Kohtulahend

juurde kuuluvaga, see tähendab aknalauaga, plekkidega ja muu vajalikuga, kinni vastavalt Korteriühistu Liivalaia Nelikümmend ja AE vahelisele 08.11.2011.a kompromissilepingule, kusjuures Korteriühistu Liivalaia Nelikümmend on lodža kinniehitamiseks õigustatud kasutama muid isikuid ning Korteriühistu Liivalaia Nelikümmend ja lodžat kinni ehitavad muud isikud on õigustatud lodža kinniehitamiseks läbima aadressil Liivalaia 40-44, Tallinn asuva korteri, siis määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis selliselt, et on tuvastatud AE kohustus anda tahteavaldus selleks, et Korteriühistu Liivalaia Nelikümmend on õigustatud ehitama aadressil Liivalaia 40-44, Tallinn asuva lodža lükandklaasidega ja nende juurde kuuluvaga, see tähendab aknalauaga, plekkidega ja muu vajalikuga, kinni vastavalt Korteriühistu Liivalaia Nelikümmend ja AE vahelisele 08.11.2011.a kompromissilepingule, kusjuures Korteriühistu Liivalaia Nelikümmend on lodža kinniehitamiseks õigustatud kasutama muid isikuid ning Korteriühistu Liivalaia Nelikümmend ja lodžat kinni ehitavad muud isikud on õigustatud lodža kinniehitamiseks läbima aadressil Liivalaia 40-44, Tallinn asuva korteri, seoses hageja loobumisega hagist ja lõpetada TsMS § 431 lg 2 alusel nimetatud nõuete osas menetlus.

läbima kostja korteri, siis määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis selliselt, et on tuvastatud kostja kohustus teha tahteavaldus selleks, et hageja on õigustatud ehitama lodža lükandklaaside ja nende juurde kuuluvaga, see tähendab aknalaua, plekkide ja muu vajalikuga, kinni vastavalt kompromissilepingule, kusjuures hageja on lodža kinniehitamiseks õigustatud kasutama muid isikuid ning hageja ja lodžat kinni ehitavad muud isikud on õigustatud lodža kinniehitamiseks läbima kostjale kuuluvat korterit; kohustada kostjat hoidma oma kulul lodža lükandklaaside ja nende juurde kuuluvaga kinniehitatuna vastavalt kompromissilepingule; kui kostja ei hoia vabatahtlikult oma kulul lodžat lükandklaaside ja nende juurde kuuluvaga kinniehitatuna vastavalt kompromissilepingule, siis määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis selliselt, et on tuvastatud kostja kohustus anda tahteavaldus selleks, et hageja on õigustatud ehitama lodža lükandklaaside ja nende juurde kuuluvaga uuesti kinni kostja kulul vastavalt kompromissilepingule, kusjuures hageja on lodža kinniehitamiseks õigustatud kasutama muid isikuid ning hageja ja lodžat kinni ehitavad muud isikud on õigustatud lodža kinniehitamiseks läbima kostjale kuuluvat korterit. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale Tallinnas Liivalaia 40–44 korteriomand. Hageja 25.04.2011 erakorralisel üldkoosolekul otsustati, et kõikidel korteriomanikel tuleb lahtised lodžad kinni klaasida 01. juuliks 2011. Otsuse eesmärgiks oli parandada hoone soojapidavust. Pooled sõlmisid 08.11.2011 kompromissilepingu, milles lepiti kokku, et kostjale kuuluva korteriga seotud lodža ehitatakse lükandklaasidega kinni ning et see peab kinniseks jääma. Viidatud lepingu punkt 2 nägi ette, et kostja annab nõusoleku selle kohta, et hageja ehitab korteri nr 44 juurde kuuluva lodža kinni. Lepingu punkti 3 järgi kohustus kostja mitte tegema takistusi tema poolt heakskiidetud lükandklaaside paigaldamisel korteri nr 44 lodžale ja võimaldama vaba juurdepääs hageja näidatud isikutele lükandklaaside paigaldamistöödeks varem kokkulepitud ajal. Selliselt võttis kostja endale kohustuse võimaldada, et tema omandisse kuuluva korteriomandi juurde kuuluv lodža ehitatakse lükandklaasidega kinni ning et lodžat selliselt kinniehitatuna ka hoitakse. Lepingu p 5 järgi võib kostja soovi korral omal kulul asendada korteri juurde kuuluvale lodžale hageja paigaldatud lükandklaasid kostjale sobilikega. 10.11.2011 ehitati vaidlusalune lodža kinni, kuid kostja vastuseisu tõttu polnud võimalik ehitust lõpetada. Kostja eemaldas lükandklaasid. Hageja on kostjalt korduvalt nõudnud kompromissilepingu nõuetekohast täitmist, kuid tulemusteta. Vaidlusalune lodža on ainus, mis on klaasidega kinni ehitamata Kostja vastuväited Kostja vaidles hagiavaldusele vastu, paludes kompromissi sõlmimise võimatusel jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et hageja nõue on vastuolus kompromissilepinguga. Pooled ei ole kokku leppinud, et paigaldatakse „aknalaud, plekk ja vajadusel veel mõned asjad". Pooled ei ole kokku leppinud, et kostja peab omal kulul hoidma lodža kinniehitatuna. Lükandklaasid eemaldati, kuna olid paigaldatud kujul ohtlikud ja hakkasid tormidega kõikuma, sest klaasid olid vale mõõduga, lükandklaaside ja lodža piirdekonstruktsioonide vahel oli suur vahe, lodža äär on viltu, mistõttu olid lükandklaasid paigaldatud puupuksidele osaliselt õhku. Tellitud lükandklaasid ei taganud soojakadude vähendamist. Kostja ei ole rikkunud kompromissilepingut. Kostja ei ole vaielnud vastu lükandklaaside paigaldamisele. Kostja vastuväited on tingitud sellest, et hageja soovib paigalduse lahendust, milles pooled ei ole kokku leppinud, ning hageja tellitud lükandklaasid olid valede mõõtudega ja ei täitnud nende paigaldamise eesmärki (soojakadude vähendamine). Maakohtu otsus

21.05.2014 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Pooled ei vaidle kompromissilepingu kehtivuse üle ega selle üle, et lodža on kinni ehitamata. Vaieldakse selle üle, kas kostja rikkus kompromissilepingut. Samuti vaidlevad pooled lepingu tõlgendamise üle, st kas kompromissilepingus kokkulepitud lükandklaaside komplektile lisandus aknalaud. Poolte kirjalikest seisukohtadest ja vande all antud ütlustest nähtuvalt on poolte tahe kostja korteri juurde kuuluva lodža lükandklaasidega kinniehitamise osas erinev – hageja tahtis lükandklaaside paigaldamist koos aknalauaga, kostja ilma aknalauata. Osaühingu RUUMET (Ruumet) esindaja KT ja kostja 2011. aasta oktoobris toimunud kirjavahetusest ei nähtu, et kostja ei nõustunud lükandklaasidele lisanduva aknalauaga või hinnaküsimist samale lükandklaaside komplektile ilma aknalauata. Poolte kirjavahetusega enne kompromissilepingu sõlmimist on tõendatud, et kostja lepinguline esindaja teadis 28.10.2011, et hageja tellis 21.09.2011 Ruumetist lodža lükandklaaside ja aknalaua paigalduse hagejale saadetud Ruumeti hinnapakkumise kohaselt. Ka tunnistajate MM ja PK ütlustega ning poolte vande all antud seletustega on tõendatud, et kompromissilepingu aluseks oli Ruumeti hinnapakkumine, mis sisaldas aknalauda ja plekke. Tunnistaja MM ütlustega on tõendatud, et kui Ruumet ja hageja käisid kostja korteris 26.08.2011 mõõtmas ja pakkumist tegemas, oli kostja tingimuseks, et hinnapakkumine peab sisaldama aknalauda. Hiljem selgus, et kostjale ei meeldinud aknalaua materjal. Hagejale ei sobinud kostja edastatud OÜ Rõduklaasid pakkumine seetõttu, et paigaldamise tähtaeg lükkus liiga kaugele, 49-ndaks nädalaks. Objekti lõpetamise tähtaeg oli Kredexi toetuse tõttu 45 nädalat ja oli nõutud, et rõdud peavad olema kinni ehitatud. Tunnistaja PK ütlustega on tõendatud, et kui 2011 augustis käidi kostja korteris lodža mõõte võtmas, siis arutasid nad kostjaga klaaspindade lõpetamist, seda, et seinapoolne klaasitahvel liigub vastu seina, kus on pehme kummist serv, nii läks ka Ruumeti paberitesse kirja ja selle alusel tehti töö. Kuigi pooled vaidlesid oktoobri lõpus lükandklaaside juurde kuuluva aknalaua paigaldamise üle, mille kohta on lisaks kirjavahetusele ütlusi andnud tunnistajad ja vande all seletusi pooled, ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kompromissilepingu aluseks võetud Ruumeti hinnapakkumist oleks kostja soovide kohaselt muudetud, st korrigeeritud augustis saadud ja osaliselt juba tasutud hinnapakkumise alusel esitatud tellimust või tellitud uus lükandklaaside komplekt ilma aknalauata. Samuti ei ole kohtule esitatud käsitletust erinevat Ruumeti hinnapakkumist. Järelikult põhines kompromissileping eespool viidatud Ruumeti hinnapakkumisel, mille eest hageja tasus arvete alusel ja mis sisaldas lisatarvikutena aknalauda ja plekke. Seega põhineb hageja täpsustatud nõue, mis sisaldab aknalaua, plekkide jm paigaldamist, poolte vahel sõlmitud kompromissilepingul. Pooled ei ole kompromissilepingus otsesõnu kokku leppinud, et kostja peab omal kulul hoidma lodža kinniehitatuna. Kuivõrd korterite lodžade klaasidega kinniehitamise eesmärk oli elamu küttekulude vähendamine, siis kogu lepingust ja ka selle p-st 5 saab järeldada, et lodžat tuleb hoida kinniehitatuna ning juhul, kui kostja eemaldab hageja kulul paigaldatud lükandklaasid, siis tuleb tal need omal kulul asendada või lasta hagejal kostja kulul asendada. Vastasel juhul võiks tekkida olukord, kus hagejal tuleb korduvalt tellida ja korraldada lükandklaaside paigaldamise töö omal kulul, juhul kui kostja klaasid eemaldab. Kuna lükandklaaside komplekti juurde kuulus aknalaud, siis rikkus kostja pooltevahelist kompromissilepingut, kui ta takistas aknalauaga ettenähtud lükandklaaside paigaldamise töö lõpetamist ja laskis juba paigaldatud klaasid eemaldada. Hageja nõudis kostjalt kompromissilepingu täitmist ja tema kasutuses oleva lodža sulgemist klaasidega. Seega anti kostjale täiendav tähtaeg kohustuste täitmiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 114 lg 1 järgi.

Kuna kostja eemaldas lükandklaasid, siis tuleb tal rikkumise kõrvaldamiseks vajalikud kulud endal kanda. Apellatsioonkaebus 20.06.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palus kostja tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu järeldused kompromissilepingu tõlgendamisel ei ole kooskõlas materiaalõigusega ega asjas kogutud tõenditega. Maakohus on ebaõigesti jaganud ka tõendamiskohustuse. Kostja sõlmis kompromissilepingu, arvestades, et lodžale paigaldatakse üksnes lükandklaasid. Kostja tõendas, et ta esitas kompromissiläbirääkimiste ajal hagejale korduvalt nii suuliselt kui ka kirjalikult oma seisukoha, et ta ei soovi aknalaua paigaldamist. Kostja viitas kompromissiläbirääkimiste lõppfaasis - 24.10.2011 kirjas hageja esindajale MM-le, et ta ei soovi OÜ Ruumet pakkumisest aknalauda. Sama asjaolu kohta on kostja vande all antud seletused. On ilmne, et poolte tahe kompromissilepingu sõlmimisel oli erinev. Maakohtu seisukoht, nagu oleks kostja pidanud tõendama, et OÜ Ruumet pakkumist muudeti kostja soovide kohaselt või oleks koostatud uus pakkumine, ei saa iseenesest pidada hagi rahuldamise aluseks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks andnud oma heakskiidu OÜ Ruumet pakkumisele tervikuna, sh selles sisaldunud aknalauale. Kostjalt ei saa nõuda suuremat tõendamiskoormist tõendamaks, et poolte ühine tahe oli paigaldada lükandklaasid aknalauata, kui on hageja tõendamiskoormis tõendada, et just hageja tahe paigaldada lükandklaasid aknalauaga oli poolte ühiseks tahteks. Kostja tõendas, et hagejale oli teada, et kostja mõistab lükandklaaside paigaldamise all seda, et paigaldatakse lükandklaasid ja aknalauda ei paigaldata. Hageja ei ole aga tõendanud seda, et ta oleks väljendanud kostjale lükandklaaside aknalauata paigaldamise võimatust. Seetõttu tuleb kompromissilepingut ja selles kasutatud väljendit „lükandklaasid“ tõlgendada VÕS § 29 lg 3 kohaselt selliselt, et pooled leppisid kokku üksnes lükandklaaside paigaldamises. Mõistlik isik ei saa järeldada, et lepingus käsitletud lükandklaaside paigaldamisele lisanduks aknalaua paigaldamine. Tunnistajate ja poolte ülekuulamisel 09.04.2014 istungil ilmnes selgelt, et lükandklaase ei pea tingimata paigaldama aknalauaga. Maakohtu viidatud tõendid, OÜ Ruumet esindaja KT ja kostja kirjavahetus 2011 oktoobrikuus, ei tõenda kostja nõustumist pakkumises olnud aknalauaga. Hageja esindaja AK 28.10.2011 e-kirjast MM-le ja kostja esindajale EN-le ei nähtu, et hageja oleks väljendanud, et on 21.09.2011 tellinud OÜ-lt Ruumet lükandklaasid ja aknalaua paigalduse. Hageja ei maininud kostjale kordagi, et kuna klaasid on tellitud, siis on nende paigaldamine võimalik üksnes aknalauaga. Asjaolu, et lükandklaaside mõõdud on sellised, et nende paigaldamine ilma aknalauata on võimatu, selgus alles kohtumenetluses (OÜ Ruumet 29.08.2013 e-kiri). Tunnistajate MM ja PK ütlustega on tõendatud, et hageja esindajad lähtusid kompromissi sõlmimisel sellest, et paigaldatakse OÜ Ruumet hinnapakkumises toodud kõik elemendid. Tunnistajate ütlustest ei tulene, et kostja oli samal seisukohal ja et tema tahe ühtis hageja tahtega. Kostja on tõendanud, et ta avaldas lepingu läbirääkimiste ajal korduvalt tahet saada lükandklaaside lahendus ilma aknalauata ja sellele vastu ei vaieldud. Asjaolu, et apellant ei viibinud 26.08.2011 mõõdistamise juures, on tõendatud tunnistajate ütlustega ja poolte seletustega. Seega ei saanud kostja esitada mõõdistamise ajal soovi, et hinnapakkumises peab sisalduma ka aknalaua paigaldamine. Samuti on tuvastatud, et MM ei viibinud mõõdistamise juures ja seega ei saanud ta anda ütlusi selle kohta, mida pooled esimesel kohtumisel lükandklaaside mõõdistuse ajal arutasid. Maakohus on rajanud otsuse tunnistaja ütlusele, kes on ise kinnitanud, et ei viibinud kohtumise juures.

Hageja nõue on ebaselge ega vasta kompromissilepingule. Kuigi poolte vahel on sõlmitud kompromissileping, sisaldab see endas töövõtulepingu tunnuseid. Hageja võttis endale kohustuse, kuid ei ole täitnud oma kohustust nõuetekohase kvaliteediga. Fotodega on tõendatud, et lükandklaasid on vale mõõduga, klaaside ja lodža piirdekonstruktsioonide vahel on suur vahe, lodža äär on viltu, mistõttu on lükandklaasid paigaldatud puupuksidele osaliselt õhku jne. Sellisel tulemusel ei ole esteetilist väljanägemist ja see ei täida ilmselgelt ka soojapidavuse parandamise eesmärki. Kuna lodžale paigaldatud lahendus ei vastanud kompromissilepingu tingimustele, siis on ebaõige maakohtu järeldus, et kostja on hinnanud pooleliolevat tööd. Kostjal puudub kohustus võtta vastu ebakvaliteetne töö. Lükandklaasid eemaldati, kuna hageja ei astunud samme olukorra parandamiseks, lükandklaasid olid paigaldatud kujul ohtlikud ja hakkasid tormidega kõikuma. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus 23.10.2014 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kassatsioonkaebus 17.11.2014 esitatud kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses ja saata asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja leidis, et ringkonnakohus jättis tuvastamata hageja esitatud asjaolud ja hindamata hageja esitatud tõendid. Ringkonnakohus ei andnud hinnangut hageja väitele, et kostja tahe paigaldada lükandklaasid ilma aknalauata oli kostja tahe kohtumenetluses, mitte aga kompromissilepingu järgi. Ringkonnakohus on kompromissilepingut tõlgendades välja noppinud vaid üksikud seigad ning samastanud neid pooltevaheliste läbirääkimistega ja poolte käitumisega enne ja pärast lepingu sõlmimist. Otsusest ei selgu, miks ei ole kostjal kohustust hoida oma kulul lodža lükandklaaside ja nende juurde kuuluvaga kinniehitatuna. Ringkonnakohus ei ole esitanud põhjendusi hageja esiletoodu kohta, et hageja 25.04.2011 erakorralise üldkoosoleku otsusega otsustati, et kõikidel omanikel tuleb 1. juuliks 2011 kinni klaasida enda omandi juures olevad lahtised lodžad. Seda otsust mõisteti selliselt, et iga omanik ehitab ise ja omal kulul lodža kinni ja järelikult ka hoiab seda kinni omal kulul. Kõnealune üldkoosoleku otsus on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. Kompromissilepingu järgi soostus hageja lodža omal kulul kinni ehitama ning kostja oli nõus hoidma lodža kinniehitatuna. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ei tulene kostjale seadusest ja/või kompromissilepingust kohustust teha hageja nõutud tahteavaldusi ning miks ei tule TsÜS § 68 lg-t 5 praeguses asjas kohaldada. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Riigikohtu otsus 22.04.2015 otsusega asjas nr 3-2-1-10-15 tühistas Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 23.10.2014 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja määras tagastada hagejale kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjoni. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 21.05.2014 otsus tuleb tühistada täies ulatuses ja asjas on võimalik teha uus otsus.

20.05.2015 toimunud ringkonnakohtu istungil andis ringkonnakohus kostja AE-le aega 01.09.2015a-ni poolte vahel saavutatud kompromisslepingu p. 5 kohaselt vaidlusaluse lodža kinniehitamiseks oma kulul ja kohustas hagejat mitte tegema selleks takistusi. Vaidlus puudub selles, et kostja AE asendas kompromisslepingu p-i 5 kohaselt oma kulul korteri nr 44 juurde kuuluvale lodžale KÜ poolt paigaldatud lükandklaasid talle sobilikega ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks. 16.09.2015 toimunud ringkonnakohtu istungil avaldas hageja, et kostja on oma kohustuse täitnud kooskõlas kompromisslepingu p-ga 5. Selles osas pretensioone ei ole. Hageja avaldas, et loobub seoses kostja poolt kohtumenetluse ajal oma kohustuse täitmisega järgmistest nõutest, mis on kajastatud 26.11.2012 menetlusdokumendi resolutsioonis p-de a ja b all, s.o.: kohustada kostjat võimaldama hagejal ehitada Tallinnas Liivalaia 40–44 asuv lodža lükandklaaside ja nende juurde kuuluvaga, see tähendab aknalaua, plekkide ja muu vajalikuga, kinni vastavalt kompromissilepingule, kusjuures hageja on lodža kinniehitamiseks õigustatud kasutama muid isikuid ning hageja ja lodžat kinni ehitavad muud isikud on õigustatud lodža kinniehitamiseks läbima eelnimetatud aadressil asuva korteri; kui kostja ei võimalda vabatahtlikult hagejal ehitada vaidlusalune lodža lükandklaaside ja nende juurde kuuluvaga, st aknalaua, plekkide ja muu vajalikuga, kinni vastavalt kompromissilepingule, kusjuures hageja on lodža kinniehitamiseks õigustatud kasutama muid isikuid ning hageja ja lodžat kinni ehitavad muud isikud on õigustatud lodža kinniehitamiseks läbima kostja korteri, siis määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis selliselt, et on tuvastatud kostja kohustus teha tahteavaldus selleks, et hageja on õigustatud ehitama lodža lükandklaaside ja nende juurde kuuluvaga, see tähendab aknalaua, plekkide ja muu vajalikuga, kinni vastavalt kompromissilepingule, kusjuures hageja on lodža kinniehitamiseks õigustatud kasutama muid isikuid ning hageja ja lodžat kinni ehitavad muud isikud on õigustatud lodža kinniehitamiseks läbima kostjale kuuluvat korterit (t.l. 83, I kd). Maakohtu otsuses on nimetatud nõuded rahuldatud resolutsiooni p-des 2 ja 3. Ringkonnakohus leiab, et hagist loobumine nimetatud nõuete osas tuleb TsMS §-de 429 lg 1, 2 ja 645 lg 1 vastu võtta ja menetlus selles osas lõpetada. Hageja palus jätta maakohtu otsuse resolutsiooni p-des 4 ja 5 sätestatud kostja kohustused muutmata. Need on järgmised: p 4. kohustada AE-d hoidma oma kulul aadressil Liivalaia 4044, Tallinn asuv lodža lükandklaasidega ja nende juurde kuuluvaga kinniehitatuna vastavalt Korteriühistu Liivalaia Nelikümmend ja AE vahelisele 08.11.2011.a kompromissilepingule ja p. 5, kui AE ei hoia vabatahtlikult oma kulul aadressil Liivalaia 40-44, Tallinn asuvat lodžat lükandklaasidega ja nende juurde kuuluvaga kinniehitatuna vastavalt Korteriühistu Liivalaia Nelikümmend ja AE vahelisele 08.11.2011.a kompromissilepingule, siis määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis selliselt, et on tuvastatud AE kohustus anda tahteavaldus selleks, et Korteriühistu Liivalaia Nelikümmend on õigustatud ehitama aadressil Liivalaia 40-44, Tallinn asuva lodža lükandklaasidega ja nende juurde kuuluvaga uuesti kinni AE kulul vastavalt Korteriühistu Liivalaia Nelikümmend ja AE vahelisele 08.11.2011.a kompromissilepingule, kusjuures Korteriühistu Liivalaia Nelikümmend on lodža kinniehitamiseks õigustatud kasutama muid isikuid ning Korteriühistu Liivalaia Nelikümmend ja lodžat kinni ehitavad muud isikud on õigustatud lodža kinniehitamiseks läbima aadressil Liivalaia 40-44, Tallinn asuva korteri (t.l. 84, I kd). Maakohus rahuldas resolutsiooni p-de 4 ja 5 kohaselt ka hagiavalduses märgitud nõuded c ja d. Riigikohus leidis samas asjas tehtud lahendis, et kui kohus rahuldab haginõude, peab ta TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi oma otsuse resolutsiooni formuleerima selliselt, et otsus oleks üheselt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (vt selle kohta ka nt Riigikohtu

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.