Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline esindaja Kadri Timuska (e-post: [email protected]); Kostja: K K (isikukood xxxx, elukoht: xxxx), lepinguline esindaja Silver Reinsaar (e-post: [email protected]).
Resolutsioon
1.Lõpetada menetlus OÜ Aktiva Finants hagis K K vastu võla nõudes seoses hageja hagist loobumise vastuvõtmisega.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda ja välja mõista OÜ-lt Aktiva Finants riigituludesse (Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele vastavalt kas AS-is SEB Pank EE351010052031000004, AS-is Swedbank EE502200221014193355, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis EE401700017002872300, Danske Bank AS Eesti filiaalis EE873300333499990003, personaalse viitenumbriga 99915700068396) ekspertiisikulud summas 282 (kakssada kaheksakümmend kaks) eurot ja anda hagejale tähtaeg ekspertiisikulude tasumiseks 15 päeva alates kohtumääruse jõustumisest.
4.Tagastada riigieelarvest Julianus Inkasso OÜ-le (IBAN nr EE222200221015269783 ASis Swedbank) tema poolt hageja eest 21.11.2014 maksekäsu kiirmenetluse avalduse 1 (5)
2-14-36160 esitamisel tasutud riigilõivust 45 eurost ja 04.02.2015 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 155 eurost, kokku 200 eurost pool (1⁄2) ehk 100 (ükssada) eurot.
5.Saata kohtumäärus poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Aktiva Finants esitas 21.11.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 138.59 euro saamiseks. Kohus tegi 02.12.2014 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 07.12.2014 avaliku e-toimiku kaudu. Võlgnik K K esitas 10.12.2014 nõudele vastuväite, mille kohaselt võlgnik pole sellist lepingut sõlminud ja leping sõlmiti varastatud ID-kaardiga. Võlgnik on esitanud avalduse politseile ja juhtumit uurib uurija Katerina Voronova, tel nr 6124370.
2.Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 1). Avaldaja on soovinud võlgniku vastuväite esitamise korral asja menetlemist hagimenetluses.
3.Hageja esitas 05.02.2015 Harju Maakohtule hagiavaluse K K vastu võla nõudes. Harju Maakohtu 06.02.2015 kohtumäärusega anti hagiavaldus kohtualluvuse järgi lahendamiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale (saabus 09.03.2015).
4.09.04.2015 vastuses kostja palus jätta hagi rahuldamata ning määrata käekirjaekspertiis.
5.Viru Maakohtu 26.06.2015 määrusega määrati tsiviilasjas käekirjaekspertiis. 17.08.2015 saabus kohtule ekspertiisiakt.
6.24.08.2015 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks ning palus tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 100 eurot.
7.Kohus saatis hagist loobumise avalduse kostjale ja TsMS 429 lg 3 alusel määras kostjale tähtaja avaldusele seisukoha esitamiseks.
8.01.09.2015 esitas kostja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Kostja palus hagejalt välja mõista TsMS § 190 lõike 5 alusel riigituludesse käekirjaekspertiisi maksumus 282 eurot (ekspertiisiakt nr 15E-DK0091) ja TsMS § 168 lõike 4 alusel kostja kasuks kostja lepingulisele esindajale tehtud kulutused 275 eurot. Kostja kinnitas, et nimetatud menetluskulud seonduvad üksnes käesoleva tsiviilasja menetlusega. Kostja palub selle kanda pangakontole nr xxxx. Saajaks märkida K K. Lisaks palus kostja välja mõista ka menetluskuludelt viivise alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
9.Kohus saatis kostja menetluskulude väljamõistmise taotluse hagejale ning määras hagejale tähtaja 10 päeva kirjaliku arvamuse esitamiseks. 2 (5)
2-14-36160
10.21.09.2015 esitatud seisukohas hageja teatas, et ei oma vastuväiteid käekirja ekspertiisi maksumuse osas summas 282 eurot. Samas hageja ei nõustunud kostja menetluskuludega summas 275 eurot ning palus antud taotlus täies ulatuses rahuldamata jätta. Kostja menetluskulude väljamõistmise taotlusele on lisatud 01.09.2015 arve nr 145, mille kohaselt on kostjale osutatud abi tsiviiltoimikuga tutvumise osas 30.06.2015 ja menetlusliku olukorra selgitamiseks ning selgitatud ekspertiisiakti sisu kostjale ja 01.09.2015 esitatud taotlus menetluskulude väljamõistmiseks. Esmalt ei ole kostja kogu menetluse kestel mitte millegagi mõista andnud, et tal võiks olla üldse esindaja, kes vastaks TsMS § 218 sätestatud nõuetele, kelle kulude kandmise kohustus hagejal tekkida võiks TsMS § 175 lg 1 alusel. Hagejale on küll e-kirju saatnud Silver Reinsaare nimeline isik ja lisanud volikirja, kuid puuduvad tõendid, kas antud isik vastab TsMS § 218 lõike 1 nõuetele. TsMS § 175 lg 2 teise lause kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata. Hagejal saab olla äärmisel juhul kohustus hüvitada kostjale ainult TsMS § 218 lõikes 1 nimetatud lepingulisele esindajale tehtud kulusid. Kostja ei ole nimetatud asjaolu tõendanud. Kostja on käesolevas menetluses kõik oma vastused ise allkirjastanud ja edastanud kohtule. Juhul, kui kostjal tõepoolest oli ka esindaja, siis sisaldaks kostja 09.04.2015 ja 12.05.2015 vastused viidet esindajale või dokumendi koostajale. Kostja vastused sisaldavad aga ainult kostja enda kontaktandmeid (postiaadress ja e-post) ning kostja on ise vastused allkirjastanud ilma ühegi viiteta võimalikult esindajale. Hageja on seisukohal, et kuna kostjal ei olnud hagile vastamisel esindajat, siis ei ole ka tegemist TsMS § 175 lg 1 kohaste põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulutustega ning kostjal puudub alus menetluskulude hüvitamise nõudmiseks. Samuti kostja esitatud menetluskulude väljamõistmise taotluses puuduvad kostja kinnitused käibemaksukohustuslase osas TsMS § 174 lõike 10 alusel. Lisaks esitab hageja alternatiivse vastuväite kostja ajakulu osas. Kostja väidetavad menetluskulud on ebamõistlikult suured. Kindlasti ei ole põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulu summas 275 eurot TsMS § 175 lõike 1 tähenduses. Eriti arvestades vaidluse sisu mitte erilist keerukust. Kindlasti ei saa olla hagimaterjalide tutvumine nii ajamahukas ja kulukas teades juba algusest, et kostja ei ole vaidlusaluseid lepinguid allkirjastanud. Eeltoodust tulenevalt palus hageja jätta kostja menetluskulude taotlus rahuldamata.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja hagist loobumise taotlusega ja uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada seosest hagist loobumise vastuvõtmisega. Menetluse lõpetamine
12.TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja on loobunud oma hagist. Kuivõrd kostjal ei ole vastuväited hagist loobumise vastuvõtmisele ja menetluse lõpetamisele, arvestades, et hagist loobumine ei ole vastuolus avaliku huviga ega riku menetlusosaliste õigusi, siis kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
13.Kohus selgitab menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega samal alusel ja samadel asjaoludel. Riigilõivu tagastamine 3 (5)
2-14-36160
14.TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hagist loobumise avalduses taotleb hageja tasutud riigilõivust poole, s.o 100 euro tagastamist Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE222200221015269783. Julianus Inkasso OÜ tasus 21.11.2014 hageja eest maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot (toimikus lk 1-2) ja 04.02.2015 hagiavalduse esitamisel summas 155 eurot (maksekorraldus nr 151, toimikus lk 53). Seega on hageja eest kokku tasutud riigilõivu 200 eurot. Kohus leiab, et tulenevalt eeltoodust on põhjendatud tagastada Julianus Inkasso OÜ-le tema poolt hageja eest tasutud riigilõivust 200 eurost 1⁄2, s.o 100 eurot. Menetluskulud
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus leiab, et kostja menetluskulud tuleb jätta hagejalt välja mõistmata, sest kostja esindaja on kostja nimel esitanud vaid menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise taotluse ning selle eest ei saa talle tasu määrata.
16.TsMS § 190 lg 5 teise lause kohaselt menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Viru Maakohtu 25.06.2015 kohtumäärusega rahuldati kostja menetlusabi taotlus riigipoolse menetlusabi andmiseks menetluskulude kandmisel ja vabastati kostja ekspertiisikulude 282 euro tasumisest. Kuivõrd hageja on hagist loobunud ja kohus lõpetab tsiviilasja menetluse, leiab kohus, et hagejal tuleb hüvitada Eesti Vabariigile ekspertiisikulud summas 282 eurot. Kohus selgitab, et kohtul ei ole võimalik teha osalist tasaarvestust käesoleva määruse punktis 14 toodud summaga, sest TsMS § 150 lg 4 tulenevalt tasaarvestamine on lubatud vaid siis, kui avaldust ei võeta menetlusse või kui avaldus jäetakse läbi vaatamata.
17.Mis puudutab hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmist, peab kohus vajalikuks märkida, et Silver Reinsaar on 21.03.2015 kostja nimel esitanud taotluse esindajana menetlusse lubamiseks ning 23.03.2015 kohus on teatanud nii talle kui ka kostjale, et kohus teda kostja lepingulise esindajana menetlusse ei luba, sest tema ei vasta TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele (I kd, t.lk. 93-98). Teistkordse taotluse kostja esindajana menetlusse lubamiseks ja diplomi koopia esitas kostja esindaja kohtule 21.06.2015, diplom väljastati talle alles 18.06.2015 (II kd, t.lk 38, 39). Seega enne 21.06.2015 ei ole hagejat menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud lepinguline esindaja esindanud. Kuna 25.06.2015 kohtumäärusega rahuldati kostja menetlusabi taotlus ja 26.06.2015 määrati asjas käekirjaekspertiis, siis 30.06.2015, s.t enne ekspertiisiakti saamist, puudus kostja lepingulisel esindajal mõistlik põhjendus ja vajadus tsiviilasja toimikuga tutvumiseks. Pealegi kostja esindaja ei ole saanud 30.06.2015 toimikuga tutvuda, sest taotluse (e-kirja) tsiviilasja toimikuga tutvumiseks esitas ta 08.07.2015 (II kd, lk 59) ja toimiku teadete lehe kohaselt käis ta toimikuga tutvumas Rakvere Kohtumaja kantseleis samal päeval. Seega ei saanud kostjal 30.06.2015 1.5 tunni eest õigusabi osutada ega kostjal 150 eurot menetluskulu tekkida. Põhjendamatu on ka kostja taotlus menetluskulude väljamõistmise taotluse koostamise eest 75 eurot väljamõistmiseks, sest tegemist ei ole 4 (5)
2-14-36160 menetluskuluga. Ei leia kohus ka ekspertiisiakti sisu kostjale selgitamise eest hagejalt 50 eurot väljamõistmist põhjendatuks, sest ekspertiisiakt ei vaja selgitamist, selles eksperdiarvamus ja vastused küsimustele on vaid 6 real ja nendest on võimalik ühiselt aru saada ka ilma ekspertiisiakti sisu esindaja poolt esindatavale selgitamata. Eeltoodu alusel jätab kohus kostja menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
18.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 428 lg 1 p 3, § 433 lg 1, § 463 lg 1, § 465, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.