lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-18914/9

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-18914/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
590
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-18914/24Tartu Maakohus Tartu kohtumaja27.05.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

5. veebruar 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-18914

Tsiviilasi

A.A. hagi S.P. vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. detsembri 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja: A.A. (hageja), ik XXXXXXXXXXX; esindaja G.K.

esindajad

RESOLUTSIOON

Kostja S.P., ik XXXXXXXXXXX

1.Tühistada Tartu Maakohtu 16. detsembri 2019 määrus.
2.Saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS

1.A.A. (hageja) esitas hagi S.P. (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks elatise seadusjärgses määras ja elatisevõla 1490 eurot. Kostja ja G.K. sõlmisid 2018. a aprillis notariaalse kohesele sundtäitmise alluva lepingu, mille kohaselt pidi kostja tasuma elatist mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 25.09.20262-26-15026/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 24.09.20262-26-17840/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13940/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13685/18Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-9246/22Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 21.09.20262-26-19799/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
2.Tartu Maakohus jättis 16. detsembri 2019 määrusega hagi menetlusse võtmata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejal puudub TsMS § 3 lg-st 1 tulenev õiguskaitsevajadus, kuna nõue on võimalik maksma panna kohese sundtäitmise kokkuleppe alusel. Hagejal on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 181 mõttes. Seega tuleb hagi jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Hageja ei saa notariaalse lepingu alusel taotleda elatisabi. PHS § 50 lg 1 alusel makstakse täitemenetlusaegset elatisabi väljamõistva kohtulahendi või kohtulahendiga võrdsustatud haldusorgani otsuse alusel. Notariaalne leping ei ole kohtulahendiga võrdsustatud haldusorgani otsus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada TsMS § 667 lg 2 alusel. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
5.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eitada hageja õiguskaitsevajadust TsMS § 3 lõike 1 alusel. Elatise saamise õigus tuleneb hagejal PKS §-st 96. Seega võib hageja esitada ka hagi elatise väljamõistmiseks. Hagis esitatud asjaolude kohaselt ei sõlminud elatise maksmise lepingut mitte hageja ja kostja, vaid G.K. (hageja seaduslik esindaja) ja kostja. Samuti ei nähtu esitatud asjaoludest, et elatist oleks lepingu alusel õigustatud nõudma hageja (A.A.) ja lepingut saaks pidada automaatselt lepinguks kolmanda isiku (hageja) kasuks VÕS § 80 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 96 alusel on vanema vastu elatise nõue alaealisel lapsel, mitte teisel vanemal. Seda, kas lepingut saab tõlgendada lepinguna kolmanda isiku kasuks VÕS § 80 lg 1 järgi, saab maakohus hinnata menetluses, kuivõrd asja menetlusse võtmisel tõendeid ei hinnata. Hagis toodud asjaoludest ei saa kindlalt järeldada, et hagejal on õigus nõuda lepingu täitmist ja leping on vaieldamatult VÕS § 80 lõigetele 1 ja 2 vastav. Hagis märgitud asjaoludest ei saa järeldada ka seda, et G.K. tegutses lepingut sõlmides hageja esindajana. Kuna lepingu sisu vajab tõlgendamist ja leping tõendina hindamist, ei saa maakohus asja menetlemisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. Sellist vanemate kokkulepet, kus vanemad lepivad kokku, et lapsest lahus elav vanem kohustub maksma lapsega kooselavale vanemale lapse ülalpidamiseks iga kuu kindla suurusega rahasumma, saab üldjuhul pidada vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimiseks omavahelises suhtes. Sellise kokkuleppe pooleks on vanemad kui lapse ülalpidamise kohustust samal ajal täitma kohustatud osavõlgnikud PKS § 105 lg 3 mõttes, mitte aga laps. Seetõttu tulenevad sellisest lepingust õigused ja kohustused üldjuhul üksnes vanematele. Vanemate ülalpidamiskokkulepe võib olla käsitatav ka lapse kui kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguna VÕS § 80 mõttes (RKTKm 3-2-1-101-15, p 17). Võimalus saada menetlusaegselt elatisabi on samuti põhjuseks, miks tuleks kahtluse korral asja menetleda. Sellisel juhul on hagejast lapse huvid paremini kaitstud.
6.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja lahendamisel. digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja