lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-113/4

Muud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 14.02.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-113/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
14.02.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1288
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-113

Tsiviilasi

X.E maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks

Menetlustoiming

avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised esindajad

ja

nende avaldaja/võlgnik X.E (isikukood XXX; viibimiskoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda X.E maksejõuetusavaldust menetlusse võtmast ja tagastada avaldus X.Ele.
2.Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Määrus toimetada kätte avaldajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1.X.E (avaldaja/võlgnik) esitas 05.01.2025 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles palub kuulutada välja enda pankroti ja vabastada teda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (tsiviilasi nr 2-25-113). Avaldaja on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning kannab karistust kuni 15.09.2026. Seisuga 05.01.2025 on tal võlgnevusi umbes 10 000 eurot. Vangistuses isik töötab, kuid tema sissetulek on liiga väike võlgnevuste tasumiseks, samuti ei ole tal muud vallasvara, mille müügist nõudeid tasuda. Ta ei ole suuteline tasuma võlgnevusi ega pankrotimenetluse kulusid. X.E hinnangul on ta käesoleval ajal maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Avaldaja kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada. X.E palub maksejõuetuse tõttu vabastada avalduselt riigilõivu tasumisest.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTU SEISUKOHT

2.Kohtu hinnangul tuleb X.E pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keelduda.
3.Alates 01.07.2022 reguleerib füüsilise isiku maksejõuetusavalduse esitamist ja läbivaatamist ning võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimist füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS § 1 lg 1). FIMS § 2 lg 1 järgi on

FIMS-i eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg-st 5 tulenevalt otsustab kohus füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamise FIMS-s sätestatu kohaselt esitatud maksejõuetusavalduse alusel. Vastavalt FIMS § 1 lg-le 2 on füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud PankrS-s. FIMS § 4 lg 1 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused on sätestatud FIMS §-s 14. FIMS § 14 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad FIMS-s või TsMS-s sätestatud alused, mh on tasumata riigilõiv.

4.PankrS § 14 lg 1 p 3 järgi keeldub kohus määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast muu hulgas juhul, kui esinevad TsMS-s sätestatud alused. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt kooskõlas TsMS § 477 lg-ga 1 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et X.E maksejõuetusavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, sest avaldusega ei ole võlgniku taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
5.Avaldaja avaldus ei vasta FIMS § 11 järgsetele vormi- ega sisunõuetele ning seejuures on tasumata riigilõiv 10 eurot (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 8). Kohus ei jäta siiski avaldust käiguta ega määra puuduste kõrvaldamiseks tähtaega, sest esineb muu alus jätta avaldus menetlusse võtmata.
6.Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on avaldaja suhtes tsiviilasjas nr 2-19-12757 läbi viidud pankrotimenetlus (pankrotihaldur Anne Tammer). Tartu Maakohtu 20.12.2019 määrusega on viidatud tsiviilasjas kuulutatud välja X.E pankrot (resolutsiooni punkt 1). Tartu Maakohtu 17.08.2020 määrusega algatati X.E suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus (resolutsiooni punkt 6). Tartu Maakohtu 11.01.2022 määrusega lõpetati X.E kohustustest vabastamise menetlus ning ta jäeti vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (resolutsiooni punktid 1 ja 2). Viidatud kohtumääruses asus kohus seisukohale, et kuna võlgnik on rikkunud oma kohustusi teatada kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta, X.E-l jäi esitamata esimene aruanne kohustuste täitmise kohta, ta ei olnud kohtule kättesaadav, ei ilmunud kohtuistungile ega vastanud telefonikõnedele, puudus kohtul ülevaade võlgniku kohustuste täitmisest. X.E käitus vähemalt hooletult kui mitte tahtlikult ning rikkus PankrS § 173 lg-s 2 (FIMS § 47) sätestatud kohustust ja kahjustas sellega võlausaldajate huve.
7.Kohus leiab, et 05.01.2025 avalduse esitamisel ei ole avaldaja kui pikaaegselt kinnipeetava (alates 21.01.2024 kuni 15.09.2026) varaline olukord, mida pankrotihaldur on juba 2019.-2020. aastatel hinnanud, muutunud. Avaldajal oli sel ajal väljaselgitatud kohustusi kokku 9107,74 eurot, sellest 4406 eurot kriminaalasjas riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud ja 662,72 eurot kohtutäiturite tasu nõuded. Eeltoodule lisandusid pankrotimenetluse kulud tsiviilasjas nr 2-19-12757. Seega on avaldaja kohustused tema õigusvastase tegevuse otsene tagajärg ja on ajas kasvanud. Kriminaalasjade menetluskulude osas on Riigikohus leidnud, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustustest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne

2/4

nõude aegumist karistuse kandmise ajal (RKTKm nr 3-2-1-92-15, p 10). Kohus on siinjuures seisukohal, et arvestades avaldaja majanduslikku olukorda ja tulu teenimise piiratust, ei ole tal võimalik lähitulevikus (vangistuse kõige hilisem tähtaeg 15.09.2026) saada arvestataval määral töötasu või muud tulu, mis võimaldaks tasuda võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. X.E on ka ise kinnitanud, et kinnipidamisasutuses saadav töötasu on minimaalne ning muu vallasvara tal puudub. Rahvastikuregistri andmetel on isik lahutatud ja ülalpeetavad puuduvad. Kinnistusraamatu andmetel kinnisasju avaldajale ei kuulu ega ole kuulunud. Äriregistris puuduvad nii kehtivad kui kehtetud seosed juriidiliste isikutega. Liiklusregistri andmete kohaselt avaldajale sõidukeid ei kuulu. Täitemenetluste registri andmetel toimub avaldaja suhtes üksteist täitemenetlust nõuetega kokku vähemalt 8921,90 eurot (lisanduvad täitekulud).

8.PankrS § 2 esimene ja teine lause sätestavad, et pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel PankrS-s ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu ning füüsilisest isikust võlgnikule antakse võimalus vabaneda oma kohustustest. Seega on füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse eesmärgiks anda talle võimalus pankrotimenetluse kaudu vabaneda oma kohustustest. Arvestades X.E kohustuste struktuuri, millest peaaegu pool on kriminaalkohtumenetluse kulud, ei täidaks tema pankrotimenetlus PankrS §-s 2 sätestatud eesmärki. Kohtu hinnangul ei oleks pankrotimenetluse eesmärgiga kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud. Avaldaja kohustuste tasumine toimub täitemenetluste raames ning vastavalt vangistusseaduse (VangS) §-s 44 sätestatule arvestatakse temale laekuvatest vahenditest nende kohustuste katteks maha 50%. Sarnane olukord jääks kehtima ka juhul, kui avaldaja suhtes kuulutatakse välja taas pankrot, kuid siis laekuks kohustuste katteks minev summa pankrotivarasse.
9.Arvestades kogutud andmeid, on avaldajal kohustusi vähemalt 8921,90 eurot (süüteoja täitemenetluse kulud ning muud võlgnevused) ning puuduvad vara, arvestatav sissetulek, lähitulevikus tulu teenimise võimalused võlausaldajate nõuete kasvõi osalisekski rahuldamiseks, samuti vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalused. Seega puudub võimalus PankrS § 2 esimeses lauses sätestatud pankrotimenetluse eesmärgi täitmiseks, so võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvel.
10.FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FIMS § 45 lg 3 p 3 sätestab, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise. Kuigi võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, ei ole sellega seadusandja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Samuti on X.E kohustustest vabastamise menetlus läbi viidud tsiviilasjas nr 2-19-12757 vähem kui 10 aastat tagasi (aastatel 2020-2022). Tema varanduslik seisund ei ole viimase kolme aasta vältel muutunud, mida ta on ise kinnitanud.
11.Eeltoodut arvestades ei ole võlgniku taotletud eesmärki võimalik saavutada, mistõttu tuleb tema avaldus jätta FIMS § 4 lg 1, § 14 lg 1 p 1 ja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. TsMS § 372 lg 4 teise lause alusel tuleb avaldus koos lisaga avaldajale tagastada.
12.TsMS § 173 lg-test 1, 2 ja 4 ning § 172 lg-st 1 juhindudes jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)

3/4

kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja