Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

Määrata kindlaks X.X.ja X.X.i suhtluskord kuni 01.september 2020 järgmiselt:

2.1 X.X. kohtub lapsega alates 04.märtsist 2020 kuni 31.mai 2020 minimaalselt 1 kord kuus pühapäeviti alates kella 11.00- st kuni kella 19-ni X.X.elukohas. 2.2 X.X. kohtub lapsega alates 01.juunist 2020 kuni 31.august 2020 üle nädala laupäeviti või pühapäeviti alates kella 10.00- st kuni kella 21.00-ni, vanemate poolt varem kokkulepitud kohas. 2.3 Vanemate ja lapse ühiste üritustega kaasnevad kulud katavad vanemad järgmiselt: kumbki vanem katab enda kulud ja isa katab lapse kulud. 2.4 X.X. teatab lapsega kohtuma tulemisest emale ette vähemalt 3 päeva sms või e-kirja teel, vajadusel toimub kokkusaamise korraldamine sotsiaaltöötaja vahendusel. 2.5 Isa ja lapse kohtumise juures ei viibi peale vanemate kolmandaid isikuid. 2.6 Lapse vanemad teist vanemat ega tema lähedasi lapse kuuldes ei arvusta ega halvusta. 2.7 Alates 01.septembrist 2020 lepivad vanemad lapsega suhtlemise suhtluskorra kokku uue omavahelise kokkuleppega. Menetlusosalised on kokku leppinud, et menetluskulud (s.h. õigusabikulud) jäävad menetlusosaliste endi kanda. Seoses ülalmärgituga:

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud Menetlusosalised on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on menetlusosalised taotlenud menetluse lõpetamist. Kohtu põhjendused TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga. Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). TsMS § 190 lg 7 kohaselt TsMS § 190 lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuivõrd menetlusosaliselt lahendasid vaidlusküsimuse kompromissi sõlmimisega, siis on tegemist mõjuva põhjusega TsMS § 190 lg 7 järgi, ning vastavalt menetlusosaliste taotlusele on põhjendatud menetluskulud, mis tulenevad menetlusabi (sh riigi õigusabi) andmisest, jätta riigi kanda, ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.