Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi K N ja K J vastu võla nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Riigi väljamõistmine riigituludesse
Menetlusosalised
Hageja: Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu, registrikood 70000740, asukoht Munga 18, 50088 Tartu); lepinguline esindaja Hardi Rikand (e-post: [email protected]); Kostjad: 1) K N (isikukood xxxx, elukoht: xxxx (e-post: xxxx); 2) K J (isikukood xxxx, elukoht: xxxx).
Istungi toimumise aeg
28. september 2015
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Hardi Rikand; Kostjad K N ja K J.
Resolutsioon
1.Lõpetada menetlus Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagis K N ja K J vastu võla nõudes.
2.Kinnitada hageja Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) ning kostjate K N ja K J vahel 28.09.2015 sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kostjad tasuvad solidaarselt õppelaenulepingust nr S030003556 tuleneva võla 1 228 (üks tuhat kakssada kakskümmend kaheksa) eurot ja 44 senti maksegraafiku alusel igakuiselt 65 (kuuskümmend viis) eurot kuus hiljemalt kuu viimaseks päevaks alates 30.11.2015 1 (4)
2-15-5715 kuni 30.04.2017, välja arvatud esimene osamakse summas 58 (viiskümmend kaheksa) eurot 44 senti, mis tuleb tasuda hiljemalt 30.10.2015.
3.Eesti Vabariigile võlgnetava põhiosa ja intressi kohustuvad kostjad kandma Rahandusministeeriumi kontole AS-is SEB Pank nr EE091010220002255018. Maksekorralduses märgitakse õppelaenulepingu number S030003556.
4.Kostjad on teadlikud asjaolust, et kokkuleppe rikkumise korral on Eesti Vabariigil õigus nõuda kokkuleppe sundtäitmist nii osamaksete kaupa kui ka võlasumma ulatuses ühekorraga.
5.Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
6.Pooled on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
7.Välja mõista solidaarselt kostjatelt K N’lt ja K J’ilt riigituludesse (Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele vastavalt kas AS-is SEB Pank EE351010052031000004, AS-is Swedbank EE502200221014193355, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis EE401700017002872300, Danske Bank AS Eesti filiaalis EE873300333499990003, personaalse viitenumbriga 99915700069036) 1⁄2 riigilõivu summas 100 (ükssada) eurot ning anda kostjatele tähtaeg riigilõivu tasumiseks 15 päeva alates kohtumääruse jõustumisest.
8.Saata kohtumäärus hageja esindajale ja kostjatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.15. aprillil 2015 esitatud hagiavalduse kohaselt K N (end. A) sõlmis 01.10.2003. õppelaenu saamiseks AS-iga Ühispank õppelaenulepingu nr S030003556. Lepingu alusel laenas pank laenusaajale 34 500 krooni (2 204.95 eurot), mis kanti laenusaaja kontole üle kahes osas: 01.10.2003 17 000 krooni ja 22.09.2004 17 500 krooni. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas.
2.Õppelaenulepingust tulenevate kohustuste täitmist käendas solidaarselt tema ja panga vahel sõlmitud käenduslepingu alusel K J käendaja maksimaalse rahalise vastutuse 60 000 krooni (3 834.79 euro) ulatuses. Käendaja vastutab riigi ees solidaarvõlgnikuna käenduse ja solidaarvastutuse sätete alusel. Käendaja vastutust ja kohustatust riigi ees reguleerivad HaS § 362 lõige 2 ning võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 145 lõiked 1 ja 2.
3.Juhindudes HaS § 364 ja lepingus kokkulepitust, tekkis laenusaajal kohustus hakata laenusummat ja sellest tulenevat intressi pangale tagasi maksma. Pank koostas selleks laenu tagastamise graafikud. 09.08.2011 edastas pank laenusaajale palve tasuda juba olemasolev võlgnevus. Kuna võlgnikud ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank, tuginedes ÕÕS § 21 lõikele 1, hagejalt 2 (4)
2-15-5715 riigitagatise rakendamist, mille riik ka täitis. Kui riik hagejana on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekib tal HaS § 362 lg 2 järgi nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate suhtes kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses.
4.13.10.2011 saatis hageja laenusaajale õppelaenuvõlgnevuse teatise, milles informeeris laenusaajat nõudeõiguse üleminekust AS-ilt SEB Pank hagejale ning andis laenusaajale tähtaja võlgnetava summa tasumiseks. Teatis nõudeõiguse üleminekust hagejale edastati ka käendajale. Laenusaaja ega käendaja ei ole täitnud õppelaenulepingust ja käenduslepingust tulenevaid kohustusi hageja ees.
5.HaS § 362 lõike 3 kohaselt on laenusaaja või käendaja kohustatud tasuma intressi 5% aastas riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt. Intressi on ajavahemikus 15.11.2011 kuni 13.04.2015 kogunenud summas 181.10 eurot. Seisuga 14.04.2015 on hageja nõude suuruseks 1 228.44 eurot, mis tuleneb põhivõlast 1 047.34 eurot ning intressist 181.10 eurot.
6.Lähtudes eeltoodust palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja 1 228.44 eurot. Hageja palub kostjatelt välja mõista riigilõiv tulenevalt TsMS § 138 lg 1, lg 2 ja § 162 lg 1.
KOSTJATE VASTUS
7.11. mail 2015 esitatud vastuses kostja K N teatas, et soovib sõlmida kokkuleppe.
8.30. juunil 2015 esitatud vastuses kostja K J teatas, et tunnistab hagi ja ei oma vastuväiteid ning soovib asja lahendada kompromissiga.
POOLTE KOMPROMISS
9.28.09.2015 toiminud kohtuistungil esitas hageja tema ning kostjate vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt kostjad tasuvad solidaarselt õppelaenulepingust nr S030003556 tuleneva võla 1.228.44 eurot maksegraafiku alusel igakuiselt 65 eurot kuus hiljemalt kuu viimaseks päevaks alates 30.11.2015 kuni 30.04.2017, välja arvatud esimene osamakse summas 58.44 eurot, mis tuleb tasuda hiljemalt 30.10.2015. Eesti Vabariigile võlgnetava põhiosa ja intressi kohustuvad kostjad kandma Rahandusministeeriumi kontole AS-is SEB Pank nr EE091010220002255018. Maksekorralduses märgitakse õppelaenulepingu number S030003556.
10.Kostjad on teadlikud asjaolust, et kokkuleppe rikkumise korral on Eesti Vabariigil õigus nõuda kokkuleppe sundtäitmist nii osamaksete kaupa kui ka võlasumma ulatuses ühekorraga.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada kompromissi kinnitamisega. Kompromissi kinnitamine
12.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus ei ole tuvastanud, et pooltevaheline kompromiss oleks vastuolus seaduse või heade kommetega, seega kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 3 (4)
2-15-5715
13.TsMS § 431 lg 1 kohaselt kohus on selgitanud istungile ilmunud menetlusosalistele ning selgitab kostjatele 1 ja selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et kui kostjad ei täida kokkuleppega võetud kohustust kokkulepitud viisil, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Menetluskulud
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
15.TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle seaduse lisa 1 alusel tuleks haginõudelt 1 228.44 eurot tasuda riigilõivu 200 eurot. TsMS § 145 kohaselt riigilõivu ja kautsjoni tasumisest on vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuivõrd pooled sõlmisid kompromissi ja TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi, siis kohus on seisukohal, et põhjendatud on kostjatelt solidaarselt välja mõista riigituludesse 1⁄2 riigilõivu summas 100 eurot
16.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §-de 428 lg 1 p 4, 430, 431 lg 1, 433, 463, 465, 660 lg 1, 661 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.