Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl. 12-16) Hagiavalduse kohaselt sõlmiti ETK Finants AS-i ja kostja vahel 12.04.2012. a Säästukaart Plussi kasutamise leping, mille kohaselt kostja taotles krediidilimiiti summas 300 eurot, mida on edaspidi suurendatud kahel korral. Kostja kohustus vastavalt lepingule ja 18.04.2012. a sõlmitud otsekorralduslepingule tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks 12 eurot. Kostja jättis krediidimaksed tasumata. 9.07.2014. a edastas ETK Finants AS kostjale teate võlgnevuse kohta, andis võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja 28.07.2014. a ning teatas, et kui kostja võlgnevust ei tasu loetakse leping 29.07.2014. a seisuga lõppenuks. 28.07.2014. a loovutas ETK Finants AS nõude kostja vastu hagejale. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingus kokkulepitud määras 19,9 % aastas. Kostja võlgneb hagejale põhivõla 954,95 eurot, viivised seisuga 11.05.2015. a summas 149,69 eurot ja kahju summas 306,32 eurot, mis on tekkinud sellest, et hageja pidi võla sissenõudmiseks sõlmima inkassoga käsunduslepingu. Lisaks nõuab hageja kostjalt täiendavat viivist VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.05.2015. a kuni kohustuse täitmiseni. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 954,95 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 149,69 eurot ja kahju summas 306,32 eurot kokku 1410,96 eurot ja täiendava viivise alates 12.05.2015. a kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE (tl. 68) Kostja oma vastuses märgib, et ei suuda võlgnevust korraga tasuda ja palub teha maksegraafik.

KOHTU SEISUKOHT

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lõike 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on ETK Finants AS-i ja kostja vahel 12.04.2012. a sõlmitud Säästukaart Pluss kasutamise leping nr. CNT000006351 (tl. 17) ja 18.04.2012. a Säästukaart Plussi kasutamise leping nr. CNT00006351 otsekorralduse leping nr. DDC0000013241 (tl. 18). Lepingu kohaselt on aastaseks intressimääraks 19,9 %. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja oma vastuses kohtule sisuliselt tunnistab hageja poolt esitatud nõuet ja ei vaidle sellele vastu. Kuna kohus on kontrollinud põhinõuet ja viivist, ei võta kohus seisukohta kostja poolt omaksvõetud nõude põhjendatuse üle ja rahuldab selles osas hageja nõude täies ulatuses.

Arvestades eeltoodut, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 954,95 eurot ja viivise perioodi 30.07.2014-11.05.2015 eest summas 149,69 eurot. Hageja nõuab kahju summas 306,32 eurot. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kuivõrd kahju nõude eelduseks on kulu tekkimine, peab võlausaldaja tõendama kahju tekkimist. Hageja on märkinud, et nõude sissenõudmiseks sõlmiti käsundusleping inkassofirmaga, millest tulenevalt tekkis hagejal kahju summas 306,32 eurot kuid ei ole esitanud kohtule tõendeid, mille põhjal saaks kohus hinnata, kas kahju tekkimise eeldused on täidetud. Seega leiab kohus, et hageja kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Hageja taotleb täiendava viivise väljamõistmist seadusjärgses määras alates 12.05.2015. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohus leiab, et hageja täiendava viivise nõue seadusjärgses määras on põhjendatud. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele täiendav viivis alates 12.05.2015. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks 1104,64 eurot, millest põhivõlg on 954,95 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised on 149,69 eurot ning täiendava viivise põhinõudelt alates 12.05.2015. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 445 lg 1 esimene lause näeb ette, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja on kohtult palunud maksegraafikut. Arvestades kostja taotlust ja haginõude suurust, leiab kohus, et mõistlik ja põhjendatud on määrata kindlaks otsuse täitmise viis selliselt, et kostja tasub võlgnevuse 12 kuu jooksul võrdsete osamaksetena 92,05 eurot kuus, viimase osamakse suurus on 92,09 eurot (11 x 92,05 eurot + 92,09 eurot).

MENETLUSKULUD

Tulenevalt TsMS § 173 lõikest 1 ja 2 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta 78 % ulatuses kostja kanda ning 22 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lõige 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kantud menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 155 eurot ja õigusabikulud 270 eurot kokku 470 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot (tl. 2) ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 155 eurot (tl. 28), kokku 200 eurot. Kuna kohus jättis menetluskulud 78 % ulatuses kostja kanda, tuleb vastavalt menetluskulude proportsioonile mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja kantud riigilõiv summas 156 eurot (78 % 200 eurost). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja menetluskuluks on õigusabikulu 270 eurot. Hageja esindaja vastab TsMS §-is 218 sätestatud nõuetele. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõude olemust ning hageja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi ja menetlustoimingute vajalikkust, leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud summas 100 eurot. Seega kuulub vastavalt menetluskulude jaotuse proportsioonile kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele õigusabikulud summas 78 eurot (78 % 100 eurost). Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 234 eurot (riigilõiv 156 eurot + õigusabikulu 78 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.