Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
20.oktoobril 2015 Võru kohtumaja
Hagi ese
Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi E. S. vastu võlgnevuse nõudes. 2500 eurot Hageja Era Liisingu Inkassoteenused AS, registrikood 10625474, asukoht Tartu mnt 24-20 Tallinn 10115, seaduslik esindaja Kristjan Vahar, epost:[email protected]; Kostja E. S. , isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,
Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad
Asja lahendamine
RESOLUTSIOON
2-14-32956
Kirjalikus menetluses
1.Rahuldada Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi E. S. vastu osaliselt.
2.Välja mõista E. S. `lt Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks 1 107 (üks tuhat ükssada seitse) eurot ja 84 senti, millest laenu põhiosa võlgnevus 1 000 eurot; intress 2, 35 eurot; viivis 85, 49 eurot; võla sissenõudmise kulud 20 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata intressi 567,65 euro ja viivise 824, 51 euro väljamõistmise osas.
Väljamõistetud summad tasuda ERA Liisingu Inkassoteenused AS kontole nr 10220064480012 AS SEB Pank, selgitusse märkida nimi, isikukood ja tsiviilasja number.
5.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
6.Jätta ERA Liisingu Inkassoteenused AS menetluskulud 44% ulatuses E. S. kanda ning 56 % ulatuses ERA Liisingu Inkassoteenused AS kanda. E. S. menetluskulud jätta tema enda kanda.
7.Välja mõista E. S. `lt ERA Liisingu Inkassoteenused AS kasuks menetluskulu 110 (ükssada kümme) eurot.
8.E. S. l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 110 eurot. Edasikaebamise kord ERA Liisingu Inkassoteenused AS võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. E. S. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
TEHTUD JÄRELDUSED
1.Era Liisingu Inkassoteenused AS esitas Tartu Maakohtusse hagi E. S. vastu SMS Laen AS-i ja kostja vahel 29.07.2013 sõlmitud lepingu nr 306629 alusel tekkinud võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja omandas nõude kostja vastu SMS Laen ja Era Liisingu Inkassoteenused AS vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu nr 011210 alusel. Võlgnevus koosneb tagastamata laenusumma (põhinõude) võlgnevusest summas 1000 eurot; intressi võlgnevusest summas 570 eurot; viivise võlgnevusest summas 910 eurot ja võla sissenõudmise kuludest summas 20 eurot. Kokku võlgneb kostja hagejale 2 500 eurot.
2.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras 14.09.2015. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha 2 (4)
kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS § 407 lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
4.TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
5.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS SMS Laen 29.07.2013 laenulepingu nr 306629, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot. Laenu periood oli 180 päeva. Laen väljastati intressiga 570 eurot laenu perioodi eest. Hagiavalduses märgitu järgi oli intressimäär 175, 66 % aastas. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagastama hiljemalt 31.01.2014. Hageja arvestab viiviseid perioodi 01.02.2014 kuni 17.02.2015 eest viivise määras 175, 66% aastas, so,48% päevas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. Kohus leiab, hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel tühine. Riigikohus on leidnud, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) olemasolu ei välista krediidilepingu tühisuse võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Riigikohtu hinnangul võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegemist, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 5.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Hagiavalduse kohaselt oli lepingus kokkulepitud intressimäär aastas 175, 66%. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on lepingu järgi 415,17% ( tl 39). Krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 32,65 % (krediidi kulukuse määr juunis 2013). Seega ületas krediidi kulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kaksteist korda (415,17/32,65=12,72). Hageja ei ole hagis välja toonud asjaolusid, mis lükkaksid ümber eelduse, et vastastike kohustuste osas sel määral tasakaalust väljas olev leping on heade kommete vastane. Kohus leiab, et krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ning laenuleping on TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine. Laenulepingu tühisuse tõttu ei ole hagejal õigust nõuda lepingus sätestatud määras ei intressi ega viivist. Kostja ei ole hagejale lepingu alusel midagi tasunud. 3 (4)
Kuna kostja ei ole hagejale laenusummat tagastanud hiljemalt 31.01.2014, siis on hagejal VÕS § 1028 lg 1 alusel alates sellest kuupäevast õigus nõuda kostjalt tasumata laenusumma, so 1000 euro tagastamist. Hagejal on lisaks õigus kostjalt nõuda TsÜS § 86 lg 4 alusel raha kasutamise eest intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras ning alates põhivõla lepingujärgse tagastamise kuupäevast tagastamata põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 1000 eurot, VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras intress 2,35 eurot (156 päeva eest 0,50% aastas, 2,14 eurot; 31 päeva eest, 0,25% aastas, 0,21 eurot ) kuni laenu tagastamise kuupäevani 31.01.2014 ning alates 01.02.2014 kuni 17.02.2015 tagastamata põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivis 85,49 eurot (150 päeva eest 8,25% aastas, so 33,90 eurot; 184 päeva eest 8,15% aastas, so 41 eurot; 48 päeva eest 8,05% aastas, so 10,59 eurot) ning võla sissenõudmise kulu 20 eurot, kokku 1 107, 84 eurot. Hagi tuleb jätta rahuldamata intressi 567, 65 euro ja viivise 824, 51 euro väljamõistmise osas. 6.Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
MENETLUSKULUD
7.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte enda kanda. Kohus rahuldades hagi osaliselt ligikaudu 44 % ulatuses, jätab hageja menetluskuludest 44 % ulatuses kostja kanda ja 56% ulatuses hageja kanda. E. S. menetluskulud jätta tema enda kanda.
8.Tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna vastavalt hagihinnale riigilõiv hagiavalduse esitamisel 250 eurot. TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Kuna kohus rahuldas hagi 44 % ulatuses ning jättis hageja menetluskulud 44% ulatuses kostja kanda ja 56 % ulatuses hageja kanda, siis mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitava menetluskuluna 110 eurot (250x 44%). Hageja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 110 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.