PLACET GROUP OÜ hagi Zuzanna Golovko vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1075,52 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
•
Hageja: PLACET GROUP OÜ; registrikood 11198910; asukoht Fr. Kreutzwaldi 4, Tallinn 10120, Harjumaa. Hageja esindaja: Riho Siil; e-post [email protected]
• Menetlus
Kostja: Zuzanna Golovko, isikukood XXXX; elukoht
XXXX.
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt PLACET GROUP OÜ hagi Zuzanna Golovko vastu 5. septembril 2014. a sõlmitud laenulepingu nr SR349495 alusel võla väljamõistmiseks.
2.Mõista Zuzanna Golovkolt (Golovko) (ik XXXX) PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910) kasuks välja:
2.1.992 (üheksasada üheksakümmend kaks) eurot ja 47 senti (sealhulgas põhivõlg 762 eurot ja 97 senti, intress 192 eurot ja 60 senti, nõude menetlemisega kaasnenud kulud 12 eurot ning viivis ajavahemiku 5. märts 2015 – 30. juuli 2015 eest 24 eurot ja 90 senti);
2.2.alates 31. juulist 2015 kuni tagastamata põhivõla täieliku tasumiseni viivis tagastamata põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja soovib põhivõla väljamõistmist 762 eurot 97 senti ületavas summas ja viivise väljamõistmist ajavahemiku 5. märts 2015 – 30. juuli 2015 eest 24 eurot ja 90 senti ületavas summas.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja menetluskuludest 98% kostja kanda ja 2% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Mõista Zuzanna Golovkolt (Golovko) PLACET GROUP OÜ kasuks välja menetluskulu 284 (kakssada kaheksakümmend neli) eurot ja 20 senti.
Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
KIRJELDAV OSA
1.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud 28. septembril 2015. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 5. septembril 2014. laenulepingu nr SR349495 (edaspidi: leping), mille alusel on hageja andnud kostjale üle laenusumma 900 eurot. Hagi kohaselt oli laenu kasutamise periood 180 päeva. Laenusummalt tuli tasuda intressi 252 eurot. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks lepingu alusel välja põhivõla 782,40 eurot, intressi 192,60 eurot, nõude menetlemisega kaasnenud kulud 12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 25,54 eurot ning alates 31. juulist 2015 kuni tagastamata põhivõla täieliku tasumiseni viivise tagastamata põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Kohus leiab, et hageja põhinõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud.
6.VÕS § 415 lg 2 näeb ette, et kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks ning neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Hagi kohaselt oli esimese osamakse tasumise tähtaeg oli 5. oktoober 2014. Kostja tasus
30.oktoobril 2014 hagejale 233,76 eurot. Kostja ei ole hagejale täiendavaid makseid teinud. Hageja on arvestanud kostja poolt teostatud makse 233,76 eurot võla sissenõudmise kulude katteks 15 eurot, lepingutasu katteks 18 eurot, esimese laenu põhiosamakse katteks 117,60 eurot, esimese laenu intressimakse katteks 59,40 eurot ja viivise katteks 23,76 eurot.
7.Hagist nähtub, et viivis summas 23,76 eurot tuleneb sellest, et kostja viivitas esimese osamakse tasumisega alates 5. oktoobrist 2014 kuni 30. oktoobrini 2014. Hageja on nimetatud ajavahemikul nõudnud kostjalt esimese osamaksega viivitamiselt viivist seega ligikaudu määras 0,88% päevas [(23,76/117,60*100) / 23 päeva]. Samas tuli kostjal kogu laenu kasutamise
perioodi eest tasuda intressi kokku 252 eurot, so ligikaudu 0,16% laenusummast päevas [(252/900*100) / 180päeva].
8.Hageja ei ole hagis täpsustanud, millises alusel hageja nõudis kostjalt alates 5. oktoobrist 2014 kuni 30. oktoobrini 2014 viivist 0,88% tagastamata põhivõlalt päevas, so lepingujärgsest intressimäärast üle viie korra suuremas määras. VÕS § 415 lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hagejal ei ole seega õigust kostjalt nõuda VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt viivist suuremas määras kui pooled on näinud ette lepingus intressimäärana.
9.Arvestades eeltoodut oli hageja viivise nõue ajavahemiku 5. oktoober 2014 kuni 30. oktoober 2014 eest põhjendatud 4 euro ja 33 senti ulatuses (117,6*0,16*23 / 100). Kostja poolt 30. oktoobril 2014 hagejale tasutud makse arvestamine viivise katteks sai seega samuti olla põhjendatud ainult 4 euro ja 33 sendi ulatuses. Hagist nähtub, et järgmisena, so 4. novembril 2014, muutus sissenõutavaks lepingu alusel tasumisele kuuluv teine osamakse. Teine osamakse koosnes laenu põhiosast 130,56 eurot ja intressist 64,44 eurot. Kostja poolt 30. oktoobril 2014 hagejale tasutud maksest üle jäänud summa 19,43 eurot tuleb arvestada VÕS § 415 lg 2 p 2 järgi teise põhiosamakse katteks. Hageja põhinõue on eeltoodust tulenevalt põhjendatud 762,97 euro (782,40 – 19,43) ulatuses.
10.Kohus leiab, et hageja viivise nõue on osaliselt õiguslikult põhjendatud. Hagi kohaselt arvestab hageja viivist põhivõlalt 782,40 eurot alates 5. märtsist 2015 kuni 30. juulini 2015 seadusjärgses viivisemääras. Samas on hageja 5. märtsiks 2015 sissenõutavaks muutunud põhivõlg 762,97 eurot. Hageja viivise nõue on VÕS § 113 lg 1 ja § 94 alusel põhjendatud seega 24 euro 90 sendi ulatuses (762,97*0,0805*148/365).
11.Kohus leiab, et hageja intressi nõue on VÕS § 401 lg 3 ja § 397 lg 1 alusel ning nõude menetlemisega kaasnenud kulude nõue on VÕS § 115 alusel põhjendatud. Hageja võib seega nõuda intressi 192,60 eurot ja nõude menetlemisega kaasnenud kulude 12 eurot väljamõistmist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 98% ulatuses.
13.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 290 eurot, sh riigilõiv 200 eurot ning kantud õigusabikulu 90 eurot. Hageja esindajakulu hõlmab maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamist, hagiavalduse jaoks dokumentide kogumist, analüüsi ning hagiavalduse koostamist ja esitamist, ajakulu kokku 2 tundi. Hagiavaldusele lisatud arvest nr NI1650 nähtub, et hageja õigusabikulu ei sisalda käibemaksu (tl 36).
14.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ning mahtu, et hageja õigusabikulu on põhjendatud.
15.Hageja menetluskulud koosnevad seega riigilõivust 200 eurot ja esindajatasust 90 eurot, kokku 290 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 98% kostja kanda ja 2% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega välja mõista hageja menetluskulu 284 eurot ja 20 senti. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.