Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Pooled sõlmisid 12.01.2012.a interneti teel laenulepingu nr 153623055 / 250037357, mille alusel hageja väljastas kostjale laenu summas 200 eurot 30 päevaks intressiga 40 eurot. Kostja kohustus laenu ja intressi tagastama 11.02.2012.a. Kostja laenu koos intressiga tähtaegselt ei tagastanud. Hageja saatis kostjale kaks meeldetuletust 17.02.2012.a ja 28.02.2012.a. Lepingu p 8.4 ja hageja hinnakirja kohaselt tuli kostjal tasuda võlgnevuse menetlemise eest tasu iga väljastatud meeldetuletuse eest 13 eurot. Lepingu p 13.1 kohaselt kohustus kostja laenu tagastamisega viivitamise korral tasuma viivist 1,5% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas. Viivisevõlgnevus 24.03.2015.a seisuga on 3 405 eurot. Lähtuvalt kohtupraktikast ei nõua hageja sissenõutavaks muutunud viivise tasumist põhivõlgnevust 200 eurot ületavas osas. Vastavalt TsMS § 367 palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates hagi esitamisest (01.4.2015.a) kuni põhinõude 200 eurot täieliku tasumiseni lepingus sätestatud viivisemääras 1,5% päevas võlgnetavalt laenusummalt, kuid mitte rohkem kui 200 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJNDUSED

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikele 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata laenusumma 200 eurot, intress 40 eurot, viivise summas 200 eurot, meeldetuletuste tasu summas 26 eurot ning viivise alates

hagiavalduse esitamisest (01.04.2015.a) kuni põhinõude 200 euro täieliku tasumiseni lepingus sätestatud viivisemääras 1,5% päevas võlgnetavalt laenusummalt, kuid mitte rohkem kui 200 eurot. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt kui sama paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhetest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud laenuleping on vastuolu tõttu heade kommetega TsÜS § 86 lõigete 1 ja 2 alusel tühine. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu alusel väljastas hageja kostjale 12.01.2012.a laenu summas 200 eurot 30 päevaks intressiga 40 eurot. Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr jaanuaris 2012.a oli 36,40%. Laenulepingu p 6 kohaselt oli laenu summas 200 eurot väljastamisel 30 päevaks intressiga 40 eurot aastane krediidikulukuse määr 791%. Seega ületas krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui 20 korda. Seega on kohtu hinnangul tuvastatud, et kostja kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kuivõrd krediidi kulukuse määr ületas Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui 20 korda, tuleb lugeda, et kohustuste vahekord on erakordselt suures ulatuses tasakaalust väljas. Tegemist on liigkasuvõtmisega. Sellest tulenevalt ei pea kohus lepingu tühisuse tuvastamiseks täiendavalt laenusaaja sundolukorda hindama (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13 p 22). TsÜS § 86 lg 4 näeb ette, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata laenusumma (200 eurot) ja laenu kasutamise aja eest intress VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud määras. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2012. a oli 1,00 %. Hageja nõuab laenu kasutamise eest tasu (intressi) 30 päeva eest. Intress 200 euro suuruse laenu kasutamise aja eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses 30 päeva eest on 0,16 eurot (tagastamata laenusumma 200 eurot x 1 % x 30 päeva / 366 päeva). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata laenusumma 200 eurot ja intress summas 0,16 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandus kuni 15.04.2013.a seitse protsenti aastas ja alates 15.04.2013.a kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud viivist võlgnevuselt (200 eurot) perioodil 12.02.2012.a kuni 23.03.2015.a. Edasi palub hageja välja mõista viivise alates hagi esitamisest (01.04.2015.a) kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 200 eurot. Viivise seadusjärgne määr VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates 12.02.2012 kuni 31.12.2012 oli 8% aastas, alates 01.01.2013 kuni 14.04.2013 7,75% aastas, alates 15.04.2013 kuni 30.06.2013 8,75% aastas, alates 01.07.2013 kuni 31.12.2013 8,5% aastas, alates 01.01.2014 kuni 30.06.2014 8,25% aastas, alates 01.07.2014 kuni 31.12.2014 8,15% aastas, alates 01.01.2015 kuni 19.10.2015 8,05% aastas. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 12.02.2012 kuni 31.12.2012 summas 18,07 eurot (200 eurot x 8% x 324 päeva / 366 päeva); perioodi eest 01.01.2013 kuni 14.04.2013 summas 4,42 eurot (200 eurot x 7,75% x 104 päeva / 365 päeva); perioodi eest 15.04.2013 kuni 30.06.2013 summas 3,69 eurot (200 eurot x 8,75% x 77 päeva /365 päeva); perioodi eest 01.07.2013 kuni 31.12.2013 summas 8,57 eurot (200 eurot x 8,5% x 184 päeva / 365 päeva); perioodi eest 01.01.2014 kuni 30.06.2014 summas 8,12 eurot (200 eurot x 8,25% x 181 päeva /365 päeva); perioodi eest 01.07.2014 kuni 31.12.2014 summas 8,22 eurot (200 eurot x 8,15% x 184 päeva / 365 päeva); perioodi eest 01.01.2015 kuni 23.03.2015 summas 3,62 eurot (200 eurot x 8,05% x 82 päeva / 365 päeva). Perioodi eest alates hagi esitamisest (01.04.2015.a) kuni otsuse tegemiseni (19.10.2015.a) tuleb kostjalt välja mõista viivis summas 9,02 eurot (200 eurot x 8,15% x 202 päeva / 365 päeva). Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 63,73 eurot (18,07 eurot + 4,42 eurot + 3,69 eurot + 8,57 eurot + 8,12 eurot + 8,22 eurot + 3,62 eurot + 9,02 eurot) ning viivis põhivõlgnevuselt (200 eurot) alates 20.10.2015.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 200 eurot. VÕS § 113 lg 5 sätestab, et sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja nõuab kostjalt ka tasu kahe meeldetuletuskirja eest kokku summas 26 eurot. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja kostjale kaks meeldetuletust 17.02.2012.a ja 28.02.2012.a. Kohus leiab, et nõue meeldetuletustasude väljamõistmiseks on põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 26 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta kostja kanda 46% ulatuses ja hageja kanda 54% ulatuses. Hageja menetluskulu on riigilõiv 125 eurot. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud 20.11.2014 riigilõivu 45 eurot ning hagiavalduse esitamisel 30.03.2015 täiendavalt 80 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 57,50 eurot. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.