei olnud võimalik esitada kostjate vastu kahju hüvitamise nõuet deliktiõiguse alusel, vaid hageja võimalused sätestab ammendavalt PankrS ning kohus kvalifitseeris hageja nõude ümber PankrS § 123 lg-s 4 sätestatud nõudeks nagu tegid ka kostjad enda menetlusdokumentides.
13.Samuti tuleb menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel arvesse võtta, et käesoleval juhul oli tegemist mahuka vaidlusega. Nii hageja kui kostjad esitasid mitmeid mahukaid menetlusdokumente ja arvukalt tõendeid. Samuti peeti kohtuistung.
14.Seoses hageja vastuväitega, et kostjad esitasid käesoleva tsiviilasja menetluses seisukohti ja tõendeid, mida nad olid esitanud ka tsiviilasja nr 2-11-18059 menetluses, selgitavad kostjad, et tsiviilasja nr 2-11-18059 esemeks oli küsimus, kes on vaidlusaluste seadmete omanik. Selles ei lahendatud küsimust, kas üldse ja kui, siis millisel alusel on hagejal kahju hüvitamise nõue kostjate vastu ning milline on väidetava kahju suurus. Hageja ise soovis käesolevas menetluses sisuliselt uuesti vaielda tsiviilasjas nr 2-11-18509 vaieldud vaidlust, jättes tähelepanuta, et haldurite vastu kahju hüvitamise nõude esitamiseks peavad olema täidetud täiendavad PankrS-st tulenevad eeldused.
15.Kostjad ei nõustu ka hageja vastuväitega, et kostjate 07.10.2014 seisukoht kordab valdavas osas kostjate varasemaid seisukohti. Kostjate 07.10.2014 seisukoht sisaldab üksnes viiteid 18.03.2014 seisukohale ning valdavas osas sisaldab see täiendavaid vastuväiteid hageja 20.06.2014 seisukohale.
16.Põhjendatud ei ole etteheide, et nad pidasid vajalikuks esitada omal initsiatiivil 07.10.2014 seisukoht hageja 20.06.2014 seisukohale olukorras, kus hageja oli nende vastu esitanud põhjendamatu hagi. See on kostjate otsustada, kuidas enda huve ja õigusi põhjendamatu hagi eest parimal viisil kaitsta ning juhul, kui kostjad teevad enda huvide kaitsmiseks toiminguid ilma kohtu vastava nõudeta, ei muuda see neile tekkinud kulu automaatselt ebavajalikuks või põhjendamatuks.
17.Oluline on arvesse võtta, et hageja poolt kostjate vastu esitatud nõue oli märkimisväärselt suur. Algne nõude suurus oli 350 000 eurot. Menetluse jooksul küll hageja vähendas enda
nõuet 70 000 euroni, kuid sellega muutis hageja sisuliselt ka enda väidetava kahjunõude sisu (varasemalt oli selleks vaidlusaluste seadmete väidetav väärtus, kuid hilisemalt tsiviilasjas nr 2-11-18059 tasutud kompromissisumma), millele tuli kostjal vastata.
18.Samuti selgitavad kostjad, et 14.10.2014 peetud kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus andis kõigile menetlusosalistele repliigi esitamiseks tähtaja 11.11.2014. Kohtumääruse põhjendused
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi.
20.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 ja p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
21.Tulenevalt TsMS § 176 lg-st 6 ei ole kostjad kohustatud menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama, va juhul kui kohus peab seda vajalikuks. Kuna menetluskulude nimekirjas on kõik vajalikud andmed esile toodud ning teiselt menetlusosaliselt õigusabikulude väljamõistmiseks ei pea kostjad tõendama, kas nad on õigusteenuse eest esindajale maksnud või kes on selle tasunud, siis ei pea kohus vajalikuks menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamist.
22.Kohus nõustub kostjatega, et pankrotihaldurid võivad tegutseda äriühingu kaudu. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehel toodud pankrotihaldurite nimekirjast nähtub, et XXX tegutseb büroo XXXÕigusbüroo OÜ kaudu ja XXXOÜ Haldur kaudu, mistõttu ei välista see kohtu hinnangul menetluskulude hüvitamist põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus märgib ka seda, et XXXja XXX olid kostjateks seoses oma pankrotihalduri kutsetegevusega.
23.Kostjad taotlevad õigusabikulude kindlaksmääramist võrdsetes osades ilma käibemaksuta summas kokku 7962 eurot. Avalduse kohaselt osutasid esindajad õigusabi teenust hinnaga 106,31 eurot/tund ilma käibemaksuta. Tunnitasu ei ületa keskmisi turuhindasid ja on mõistlik.
24.Hageja väide, et kostjad kasutasid samu argumente, mis tsiviilasjas 2-11-18059, on asjakohatu, kuna menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel lähtub kohus käeolevas tsiviilasjas tehtud toimingutest ja sellele kulunud ajast ning ei võrdle seda teises menetluses koostatud menetlusdokumentides avaldatud seisukohtade ja tõenditega.
25.Hageja esitas vastuväite, et hagiavaldusele ja selle analüüsile ning vastuse koostamisel kulunud aeg ca 31 tundi on ülemäärane. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavalduse ja selle muutmisega, arvestades dokumentide sisu ja mahtu, leiab, et vastuse koostamisega seotud toimingutele kulunud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus vähendab nimetatud toimingutega seotud aega 8 tunni võrra.
26.Hageja on seisukohal, et kuna 07.10.2014 menetlusdokument on koostatud kostjate enda initsiatiivil, siis on see kulu tervikuna ebavajalik. Lisaks kordavad kostjad varasemaid seisukohti ja ajakulu on üle paisutatud. Käeoleva tsiviilasja puhul oli tegemist hagimenetlusega. Hagi menetletakse TsMS § 5 lg 1 järgi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, samuti määravad pooled § 4 lg 2 järgi vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Kuivõrd hagimenetlus toimub poolte poolt esitatu alusel ja kostjad esitasid
07.10.2014 menetlusdokumendi oma huvide kaitsmiseks, leiab kohus, et kulu ei ole seetõttu ebavajalik, et kostjad esitasid menetlusdokumendi omal initsiatiivil. Kohtutoimikust ei nähtu, et kohus oleks vaidlusaluse menetlusdokumendi tagastanud või arvestamata jätnud. Kohus tutvunud hageja 20.06.2014 menetlusdokumendiga ja kostjate 07.10.2014 vastusega leiab, et vastuse koostamisega seotud toimingutele kulunud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus vähendab toimingutega seotud aega 4 tunni võrra.
27.Hageja esitas vastuväite kohtukõne teeside ja repliigi osas. 14.10.2014 kohtistungi protokollist (kd IV tl 8-11) nähtub, et kohus andis pooltele tähtaja nii kohtukõne teeside kui repliigi esitamiseks. Kostjad on repliigi ka 11.11.2014 esitanud (kd I lk 3841). Seega on kulu põhjendatud. Kuivõrd teesides võetakse kokku eelnevad seisukohad, siis need paratamatult kattuvad osaliselt eelnevates menetlusdokumentides väljendatud seisukohtadega. Arvestades, et kostjate esindajad olid teeside ja repliikide esitamise ajaks tsiviilasja materjalidega kursis, leiab kohus, et toimingutele kulunud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud. Arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu vähendab kohus toimingutele kulunud aega 5 tunni võrra.
28.Kohus nõustub hageja esitatud vastuväitega. Riigikohus on 11.11.2014.a lahendi 3-2-1-77-14 p-s 12 leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega. Seega ei pea hageja hüvitama kostjate kulu menetluskulude nimekirja koostamise eest. Kohus vähendab ajakulu 1,2 tunni võrra.
29.Tulenevalt eeltoodust vähendab kohus toimingutele kulunud aega 18,2 (8+4+5+1,2) tunni võrra summas 1934,84 (18,2*106,31) eurot. Seega mõistab kohus hagejalt kostjate kasuks välja õigusabikulud kokku 6027,16 (7962-1934,84) euro ulatuses mõlemale võrdsetes osades summas 3013,58 eurot.
30.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad esitasid avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.
31.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.