Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal M M’il on õigus 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded OÜ Aktiva Finants esitas 29.01.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 14.05.2015 hagi M M vastu võla nõudes. 26.05.2015 esitas hageja seoses puuduste kõrvaldamisega hagiavalduse täpsustuse. Esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 28.02.2012 liitumislepingu nr 30029173, mille kohaselt sai kostja enda teenuspaketiks paketi "Nutipakett 3 ja seadme juurdeostulepingu nr. 30029173, tähtajaga 24 kuud. Nimetatud lepingute alusel kohustus Tele2 Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja nõutud summasid tähtaegselt ei tasunud. Kostja kasutas Tele2 Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Kostjale saadeti teatis lepingu ülesütlemise kohta 21.08.2012. Tele2 Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingu ühepoolselt üles öelnud 31.08.2012 ning kostjale on koostatud lõpparve 01.09.2012. Kostjale on esitatud 01.09.2012 arve nr A35760221 kokku summas 369,90 eurot, millest 350,00 eurot moodustab leppetrahv. Juurdeostulepingu kohaselt, kui liitumisleping lõpeb enne kokkulepitud tähtaega, kohustub klient tasuma Tele2 Eesti AS-le hinnakirjajärgse leppetrahvi. Võlgnevuse sissenõudmise kulude osas on kostjale esitatud 01.10.2012 arve nr 36090658 summas 114,80 eurot. Võlgnevuse sissenõudmiskulude suurus on kindlaksmääratud Tele2 Eesti AS hinnakirjas. Võlgnevuse sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult nõude sissenõudmisega. Võlgnevuse sissenõudmiskulud sisaldavad endas tööjõukulusid, telefonikõnesid, saadetud meeldetuletuskirjade tasusid jne. Lähtudes eeltoodust on arvetest tulenevalt kostjal tasumata 549,65 eurot, millest arvestati maha arvel nr. 35306056 märgitud viivis summas 3,83 eurot. Eeltoodust lähtuvalt on kostjal arvete eest tasuda 545,82 eurot. Tele2 Eesti AS loovutas 27.05.2014 kostja vastase nõude põhisummas 545,82 eurot OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastavalt Tele2 Eesti AS lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Tele2 Eesti AS ei ole esitanud kostjale viivise nõuet lepingute kehtivuse ajal vaid hakkas arvestama viivist peale lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. Hageja arvestab viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise päevani,

kokku summas 681,18 eurot. Tegutsedes heas usus vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 545,77 eurot. Hageja palub kostjalt M M’ilt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 545,82 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 545,77 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostja on menetlusdokumendid kätte saanud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras (ema E L kaudu) 08.10.2015. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja nõusolekul, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega, rahuldades sealjuures menetluskulude taotluse osaliselt. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras 08.10.2015, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 22.10.2015. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 200 eurot ja õigusabikulud summas 351,51 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Antud hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud tüpiseeritud hagi tekstiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva ja numbri osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Asja keerukust ja mahukust ei suurenda haginõude summaline suurus. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Asi ei ole keerukas, kuivõrd sisuliselt on hageja esindaja koostanud/saatnud vaid 3lehelise standardse sisuga hagi ja seoses puuduste kõrvaldamisega 1,5-lehelise hagiavalduse täpsustuse. Kohus leiab eeltoodut hinnates, et hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile tuleb hinnata 100 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja menetluskulud jäävad kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.