Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Blackhill OÜ esitas 14. detsembril 2024 hagiavalduse Estworkers Rent Osaühingu ja V.M M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja täpsustas haginõuet 15. jaanuaril 2025. Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 9. juuni 2022 laenulepingu nr LT220604 alusel põhivõla 7138,94 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 6674,91 eurot ning 13. septembri 2023 laenulepingu nr LT230906 alusel põhivõla 7000 eurot, intressi 2284,03 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 4715,97 eurot.

Hageja nõue tuleneb hageja ja Estworkers Rent Osaühingu vahel 9. juunil 2022 sõlmitud laenulepingust nr LT220604, mille alusel sai kostja I laenu 12 000 eurot. Laenulepingust tulenevat kohustuste täitmise tagamiseks sõlmis V.M hagejaga 9. juunil 2022 käenduslepingu nr K220604. Samuti tuleneb hageja nõue hageja ja Estworkers Rent

Osaühingu vahel 13. septembril 2023 sõlmitud laenulepingust nr LT230906, mille alusel sai kostja I laenu 7000 eurot. Laenulepingust tulenevat kohustuste täitmise tagamiseks sõlmis V.M hagejaga 13. septembril 2023 käenduslepingu nr K230906. 10. juunil 2024 ütles hageja kostjaga I sõlmitud laenulepingud üles ning nõudis põhilaenu tagastamist koos kogu võlgnevusega.

Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 21. jaanuari 2025 määrusega, andes kostjatele 20 päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kostja I seaduslik esindaja, s.o kostja II ehk V.M sai hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kätte 22. jaanuaril 2025 kättetoimetamisportaali vahendusel. Kostjate hagile vastamise tähtpäev oli 11. veebruaril 2025. Kostjad ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva.

Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 165 lg 3 esimene lause näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.

Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel jätta solidaarselt kostjate kanda.

Hageja palub mõista kostjatelt hageja menetluskuludena välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 1400 eurot ja õigusabikulud 976 eurot, kokku 2376 eurot. Kohtule teadaolevalt kostjad menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjatel menetluskulud puuduvad.

Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

Esindaja tunnitasu 160 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepingulisel esindajal on kulunud menetluses 5 tundi. Kohus leiab, et õigusabikulud on osaliselt ülepaisutatud. Kohus on seisukohal, et kuigi õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid (nt kliendiga suhtlemine, õiguslik analüüs, tõendite kogumine), siis kohus arvestab menetluskulude väljamõistmisel eelkõige sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o menetlusdokumentide esitamisega kohtule. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks ega mõistlikuks hageja menetluskulude täies ulatuses kostjalt väljamõistmist. Kohus vähendab hageja menetluskulusid 2 tunni ulatuses, mis hõlmab eelkõige suhtlusele kliendiga, õigusliku analüüsile, lisade selekteerimisele ja hagiavalduse koostamisele kulunud aega. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja kulu seoses kohtumenetlusega mahus 3 tundi.

Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174). Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus rahuldab hageja õigusabikulude avalduse 585,60 euro ulatuses (3 x 160 + 22% käibemaks).

Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 1985,60 eurot.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.