Mõista Jekaterina Kruglovalt välja 217,15 (kakssada seitseteist eurot ja 15 s) eurot Jelena Taljantseva kasuks.
Menetluskulude jaotus
Jätta rahuldamata hagi 1089,52 euro osas.
Jätta
maa-
ja
ringkonnakohtus
menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Jelena Taljantseva esitas 23.09.2013. a hagiavalduse ja 30.10.2013. a hagi muutmise avalduse Jekaterina Kruglova vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 1306,67 eurot (sh aiamaja katuse parandamise kulud 892,49 eurot, tööriistakuuri katuse parandamise kulud 367,49 eurot ja kostja eest tasutud võlgnevus 46,69 eurot). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja (müüja) ja hageja (ostja) 27.06.2013. a müügilepingu, millega kostja müüs hagejale XXX vallas XXX külas XXXX tn XX asuva kinnisasja (registriosa nr XXXX). Kinnisasjal paiknevad aiamaja, tööriistakuur ja veel mõned ehitised. Enne müügilepingu sõlmimist kinnitas kostja, et hooned on heas korras ja katused läbi ei lase. Kaks päeva pärast müügilepingu sõlmimist, s.o 29.06.2013. a, oli tugev vihm ja selgus, et aiamaja katus laseb läbi. Pooled kohtusid 30.06.2013. a. Kostja lubas hüvitada katuse parandamise kulud 215,60 eurot, kuid ei teinud seda. Hageja saatis 05.07.2013. a kostjale kirjaliku pretensiooni, mille kostja sai kätte 17.07.2013. a. Ehitusfirma vaatas katuse üle ja koostas hinnapakkumise - aiamaja katuse parandamise kulud on 868,59 eurot. Hageja tasus ehitusettevõtja väljakutse eest 20 eurot ja kandis postikulu 3,90 eurot.
Sügisel selgus, et katki on ka tööriistakuuri katus. Tööriistakuuri parandamise kulud on 342,49 eurot ning ehitusettevõtja väljakutse maksis 25 eurot. Kostjal oli võlgnevus aiandusühistu Kevadaeg ees summas 46,69 eurot, mille hageja tasus.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Enne müügilepingu sõlmimist vaatas hageja hooned üle. Hagejal pretensioone ei olnud. Hageja kinnitas müügilepingus, et ta on lepingu esemeks oleva kinnistu ja sellel paiknevad ehitised üle vaadanud ning on teadlik lepingu eseme seisukorrast. Aiamaja ja kõrvalhoone katus ei ole kunagi läbi jooksnud. Kostja maksis hagejale 40 eurot ruberoidi eest ja 10 eurot maksudeks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 16.12.2014. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis Jekaterina Kruglovalt välja Jelena Taljantseva kasuks 892,49 eurot. Kohus jättis menetluskulud 32% ulatuses hageja kanda ja 68% ulatuses kostja kanda. Müügilepingu, hageja 05.07.2013. a pretensiooni, füüsilisest isikust ettevõtja LL akti ja tunnistaja CC ütlustega on tõendatud, et kinnisasi ei vastanud lepingu tingimustele, kuna kinnisasja oluliseks osaks oleva aiamaja katus oli katki, ning see puudus oli olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal. Müügilepingu kohaselt pidid ehitised olema kasutuskõlblikud. Hageja teatas kostjale asja lepingutingimustele mittevastvusest hiljemalt 05.07.2013. a ning kostja sai kirja kätte 17.07.2013. a. Pretensioon on saadetud 6 päeva pärast puuduse ilmnenist ehk teatamine on toimunud mõistliku aja jooksul. Pretensioonis ei ole määratud katuse parandamise tähtaega, kuid arvestades, et pretensioon esitati 05.07.2013. a, on eeldatav mõistlik tähtaeg katuse parandamiseks möödunud. LL hinnapakkumisega on tõendatud, et katuse parandamise kulud on 868,59 eurot. Kulusid saab pidada mõistlikeks. 528,59 eurot moodustab ehitusmaterjalide hind ja 340 eurot tööde teostamise tasu. Kostja ei ole kulude suurusele vastu vaielnud või omapoolset kulude arvestust esitanud. Hageja on tõendanud ka katuse ülevaatamise kulu 20 eurot ja postikulu 3,60 eurot. Kostja ei ole esitanud väidet, et hageja teadis või pidi teadma katkisest katusest müügilepingu sõlmimisel. Kostja on seisukohal, et katus oli terve. Kostja ei ole esitanud oma väite tõendamiseks tõendeid. Käesoleva asja lahendamisel ei oma tähendust asjaolu, et hageja kinnitas müügilepingus, et ta on ehitise üle vaadanud. Võlaõigusseadus ei seo müüja vastutust müüdud asja puuduste eest sellega, kas ostja vaatas enne müügilepingu sõlmimist asja üle või mitte. Kostja väidab, et ta andis hagejale katuse parandamise kulude katteks 40 eurot. Hageja ei ole seda asjaolu omaks võtnud ning kostja ei ole seda tõendanud. Hageja nõue kogusummas 892,49 eurot tuleb rahuldada. Füüsilisest isikust ettevõtja LL akti ja tunnistaja CC ütlustega on tõendatud, et tööriistakuuri katus oli katki, kuid tõendatud ei ole, et see puudus oli olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal. LL akti kohaselt vaadati tööriistakuuri katus üle 19.10.2013. a. Hageja pidi tõendama, et katus oli katki 27.06.2013. a. Hageja poolt esitatud fotod näitavad, et hoonete katusekatted olid vanad, sammaldunud ja parandatud. Tõenditest ei tulene, et puudus oleks tekkinud müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt (VÕS § 218 lg 3). Aiamaja katuse läbijooksu avastamisel 29.06.2013. a oleks mõistlikult tegutsev isik pidanud kontrollima ka teiste hoonete katuseid. Kohus märkis, et hageja ei ole teavitanud kostjat tööriistakuuri katkisest katusest. Kostja sai hageja nõudest teada hagiavaldusest. Eeltoodu alusel jättis kohus rahuldamata hageja nõude summas 367,49 eurot. Kostjal oli aiandusühistu Kevadaeg ees võlgnevus 46,69 eurot. Kuna hageja ei ole tõendanud eeltoodud summa tasumist, tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Kohus märkis, et erinevalt korteriühistust ei lähe kinnisasja võõrandamisel aiandusühistu liikmesus (liikme õigused ja
kohustused) müüjalt üle ostjale. Kinnisasja uus omanik saab ühistu liikmeks juhul, kui ta avaldab soovi ja ühistu ta liikmena vastu võtab.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Jekaterina Kruglova esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on kohus mõistnud välja 892,49 eurot. Katuse ülevaatamise tasu 20 eurot, postikulu 3,60 eurot ja katuse remondikulud 868,59 eurot on kokku 892,19 eurot; 2) on kohus mõistnud katuse remondikulud välja kõige kallima hinnapakkumise alusel. Pretensioonis soovis hageja 215,60 eurot (17 m2 eest), hinnapakkumise järgi on katuse remondikulud 868,59 eurot (20 m2 eest). Vastustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit aiamaja katuse remondiks kulutatud summa kohta; 3) kinnitas tunnistaja CC kohtule, et aiamaja katus oli ülevaatamise ajal samas seisundis nagu ta oli enne müüki.
5.Jelena Taljantseva vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei vastanud müüdud asi lepingutingimustele.
6.Apellant esitas 26.02.2015. a Fiola Ehitus OÜ hinnapakkumise aiamaja katuse remondiks. Hinnapakkumise kohaselt kulub katuse remondile 40 eurot. Kuna apellant on 05.07.2013. a tasunud vastustajale 40 eurot, siis palub apellant jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
7.Apellant esitas 11.09.2015. a täiendavad seisukohad. Seisukohtade kohaselt: 1) teavitas apellant vastustajat kinnistu müümisel, et aiamaja ei ole mõeldud pidevalt elamiseks. Vastustaja võttis ise riski ostes aiamaja; 2) on apellant seisukohal, et katuse ülevaatuse akt ja pretensioon on võltsitud dokumendid; 3) ei teavitanud vastustaja aiamaja varjatud puudusest VÕS § 220 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul; 4) ei ole CC ülevaatuse akt eksperthinnang; 5) ei ole vastustaja tõendanud, et esitatud fotodel on seos vaidlusaluse aiamajaga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu välja mõistetud kahju suuruse ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega rahuldab hagi summas 217,15 eurot ning jätab menetluskulud poolte endi kanda. Ülejäänud osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata.
9.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse aiamaja katuse eest väljamõistetud hüvitise osas. Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu
otsust tööriistakuuriga seotud nõude ja aiandusühistule tasutud makse osas. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 alusel jõustunud.
10.Asja materjalide kohaselt sõlmisid pooled kinnisasja ostu-müügilepingu. Kinnisasjal asusid hooned. Maakohus tuvastas, et aiamajal esines puudus, hoone katus lasi vihma läbi, ja selle eest vastutab müüja. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjal puudus kokkulepitud omadus VÕS § 217 lg 2 p 1 tähenduses. Hoone kasutuse eesmärki silmas pidades pidi hoone vihma pidama ja asjas ei ole esitatud tõendeid, millest saaks järeldada, et müüja pidi sellest, et katus jookseb vihma läbi, olema teadlik ostu sooritamise hetkel. Asjas on tõendatud, et hoone ei vastanud lepingutingimustele ja vastav puudus esines asjal selle ostjale üleandmise ajal, mistõttu müüja vastutab puuduse eest VÕS § 218 lõike 1 alusel. Hageja teatas puudusest kohe pärast lepingu sõlmimist ning pretensioonis andis võimaluse kostjal puudus kõrvaldada või hüvitada puuduse kõrvaldamise kulu 215,60 eurot. Kostja puudust ei kõrvaldanud ega hüvitanud ka kahju VÕS § 222 lg 5 alusel. Ringkonnakohus leiab, et hagejal oli kahju hüvitamise õigus VÕS § 115 alusel.
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS §-i 127, kui mõistis välja katuse parandamisega seotud kulu hageja nõutud ulatuses. Ringkonnakohus märgib, et kohus kohaldab õigusnormi ning kuna pooled said maakohtus esitada oma seisukohad ka kohaldatava õiguse suhtes ning kostja vaidles vastu nii hüvitamiskohustusele kui ka alternatiivselt hüvitatava summa suurusele, siis ei ole ringkonnakohtu otsus pooltele üllatav.
12.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. See tähendab, et kahju hüvitamise tulemuseks ei või olla kahjukannatanu rikastumine. Asja materjalide juures on fotod aiamajast, mille katuse parandamisega seotud kahju hageja nõuab (lk 99). Fotolt on näha, et tegemist on vundamendita kergehitisega, mille katus on silmaga nähtavalt ebarahuldavas seisukorras, katus on kaetud ruberoidiga, mis on kahjustunud ning seejärel on katust kaetud kiletükkide ja muude juhuslike materjalidega. Avaliku ehitusregistri andmetel on aiamaja kasutusele võetud 1984. aastal. Tegemist on amortiseerunud katusega, mille kindlakstegemiseks ei olnud ostjal vaja kasutada spetsialisti abi, katuse seisukord oli visuaalselt näha. Ruberoidiga kaetud katuse keskmine eluiga on ehitusalaste materjalide kohaselt üldteadaolevalt ca 15 aastat. Aiamaja on ehitatud 1984. aastal ning toimikus olev foto kinnitavad, et katus on amortiseerunud täies ulatuses või vähemalt 75 % ulatuses. Tunnistaja CC ütluste kohaselt oli „katus läbi“ vähemalt 1,5 aastat, mis kinnitab visuaalset muljet, mis fotode põhjal ka asja mittetundval isikul, sh hagejal pidi kujunema. Ringkonnakohus leiab, et arvestades aiamaja ja selle katuse seisukorda tehingu tegemise ajal tuleb hageja kahju suurust vähendada. Hageja esitas algselt nõude summas 215 eurot ning hiljem katuse parandamise kalkulatsiooni summas 868,59 eurot.
13.Ringkonnakohtu arvates on 868,59 eurot põhjendatud kulu kogu katuse konstruktsioonide ja -katte asendamiseks uute materjalidega, kuid selle tulemusena hageja rikastuks. Käesolevas asjas ei ole tegemist olukorraga, kus hagejal ei ole võimalik objektiivselt kasu saamist vältida. Arvestades hoone üldist seisukorda tuleb lugeda piisavaks katuse parandamine jätkuvalt samal viisil, kui seda oli tehtud enne tehingu sõlmimist. Hageja pidi tehingu tegemise ajal aru saama, et hoone on seisukorras, mis ilma kiire remondi ja
taastamistöödeta ei võimalda tulevikus seda otstarbekohaselt kasutada, teisalt oli tal õiguspärane ootus, et vahetult pärast ostmist peab aiamaja vihma. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue on VÕS § 127 lg 5 sätestatut arvestades põhjendatud 25 % ulatuses, so summas 217,15 eurot. Hüvitise suurus on võrreldav hageja enda poolt algselt kostjale esitatud materjalide ja parandamise töökulu hõlmanud nõudega summas 215 eurot.
14.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellandi poolt 26.02.2015 esitatud Fiola Ehitus OÜ aiamaja renoveerimise kohta, kuna tegemist on hilinemisega esitatud tõendiga. Apellant mõistis valesti ringkonnakohtu 9.02.2015 määrust. Nimetatud määruses märgitud tähtaeg ei andnud õigust täiendavate tõendite esitamiseks. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellandi 11.09.2015 esitatud seisukohad osas, milles apellant vaidlustab maakohtus esitatud tõendite lubatavuse ja asjakohasuse, kuna apellant ei ole esile toonud, mis takistas kostjal maakohtu menetluses tõendite küsimust käsitleda.
15.Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ja leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud jätta menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Ringkonnakohus lähtub sealjuures sellest, et hagi kuulub rahuldamisele ca 20 % ulatuses ning kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ca 25 % ulatuses. Maakohtus ei olnud pooltel esindajaid, kellega seotud õigusabikulud kuuluksid hüvitamisele.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.