OÜ Sireks Pluss (RK xxx, Keskväljak 9, Jõhvi või Kesk 4-31 Kohtla-Järve; e-post: [email protected]; [email protected]) Sergei Prohhorenko (juhatuse liige)
Kostja seaduslik esindaja:
RESOLUTSIOON
Jätta Korteriühistu Tuuslari 14 hagi rahuldamata.
Menetluskulud jätta hageja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Korteriühistu Tuuslari 14 tellijana ja OÜ Sireks Pluss töövõtjana sõlmisid 30.07.2014.a töövõtulepingu nr 1, mille kohaselt kostja võttis endale kohustuse 2,5 kuu jooksul lepingu sõlmimisest alates renoveerida Tuuslari 14 katus, soojustada pööningu vahelagi ja paigaldada veeäravoolusüsteem vastavalt 25.07.2014.a hinnapakkumisele. KÜ Tuuslari 14 võttis endale kohstuse tasuda teostatud tööde eest. Tööde maksumus vastavalt hinnapakkumisele oli 35 379, 50 eurot. Ehitise tehnilist järelevalvet teostas kogu perioodil OÜ RevProEst. 1.1 28.07.2014.a esitas kostja hagejale arve nr 14001 summas 13 000 eurot tööde teostamiseks vajalike materjalide ostmiseks. Hageja tasus nimetatud arve 30.07.2014 6000 eurot, 31.07. 2014.a 6 000 eurot ja 04.08.2014.a 1 000 eurot. 25.08.2014.a võttis hageja vastu osa kostja poolt teostatud töödest ning selle kohta koostati tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1. 25.08.2014.a esitas kostja hagejale tasumiseks arve nr 250814-1 teostatud tööde eest tasumiseks summas 7 260, 75 eurot. Hageja tasus nimetatud arve 27.08.2014.a. Seega tasus hageja kostjale kokku 20 260, 75 eurot (13 000 + 7 260, 75). 1.2 Edaspidi jättis kostja lepingulised kohustused täitmata, mistõttu ütles hageja lepingu üles. OÜ RevProEst koostas teostatud tööde hinnagu, mille kohaselt kostja teostas töid 17 407, 56 euro eest (sh materjalide maksumus) või 49,2% kogu tööde mahust. Sellest tulenevalt leiab hageja, et maksis kostjale rohkem ettenähtust 2 853, 19 eurot (20 260, 75 – 17 407, 56). Kostja keeldus hageja enammakstud summat tagastamast. 1.3 Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevalt pidi kostja katuse renoveerimise, pööningu vahelae soojustamise ja veeäravoolusüsteemi paigaldamise tööd 15. oktoobriks 2014.a. Kostja täitis üksnes 49, 2% kogu planeeritid tööde mahust. Pööningu vahelae soojustamine jäi tegemata täies ulatuses. Poolelijääänud tööde lõpetamiseks oli hageja sunnitud pöörduma teise töövõtja poole. 23.10.2014. sõlmisid hageja ja OÜ Fiola Ehitus töövõtulepingu nr 56, mille kohaselt töövõtja teostas katuse renoveerimise ja äravoolusüsteemi paigaldamise remondi-ehitustööd. 11.12.2014.a sõlmis hageja OÜ-ga Fiola Ehitus töövõtulepingu nr 58, mille kohaselt pidi töövõtja teostama pööningu soojustamise remondi-ehitustööd. Pööningu soojustamine lõpetati 14.01.2015.a, mille kohta koostati üleandmise-vastuvõtmise akt. 1.4 Hageja leiab, et kostja süül oli elumaja Tuuslari 14 ajavahemikus 15.10.2014.a kuni 14. jaanuar 2015.a pööningu soojustuseta, mistõttu oli soojakadu. OÜ Viru Energiaaudit NV aruandele tuginedes eeldas hageja soojusenergia säästu 24%, seda juhul kui kostjaga sõlmitud leping oleks kohaselt täidetud. Viidatud ajavahemikus esitas VKG Soojus AS hagejale soojusenergia eest arved nr 71401226 summas 1 710, 54 eurot, nr 7140132954 summas 2 491, 07 eurot, nr 7150002579 summas 2 800, 86 eurot, nr 7150018657 summas 2 655, 40. Arvestades eeldatavat kokkuhoidu 24 %, kandis hageja kahju 1 793, 99 eurot. Hageja leiab, et kui kostja oleks
omapoolsed kohustused täitnud tähtaegselt ja nõuetekohaselt, oleks hageja tasunud soojusenergia tarbimise eest 24% vähem kui nüüd. 1.5 Hageja palub kostjalt välja mõista töövõtulepingu alusel enammakstud summa 2 853, 19 eurot ja kahju 1 793, 99 eurot- kokku 4 647, 18 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja hagi ei tunnista. Kirjalikus vastuses (I kd, tl 146 -150) märgib kostja, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. 2.1 Hinnapakkumine koostati hageja poolt esitatud andmete (sh katuse suurus jne) alusel. Kostja alustas tööd. 25.08.2014 anti hagejale edukalt üle esimese etapi tööd. Pärast teise etapi tööde algust (08.09.2014) selgus, et hageja märgitud katuse pindala (ning muud näitajad), ei vasta tegelikele andmetele. Kostja teatas sellest samal päeval hagejale ning esitas ehitustööde eelarve täpsustuse. 09.08.2014 vastas tööde tellija keeldumisega, samuti keeldus väljastamast kostja poolt välja nõutud ehitusdokumentatsiooni. Kostja hoiatas hagejat, et ei ole suuteline tervet katust vahetama kui hageja keeldub tasumast mitte kostja süül tekkinud täiendavate tööde eest. Pärast seda keeldus hageja võtmast vastu teise ja kolmanda etapi töid ning pärast kirjavahetust teatas 17.10.2014.a kostjale, et ütleb lepingu üles. 2.2 Kostja ei ole nõus hageja väitega, et teostas töid 49, 2 % kogu tööde mahust või kogusummas 17 407, 56 eurot arvestades seejuures ka materjalide maksumust. Kostja osundab, et lepingu lisaks olnud hinnapakkumises oli märgitud orienteeruv hind. Kostjale jääb arusaamatuks, millisel viisil, meetodil, millal ja kelle poolt on teostatud tööde hinnang, mõõtmised kontroll ja vajalikud mõõdistused. 2.3 Kostja kinnitab, et vastavalt töövõtulepingule oli teostatud 100% eterniidi vahetus vastavalt lepingus kokkulepitud mahule so 840 m2 . Kostja teostas vana eterniidi, roovituse ja sarikate vahetuse täies mahus, nende töödega seoses teostati ka puitmaterjalide immutus. Kostja poolt oli teostatud 100% vihmaveekronsteinide (kinnituste) paigaldus, ostetud olid kõik nurga, ääre ja otsaplekid. Samuti oli teostatud lepingus kokkulepitud mahus prügi utiliseerimine. Tegemata jäid: pööningu soojustamine, vihmaveetorude paigaldus, käiguteede ehitus. Teostatud tööde maksumus on 21 544 eurot koos käibemaksuga. Vastavalt töövõtulepingu p 5-kui tellija keeldub täiendavate tööde kohta kinnitatud muudatuste kandmisest eelarvesse, on tellijal õigus ühepoolselt leping üles öelda makstes töövõtjale osa teostatud tööde eest. Seega oleks kostja arvates hageja pidanud maksma kostjale teostatud tööde eest veel 1 283, 25 eurot. Hageja keeldus selle maksmisest. 2.4 Lepingu p 2.10 kohaselt pidi töövõtja pidama tööde teostamise žurnaali, milles on kajastatud kogu tööde teostamise käik, samuti kõik faktid ja asjaolud, mis seotud tööde teostamisega, kui tellija ei ole rahul tööde käigu või kvaliteediga või töövõtja märkmetega, teeb tellija žurnaali oma arvamuse. Hageja ega ehitusjärelevalve OÜ RevProEst kogu tööperioodil ei teinud ühtegi märget žurnaali. Kostja leiab, et hageja käitus pahauskselt, keeldudes allkirjastamast kostja esitatud teostatud tööde akte 2 ja 3. Kuna ühtegi märget žurnaalis polnud nagu nõuab lepingu p 2.10 ja 3.4, takistas hageja ise ehitustööde teostamist, st vaatamata p 1.1-1.3 nõuetele
nõudis kostjalt lepingus ettenähtust suurema töömahu täitmist. Hageja keeldus põhjendamatult vastu võtmast kostja poolt teostatud töid, mis omakorda peatas järgmiste tööde teostamise. Kostja on seisukohal, et ka hageja ise ei täitnud oma lepingulisi kohustusi, mis otseselt mõjutas tööde käiku ning avaldas mõju tagajärgedele sh soojakaole. 2.5 Kostja märkis žurnaali õigeaegselt vajalikud märkmed tööde teostamise kohta ning teavitas sellest hagejat. Hageja nõudis kostjalt teostada omal kulul tööd, mis ei olnud lepingu lisas ette nähtud so püüdis rikastuda kostja arvel. Kostja on seisukohal, et vastutus ja tagajärjed tööde lõpetamata jätmise eest lasub täielikult hagejal. Kostja leiab, et pretensioonid soojakao ja täiendavate küttekulude kohta ei ole objektiivsed. Pööningu põranda soojustustööd lõpetas OÜ Fiola Ehitus, samuti lõpetas katusemontaažitööd. Hageja pöördus 14.01.2015.a Codan Forsikring AS Eesti filiaali (RSA Kindlustus) kahju hüvitamise taotlusega seoses katusevahetustööde halva kvaliteedi ning soojustuse märgumisega. Ülevaatusel tuvastati, et harjapleki vahelt tuiskab lumi pööningule. Kahju tekkimise põhjustas ehituslik puudus. Kuna tööde käigus kostjale pretensioone teostatud tööde kohta ei esitatud ning pärast kostjat teostas tööd katuse paigaldus- ja soojustustööd teine firma, siis on kostja seisukohal, et kahju ei tekkinud kostja süül. Kui soojakadu tekkis ajavahemikul 15. oktoober- 14. jaanuar, siis vastutus selle eest lasub hagejal.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
4.Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevas: - KÜ Tuuslari 14 ja OÜ Sireks Pluss sõlmisid 30.07.2014.a töövõtulepingu korterelamu katuse renoveerimiseks, katuse vahelae soojustamiseks ja äravoolusüsteemi paigaldamiseks (lepingu p 1.1 (tl 17-19); - tööde maksumus oli vastavalt töövõtja (OÜ Sireks Pluss) 25.07.2014.a hinnapakkumisele 35 379, 50 eurot (lepingu p 1.2, hinnapakkumine tl 20, 21); - KÜ Tuuslari 14 tasus kostjale 28.07.2014.a arve nr 14001 alusel vajalike materjalide soetamiseks 13 000 eurot (tl 22, 23); - 25.08.2014.a võttis KÜ Tuuslari 14 vastu osa kostja poolt teostatud töödest, mille kohta koostati tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1 (tl 67-70); - teostatud tööde eest esitas kostja hagejale arve nr 250814-1 7 260, 75 euro tasumiseks, mille hageja tasus (tl 66); - KÜ Tuuslari 14 ütles töövõtulepingu üles 20.10.2014.a (tl 31); - 23.10.2014.a sõlmisid KÜ Tuuslari 14 ja OÜ Fiola Ehitus töövõtulepingu nr 56 katuse, katuseharjade ja külgnemiste ehituseks ja vihmaveesüsteemi paigaldamiseks (lepingu p 2, tl 36-37) maksumusega 20 211 04 eurot (tl 38, 39); tööd lõpetati ja võeti vastu 18.11.2014 (tl 40) - 11.12.2014.a sõlmisid Fiola Ehitus OÜ ja KÜ Tuuslari 14 töövõtulepingu nr 58 pööningupõranda soojustamiseks (tl 45-46) maksumusega 7 876, 86 eurot (tl 47-48), tööd lõpetati ja anti üle 14.01.2015.a (tl 50, 51).
5.Hageja tugineb oma nõudes alljärgnevale: - kostja rikkus lepingut, jättes lepingujärgsed kohustused täitmata, remonditööd lepingus ettenähtud tähajaks so 15. oktoobriks 2014.a teostamata; - tegelikkuses teostas kostja 49, 2% tööde kogumahust ehk 17 407, 56 euro ulatuses arvestades lepingu hinda ehk 35 379, 50 eurot (sh materjalid ja töö);
- hageja tasus kostjale materjalide ja töö eest kokku 20 260, 75 eurot, arvestades tegelikult teostatud tööde ulatust 49, 2%, oleks kostja olnud õigustatud saama 17 407, 56 eurot, seega on hageja tasunud rohkem 2 853, 19 eurot. Kostjal tuleb 2 853, 19 eurot hagejale tagastada. - elamu Tuuslari 14 oli ajavahemikus 15.201.2014 – 14.01.2015 pööningu soojustuseta, mistõttu tekkisid soojakaod. OÜ Viru Energiaaudit NV aruande kohaselt (tl 73-136) oleks pööningu soojustuse olemasolu korral säästetud küttekulu 24%. Hageja hinnangul on KÜ Tuuslari 14 kandnud seeläbi kahju 1 793, 99 eurot.
6.Kostja tugineb vastuväidetes peaasjalikult alljärgnevale: Kostja teostas eterniidi vahetuse vastavalt töövõtulepingu lisas olevale hinnapakkumisele 840 m2 ulatuses, so 100%; teostas vana eterniidi, roovituse, sarikate vahetuse täies mahus, puitmaterjalide immutuse, 100% teostati vihmaveetorude kronsteinide paigalduse, osteti nurga, ääre ja otsaplekid, lepingu mahus teostati utiliseerimine; Tegemata jäi pööningu soojustamine, vihmaveetorude paigaldus, käiguteede ehitus; Töid teostati maksumuses 21 544 eurot koos käibemaksuga, vastavalt tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidele (tl 156-159), Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 5 kohaselt tulnuks tellijal so hagejal töövõtulepingu ülesütlemisel maksta kostjale teostatud tööde eest veel 1 283, 25 eurot. Soojuskao eest ei ole vastutav kostja
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 tulenevalt kohustub töövõtulepinguga töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (tegema töö), tellija aga maksma selle eest tasu. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. Valminud töö tuleb tellijale üle anda (VÕS § 636), tellijal on tasu maksmise kohustus (VÕS § 637) ja töö vastuvõtmise kohustus (VÕS § 638). VÕS § 655 lg 1 võimaldab tellijal töövõtulepingu igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud. Tasunõue muutub sissenõutavaks juhul, kui töö on tellija poolt vastu võetud (VÕS § 637 lg 4). Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on võimalus olnud asi üle vaadata (VÕS § 637 lg 5)
8.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 1.2 kohaselt oli tööde maksumus töövõtja poolt 25.07.2014.a esitatud hinnapakkumise alusel 35 379, 50 eurot. Lepingu p 1.3 kohaselt on tööde täielik loetelu (mahud, liigid, sisu) nende maksumus märgitud hinnapakkumises, mis on lepingu lahutamatu osa (tl 17-19). Lepingu eeldatav eelarve oli seega 35 379, 50 eurot. Poolte peamine vaidlus tuleneb asjaolust, et töövõtja avastas lisatööde tegemise vajaduse, mis nõudis tellijalt ka täiendava tasu maksmist. Sellest tellija keeldus. Eelarve kujutab endast töövõtja koostatud töö maksumuse kalkulatsiooni. Töövõtjale makstav tasu hõlmab nii tasu tehtud töö eest kui ka hüvitist töövõtja poolt tehtud kulutuste (materjali kulu) eest. Poolte sõlmitud töövõtulepingus sisaldus tööde eelarve töövõtja poolt enne töövõtulepingu sõlmimist tehtud hinnapakkumises. Hinnapakkumine on antud ning materjali ja tööde mahu puhul on lähtutud hageja esitatud andmetest, mille kohaselt on katuse üldpind 840 m2 . Seda asjaolu hageja ei vaidlusta. Tööde teostamise käigus selgus, et töövõtjale esitatud andmed ei vasta tegelikkusele ning katuse üldpind on 1040 m2. Ka selles osas vaidlust ei ole. Täiendav töö, mida tuli kostjal teha, ei olnud käesoleva töövõtulepingu objektiks ning hagejal tellijana tuli kohtu arvates tasuda 200 m2 osas katuse paigaldamise eest lisatasu.
Eelarves sisalduv ekslik kalkulatsioon või teatud töö väljajäämine eelarves loetletud tööde hulgast toob kaasa lepingu objektiks mitte oleva lisatöö tegemise vajaduse, mida tellija saab töövõtjalt nõuda üksnes lisatasu maksmise eest.
9.Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostjal on VÕS § 195 lg 5 tulenev kohustus tagastada hagejale viimase poolt kostjale materjalide ja teostatud tööde eest enam makstud 2 853.19 eurot. 9.1 28.07.2014.a esitatud arve nr 14001 esitatud arve alusel tasus hageja materjalide eest kokku 13 000 eurot. Viidatud arve sisaldas üksnes materjalide maksumust. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja ei ole materjalide eest tasutud ulatuses kulutusi teinud. 25.08.2014. a esitas kostja hagejale tasumiseks arve nr 250814-1 teostatud tööde eest tasumiseks summas 7 260, 75 eurot. Selle aluseks on poolte vastu võetud osa tööde üleandmise vastuvõtmise akt nr 1 25.08.2014.a . 27.08.2014.a tasus hageja viidatud arve. Kuna hageja võttis aktis loetletud tööd vastu (kohus eeldab, et tööd vaadati üle, VÕS § 637 lg 5), pretensioone ei esitatud teostatud tööde mahu ega kvaliteedi osas, esitatud arve on tasutud, leiab kohus, et hageja nõustus aktis märgituga (st teostatud tööde ja nende hinnaga). 9.2 Kostja viitab põhjendatult poolte vahel sõlmitud lepingu p 5 sätestatud täiendavale tingimusele, mille järgi kui töövõtja tööde teostamise käigus avastab vajaduse teostada eelarves mitte ette nähtud täiendavaid töid ning seoses sellega suurendada eelarvet, on töövõtja kohustatud sellest tellijat informeerima. Kui tellija keeldub täiendavate tööde eelarvesse kandmisest, on tellijal õigus muuhulgas ühepoolselt leping üles öelda makstes töövõtjale osa teostatud tööde eest (tl 18-19). 9.3 Objektil ehitusjärelevalevet teostanud OÜ RevProEst hinnagul teostas OÜ Sireks Pluss töid 49, 2 % lepingus ettenähtud töödest ning teostatud tööde maksunmus on 17 407, 56 (tl 32). Tööde mõõtühikuna on võetud 1 objekt so Tuuslari 14 terve katus. Hinnagust ei tulene, millistest andmetest (lähteandmed) lähtub RevProEst, kas lepingujärgsest üldpinnast 840m2 või katuse tegelikust suurusest 1040 m2. Tunnistaja Simo Eierti kinnitusel paigaldati kostja poolt eterniiti 840 m2 so lepingus ettenähtud täismahus, palju protsentuaalselt töid tegemata jäi, ei osanud tunnistaja täpselt nimetada, hinnaguliselt 10-15% (soojustus jäi tegemata ja puistevill paigaldamata) (tl 23). Tunnistaja Svetlana Krõlova (teostas ehitusjärelevalvet obnjektil) selgitas, et esimese etapis teostati tööd 89% kogu katuse pinnast. Katuse pind on üle 1000 m2 (tl 24) Eeltoodu ühtib tunnistaja Simo Eierti ütlustega. Samuti kattuvad tunnistaja ütlused siinkohal arvel 25.08.2014 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis tooduga (lähtudes katusepinnast 840 m2). Kohus juhib muuhulgas tähelepanu lepingu p 4, mille kohaselt vastutavad lepingupooled lepingu tingimuste mittetäitmise korral võrdselt. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et asjas kogutud tõendite põhjal ei ole alust järeldada, et kostja on hagejalt teostatud tööde ja materjalide eest saanud ettemaksuna rohkem ettenähtust, millest tuleneks kohustus tagastada hagejale enamsaadu.
10.Hageja ütles kostjaga sõlmitud töövõtulepingu üles ja sõlmis OÜ-ga Fiola Ehitus 23.10.2014.a töövõtulepingu nr 56 katuse, katuseharjade ja külgnemiste ehituseks ja vihmaveesüsteemi paigaldamiseks (tl 36-37) ja 11.12.2014.a töövõtulepingu nr 58
45-46). pööningu soojustustööd lõpetati ja anti üle
Hageja leiab, et kostja süül oli korterelamu Tuuslari 14 ajavahemikus 15. oktoobrist 2014 –
14.jaanuarini 2015.a pööningusoojustuseta, mistõttu tekkisid soojakaod ning hagejal tuli soojusenergia eest tasuda rohkem eeldatust. OÜ Viru Energiaaudit NV teosatud aruandest tl 73-136) tulenevalt oleks pööningu soojustuse, katusekatte vahetamise ning küttesüsteemi osalise renoveerimise (automaatika paigaldamine soojussõlmes, küttesüsteemi balansseerimine, torustiku lisasoojustamine, radiaatoritele termostaatventiili paigaldamine) korral (I pakett) eeldatav soojusenergia sääst 24%. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et väidetava soojakao eest on vastutav kostja. Hageja esindaja ei osanud nimetada, kas energiaauditi aruandes toodud muud tingimused, peale katuse vahetuse ja pööningu soojustuse olid Tuuslkari 14 kortermajas täidetud, millest tulenevalt oli hagejal energiasäästu 24% põhjendatud eeldada. Lisaks juhib kohus tähelepanu asjaolule, et hageja ütles kostjaga sõlmitud töövõtulepingu üles oktoobris 2014.a, OÜ Fiola Ehitus sõlmiti töövõtuleping pööningu soojustamiseks alles detsembris 2014.a. Asjaolusid kogumis hinnates olnuks kohtu arvates hagejal mõistlikum ja majanduslikult otstarbekam nõustuda kostja poolt taotletud lisakuluga. Kohtu hinnagul ei ole väidetava soojakao näol tegemist varalise kahjuga VÕS § 115 ja § 128 mõttes, mille eest on vastutav kostja.
11.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus KÜ Tuuslari 14 hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
12.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1, kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, menetluskulud jäävad seega hageja kanda. Kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra , määrab maakohus kulude rahalise suuruse kindlaks pärast lahendi jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras (mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist).
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.