Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-15-108954

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas; enne 1. juulit 2015 oli see 0,05%, millele lisandub 8% aastas). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kirjeldav ja põhjendav osa Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud hagiavaldusega, leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1, kui kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus toimetas kostjale hagi kätte avaliku e-toimiku kaudu ning kostja kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 24.09.2015.a, kuid kostja ei vastanud kohtule tähtaegselt. Hageja on 07.09.2015.a hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist juhul kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile. TsMS § 436 lg-st 7 tulenevalt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega ( RKTKo nr 3-2-1-122-08, p 19; RKTKo nr 3-2-1116-10, p 40; RKTKo 3-2-1-106-13, p 24; RKTKo 3-2-1-32-06, p 14). Kohtul on seega kohustus

2-15-108954

kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. VÕS 401 lg 1 ja 2 kohaselt krediidileping on leping, millega krediidiandja kohustub andma krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Ferratum Estonia OÜ on andnud laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Ferratum Estonia OÜ, kui krediidiandja on andnud kostjale, kui krediidisaajale laenu 160 eurot, mille kohane väljamakse on tehtud kostja pangakontole 15.03.2012.a. Ferratum Estonia OÜ on sellega täitnud laenuandja lepingust tuleneva kohustuse. Kostja kohustus maksma raha kasutamise eest tasu ja lepingu lõppemisel laenu tagasi maksma, kuid kostja ei ole kohustust täitnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 108 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 15.03.2012.a sõlmitud laenulepingu nr * alusel põhivõla 160 euro, käitlustasu 40 euro, 07.09.2015.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 43,52 euro ja alates 08.09.2015.a viiviseid põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni 8% aastas ning võla sissenõudmise kulud 55 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt eelduslikult võib olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse määr on kaks korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 5. märtsi 2014 määruse kohtuasjas nr 3-2-1-186-13 p 22). Ferratum Estonia OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu järgi oli krediidi kulukuse määr aasta kohta lepingu järgi 1410,33%. Krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 31,65% (krediidi kulukuse määr 2012.a märtsis). Seega ületas krediidi kulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda (1410,33/31,65=44,56). TsÜS § 86 lg 3 (laenulepingu sõlmimise ajal ja enne 01.07.2015 kehtinud redaktsioonis) nägi tarbijakrediidilepingute heade kommete osas ette erisuse, millest tuleneva eelduse peab ümber lükkama laenuandja, s.o hageja. Hageja ei ole hagis välja toonud asjaolusid, mis lükkaksid ümber eelduse, et vastastike kohustuste osas sel määral tasakaalust väljas olev leping on heade kommete vastane. Tuginedes eeltoodule saab lugeda laenulepingu TsÜS § 86 lg 1 alusel tühiseks. Kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on eeltoodust tulenevalt TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine, tuleb anda hageja nõuetele hinnang alusetu rikastumise sätete (TsÜS § 84

2-15-108954

lg 1 teine lause, VÕS § 1028 jj) alusel (RKTKo nr 3-2-1-116-10, p 38). Laenulepingu tühisuse tõttu ei ole hagejal õigust nõuda lepingus sätestatud määras ei intressi ega viivist. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt Riigikohtu 22. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 10). Intressi nõue VÕS § 1035 lg 3 p 2 järgi ei muutu sissenõutavaks enne, kui on muutunud sissenõutavaks alusetust rikastumisest tulenev põhinõue. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna alusetu rikastumise sätted ei kehtesta aega, millest alates muutub alusetust rikastumisest tulenev nõue sissenõutavaks (s.o mis ajast tuleb täita alusetust rikastumisest tulenev kohustus), siis tuleb kohaldada VÕS § 82 lg 7 kolmandat lauset, mille kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist pärast selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja (VÕS § 82 lg 3) möödumist (Riigikohtu 17. juuni 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-5408; Riigikohtu 28. aprill 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-09). Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 14.04.2012.a. Kohus on seisukohal, et hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt, s.o 259,86 euro ulatuses, millest põhinõue 160 eurot, võlgnevuse sissenõudmise kulu 55 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt perioodil 15.04.2012.a kuni 07.09.2015.a 43,52 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt perioodil 08.09.2015.a kuni 28.09.2015.a 1,34 eurot. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus hindab menetluskulude jagamisel hageja esitatud nõuete hagi hinda ning hagi hinda rahuldatud nõudelt. TsMS § 136 lg 1 teise lause kohaselt kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Hageja on hagis märkinud hagihinnaks 331,36 eurot, s.o võlgnevuse põhiosa 160 eurot, käitlemistasu 40 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 55 eurot, lepingujärgsed viivised 43,52 eurot (seisuga 07.09.2015.a) ning ühe aasta eest lisanduvad viivised 12,84 eurot. Kohutu rahuldatud nõudelt on hagihind 291,36 eurot. Seega kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~88% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 88% ulatuses kostja kanda ja 12% ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv summas 75 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 30 eurot). Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja kasuks kostjalt välja menetluskuluna 65,95 eurot (88% 75 eurost). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 65,95 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.